KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 16. mai 2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-316

§ 121lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. W.N esitas Tallinna Halduskohtule 07.02.2025 kaebuse (täiendatud 22.02.2025) keelata e-toimiku töötlejatel mustandite kustutamine, mis on loodud nii enne kinnipidamist kui ka kinnipidamise ajal. E-toimiku infosüsteem sisaldab dokumentide esitamise lahtris järgmist teavitust: „Kui olete e-toimiku süsteemi kasutanud enne kinnipidamisel viibimist, siis teie varem loodud mustandid on kustutatud. Samuti kustutakse kõik kinnipidamisel loodud mustandid, kui hakatakse e-toimikut kasutama pärast vabanemist.“ Mustandite kustutamine etoimikust takistab õigusemõistmist (sh mahukate pöördumiste kohtule esitamist). Kaebaja soovib hoida ära seda, et pärast vanglast vabanemist kustutatakse tema e-toimikusse salvestatud mustandid. Mõne dokumendi koostamine võib võtta arvatust kauem aega ja isik võib vanglast vabaneda ka enne tähtaega. Sellisel juhul ei saaks ta kohtule enam dokumenti saata, sest see kustutatakse. Kaebajal on e-toimikus salvestatud mitmeid mustandeid, mis on mõeldud kohtule esitamiseks, kuid ei ole veel selleks valmis.
2. Tallinna Halduskohus tagastas 27.02.2025 määrusega kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.

Kaebaja saab

§ 45

lg 1 kohaselt 3-25-316 keelamiskaebusega pöörduda kohtusse üksnes enda subjektiivsete õiguste kaitseks, mitte kinnipeetavate õiguste kaitseks üldiselt. Samuti ei saa keelamisnõuet esitada pelgalt hüpoteetilise ohu ennetamiseks (nt Riigikohtu 18.02.2021 määrus nr 3-19-1837, p 12). Vangiregistri andmetel möödub kaebaja kõige hilisema karistuse tähtaeg 16.11.

1. Järelikult vabaneb kaebaja olemasoleva teabe järgi vanglast enam kui 3 aasta ja 8 kuu pärast. Puuduvad andmed, et kaebaja võiks lähiajal vanglast vabaneda. Kaebaja ennetähtaegne vabanemine ei toimu tema jaoks ootamatult. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise võimaluse tekkimise kuupäev on kaebajale teatavaks tehtud tema vanglasse saabumisel, samuti on kaebajale teada asjaomane menetluskord. Kaebajal ei ole praegusel ajal vajadust kaitsta oma õigusi seoses sündmusega, mis olemasolevatel andmetel ei toimu enne 3 aasta ja 8 kuu möödumist. Pole võimalik ette näha, milline on e-toimiku tehniline lahendus kaebaja vanglast vabastamise ajal või millised on vahepealse aja jooksul õiguskorras toimuvad muudatused. Kaebaja õiguste rikkumise võimalus on üksnes hüpoteetiline. Tegeliku ennetähtaegse vanglast vabastamise korral on kaebajal võimalik pöörduda uuesti kaebusega halduskohtu poole, näidates konkreetselt ära, kuidas tema vabastamise järel e-toimikus tehtavad muudatused rikuvad tema subjektiivseid õigusi. Vajadusel saab taotleda esialgset õiguskaitset. Kuivõrd kaebuse menetlusse võtmise eeldused ei ole täidetud, ei ole vaja pikemalt analüüsida, kas ja milliseid kaebaja subjektiivseid õigusi võib mustandite etoimikust kustutamine riivata. Kuna kaebaja saab koostada ja kohtule esitada dokumente ka paberkandjal, on siiski keeruline näha, et väidetud piirang võiks tegelikult takistada kohtusse pöördumise õiguse teostamist.
2. W.N palub 14.03.2025 määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada ja saata kaebus halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Keelamiskaebuse võib esitada, kui on alust arvata, et e-toimiku vastutav töötleja teeb tulevikus toimingu (kustutab andmed), mis võib rikkuda e-toimiku kasutaja õigusi. Kaebajal on e-toimikus salvestatud igasuguseid mustandeid ja on teada, et kaebaja vabaneb 16.11.
3. Mustandite kustutamiseks ei ole seaduslikku alust ja see takistab kohtusse pöördumist. E-toimiku eesmärk on tagada kohtusse pöörduvate isikute võimalus kohtuga suhelda, saada kiiresti õiguskaitset jne. Halduskohtu seisukoht, et kaebaja ei pea kohtusse dokumentide esitamiseks e-toimikut kasutama, vaid saab seda teha paberkandjal, tühistab e-toimiku mõtte ja eesmärgi. Halduskohus möönis seejuures, et kaebaja põhimõtteliselt saab keelamiskaebuse esitada, sest viitas esialgsele õiguskaitsele, mille taotlemine eeldab mingi kaebuse olemasolu. Kuna muud nõuded ei ole sobivad, siis saab esitada keelamiskaebuse ning kaebaja ei pea selleks ootama kolme aastat, vaid võib seda teha kohe. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Määruskaebus tuleb võtta

§ 207lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 121

lg 4), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

5. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kuna praeguses asjas ei olnud täidetud

§ 45

lg-s 1 sätestatud keelamiskaebusega halduskohtusse pöördumise tingimused, siis tuli W.N-i kaebus

§ 121lg 2 p 1 alusel tagastada kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.

Keelamiskaebusega (

§ 37

lg 2 p 3) halduskohtusse pöördumiseks peavad olema täidetud kolm

§ 45lg-s 1 kumulatiivselt sätestatud eeldust.

See tähendab, et peab olema põhjust arvata: 1) vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu; 2) haldusakt või toiming rikub kaebaja õigusi; 3) õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel (nt Riigikohtu 21.10.2021 otsus nr 3-20-286, 2

§ 45lg-s 1 sätestatud tingimused, mida kontrollitakse asjaomase kaebuse saamisel.

Praegu esitatud keelamiskaebus on seevastu ilmselgelt ennatlik ja seetõttu lubamatu. 7. Eelneva põhjal jääb W.N-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.02.2025 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3