ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
lg 1 p 4 ja lg 3 alusel, sest kaebaja õiguskaitsevajadus on ära langenud ja kaebaja on saavutanud oma kaebuse eesmärgi.
lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetamine ei eelda tingimata kaebuse nõude formaalset täitmist vastustaja poolt, vaid tuvastamisnõudes võib menetluse lõpetada mh juhul, kui vastustaja sooritab toimingu, millega rahuldab kaebaja põhjendatud huvi vastava asjaolu tuvastamise vastu. Vangla on tunnistanud, et kaebaja 06.11.2024 koolist puudumine oli tingitud valvurite tegevusetusest ja kool on kaebaja põhjuseta puudumise ära kustutatud. Kuna vangla on lisaks nõustunud lahendama edaspidi sellised probleemid koostöös kooliga, siis on kaebaja saavutanud tuvastamiskaebuse eesmärgi ning menetluse jätkamine ei ole enam vajalik ega põhjendatud. Tuvastamisnõue ei oleks
lg 2 järgi ka lubatav, sest konkreetse põhjuseta puudumise muutmiseks oleks tõhusamaks õiguskaitsevahendiks kohustamisnõue. Konkreetsed puudumised tuleb alati üle vaadata juhtumipõhiselt ja eeldada ei saa vangla poolt sarnaste eksimuste kordamist. Ka hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks (
4. Q.V palub 11.01.2025 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja saata kaebus halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Menetluse lõpetamisel ilma kaebust menetlusse võtmata pidanuks kohus tuginema
Menetluse lõpetamine ei olnud põhjendatud, sest põhjuseta puudumise kustutamine ei tähenda veel koolist puudumise tagajärje kõrvaldamist. Selleks peab kaebaja tunni järele tegema, mis raskendab õpinguid ja mis tähendab kaebaja elu ümberkorraldamist. Õigusvastasuse tuvastamine aitaks edaspidi koolile selgitada, miks kaebajal on raskusi puudutud päeval koolis käsitletud materjaliga. Lisaks on kaebajal alates septembrist igal esmaspäeval, mil tunnid algavad kell 10.30, probleeme kooli saatmisega. Kaebaja kontaktisik on sellest valvuritele rääkinud, kuid tulutult. Tegemist ei olnud tühekordse veaga, vaid juba pikemalt kestnud probleemiga. Ka kool on sellel teemal vanglaga suhelnud, kuid probleemid on jätkunud ning valvurid ei vii kaebajat ikkagi õigeks ajaks kooli. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Määruskaebus tuleb võtta
Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (
lg 5), määruskaebus on tähtaegne (
lg 1) ning vastab
§-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (
Ringkonnakohus ei pea vajalikuks küsida vastustajalt määruskaebuse suhtes seisukohta, vaid arvestab tema poolt varem avaldatuga. 6. Halduskohus tugines
lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetamisel õiguskirjanduses väljendatud seisukohale, et tuvastamisnõudes võib sellel alusel menetluse lõpetada mh juhul, kui vastustaja annab haldusakti või sooritab toimingu, millega rahuldab kaebaja põhjendatud huvi vaidlusaluse asjaolu tuvastamise vastu (vt K. Siigur.
lg 1 p-s 4 sätestatud alust tõlgendada pigem laialt ning sellel alusel saab menetluse lõpetada mh siis, kui õiguskaitsevajadus on ära langenud (nt Riigikohtu 23.12.2024 määrus nr 3-21-1862, p 9) ja vastustaja tegevuse tõttu on ühtlasi saavutatud õigusrahu (nt Riigikohtu 03.12.2021 määrus nr 3-14-50421, p-d 21–22). 7. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et olukorras, kus Q.V vaidlustas kaebuses selgelt Tallinna Vangla 06.11.2024 toimingut ning põhjendas enda õiguskaitsevajadust üksnes sooviga koolile tõendada, et puudumine ei toimunud kaebaja süül (sh oli õpetaja 12.11.2024 keeldunud puudumist parandamast), ja preventiivse eesmärgiga vältida tulevikus samalaadsete olukordade kordumist, esines pärast vastustaja poolt koolile selgituste esitamist ning eksimuse tunnistamist alus lõpetada tuvastamisnõude menetlus
Kuna kool on pärast vanglalt saadud selgitusi kustutanud infosüsteemis varem sisaldunud märke, et kaebaja puudus 06.11.2024 koolist põhjuseta (vt e-kooli väljavõte, mille järgi puudus Q.V 06.11.2024 neljast tunnist põhjusega – dtl 23), on kaebaja saavutanud selles osas oma kaebuse eesmärgi. Samuti kinnitas vangla 06.01.2025 vastuses, et on rakendanud töökorralduslikke meetmeid, tagamaks seda, et edaspidi jõuaks info kinnipeetavate koolist puudumise põhjuste kohta Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumile õigeaegselt ning põhjuseta puudumiseks ei märgitaks olukorda, kui kinnipeetav jäetakse kooli viimata vanglast olenevatel põhjustel. Seega ei ole põhjust arvata, et tuvastamiskaebuse edasi menetlemine võiks olla vajalik ka preventiivse eesmärgi saavutamiseks. 8. Halduskohus on määruse p-s 7 tõstatanud mh küsimuse, kas tuvastamiskaebuse esitamine oli praegusel juhul
lg 2 kohaselt üldse menetluslikult lubatav või tulnuks kaebajal esitada (sh pärast vangistusseaduse § 11 lg-s 5 ettenähtud kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist) kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks esitada koolile teavitus / põhjendus, et kaebaja koolist 06.11.2024 puudumine ei toimunud kaebaja süül. Olukorras, kus halduskohus tõstatas tuvastamiskaebuse lubatavuse küsimuse alles menetluse lõpetamise määruses ning kohus ei ole kaebust tagastanud, vaid lõpetas haldusasja menetluse (sh viitas
lg 1 p-s 2 toodud tagajärgedele), tuleb siiski eeldada, et halduskohus pidas tuvastamisnõuet lubatavaks. Kuivõrd määruskaebuse on esitanud üksnes Q.V ning tuvastamiskaebuse aktsepteerimine ei saaks kuidagi rikkuda tema õigusi, ei võta ringkonnakohus seisukohta, kas kaebaja käsutuses olnuks tuvastamiskaebusest tõhusam õiguskaitsevahend või mitte.
lg-le 3 jääb arusaamatuks, sest halduskohus ongi tuginenud nii
Õiguslikku alust ei märgita kohtulahendi resolutsioonis, vaid põhjendustes (nt Riigikohtu 12.10.2011 määrus nr 3-3-1-56-11, p 9). See, kas kaebus oli enne haldusasja menetluse lõpetamist võetud menetlusse või mitte, nähtub kohtutoimikust ja puudub igasugune vajadus kajastada seda kohtumääruse resolutsioonis, sest sellest ei muutu menetluse lõpetamise õiguslik tähendus ega tagajärjed. 11. Eelneva põhjal jääb Q.V määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 08.01.2025 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.