KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 21.04.2025, Tallinn Haldusasja number 3-23-2226 Haldusasi OÜ EESTI

§ 155lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ EESTIMAA FARMERID (1/2 kaasomandist) ning ühisomanike A.G ja F.B (1/2 kaasomandist) kaasomandis on Tallinnas XXX asuv kinnistu (registriosa nr 3201801; katastritunnus 78402:202:2810; pindala 908 m2; sihtotstarve 100% elamumaa). Kinnistu ja sellel asuva kahe korteriga elamu valdamise ja kasutamise kord on reguleeritud 14.02.2013 notariaalse kokkuleppega.
2. F.B esitas Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA) 28.02.2023 ehitusteatise nr 2311201/03540 XXX ehitise laiendamiseks ja hoone fassaadi rekonstrueerimiseks koos soojustamisega. Kaebaja esitas vastuväite, milles palus ehitusteatise menetlemine peatada või 3-23-2226 lõpetada, märkides mh, et kaasomanike vahel puudub kokkulepe ehitustööde tegemiseks. TLPA luges 28.08.2023 otsusega nr 2312996/04479 (lubav haldusakt) ehitusteatise teavitatuks ja esitas selles ehitamiseks lisatingimused. TLPA teavitas 05.09.2023 kirjaga kaebajat, et on kaalunud kaebaja esitatud vastuväiteid ning teisi menetluse seisukohalt olulisi asjaolusid, kuid ehitusseadustiku §-s 44 sätestatud ehitusloa andmisest keeldumise aluseid ei esine.
3. OÜ EESTIMAA FARMERID esitas Tallinna Halduskohtule 06.10.2023 kaebuse, milles palus TLPA 28.08.2023 otsus nr 2312996/04479 tühistada. Kaebuse kohaselt puudub ehitustööde tegemiseks kaasomanike vaheline kokkulepe. TLPA on heaks kiitnud ehitusteatise, mille alusel tehtavad ehitustööd rikuvad kaebaja kui kaasomaniku õigusi. Ehitusprojektiga ettenähtud parkimise ja sissesõidutee lahendus arvestab üksnes A.G ja F.B õigusi ning selle realiseerimisel puudub kaebajal sõidukiga juurdepääs enda kasutuses olevale kinnistu osale. Elamu juurdeehitustöödega plaanitakse võtta kaebaja nõusolekuta kasutusele tema kaasomandi osa.
4. Kaebaja ja kolmandad isikud sõlmisid tsiviilasjas kompromissi ning OÜ EESTIMAA FARMERID kanti 03.01.2025 kinnistamisavalduse alusel kinnistusraamatusse XXX ainuomanikuna.
5. Kaebaja jäi 31.01.2025 ja 18.03.2025 avaldustes kaebuse juurde ja palus TLPA 28.08.2023 otsus nr 2312996/04479 tühistada või alternatiivselt tuvastada selle õigusvastasus. Haldusakti õigusvastasuse tuvastamine on vajalik selleks, et kohus saaks vastustajalt välja mõista kaebaja haldusasjas kantud menetluskulud.
6. Tallinna Halduskohus keeldus 02.04.2025 vastuvõtmisest ning jättis kaebuse läbi vaatamata. määrusega kaebuse muutmise Kaebaja on 03.01.2025 omandanud kogu kinnisasja. Seega on menetluslik olukord muutunud. Kaebuse esitamise ajal oli kaebajal kaebeõigus, kuna ta tugines omandiõiguse rikkumisele. Juhul kui ehitis ei ole valminud, puudub kaebajal vajadus ja kohustus realiseerida ehitusteatise aluseks olevat projekti. Kaebajal on endal võimalik ära hoida ehitamisega kaasneda võivaid tagajärgi. Alates kinnistu omandamisest saab vaidlustatud ehitusteatist lugeda kaebaja jaoks soodustavaks haldusaktiks. Olukorras, kus kaebaja hinnangul esinesid kolmandatele isikutele kuulunud hooneosas olulised puudused, puudus kaebajal kohustus seda hooneosa omandada. Kui kaebaja soovib teha projektimuudatusi, ei ole eelnevalt väljastatud haldusaktid takistuseks ega saa rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Tuvastamisnõudele üleminek on lubatud nt juhul, kui kaebaja soovib esitada vaidlustatud haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõuet või kui tuvastamisnõue aitab tal muul moel tulevikus oma õigusi kaitsta. Muu hulgas on peetud õigusvastasuse tuvastamise nõudele üleminekut lubatavaks, kui kaebaja soovib menetletavas asjas kantud menetluskulude hüvitamist vastustajalt. Need kriteeriumid ei ole praegusel juhul täidetud, kuivõrd ei nähtu, et kaebajale oleks tekkinud kahju või õigusvastasuse tuvastamise võiks muul moel aidata kaasa kaebaja õiguste kaitseks. Asjaolu, et kaebaja soovib jätkata erineva projektlahendusega, ei tingi vaidlustatud ehitusteatise õigusvastasuse tuvastamise vajadust. Kaebuse jääb läbi vaatamata

§ 151lg 2 p 1 ning § 121 lg 2 p-de 1 ja 1¹ alusel.

Riive on vähese intensiivsusega ja kaebuse rahuldamise tõenäosus on vähene. Kaebuse täienduses viidatud konstruktsioonilised puudused ehitisel ei ole seotud vaidlustatud ehitusteatisega ning puuduste esinemisel on kaebajal endal kohustus need kõrvaldada. Linn on selgitanud, et kaasas kaebaja vaidlusaluse ehitusteatise menetlusse. Ka ringkonnakohus leidis 05.07.2024 määruses, et vastustaja korraldas menetluse nõuetekohaselt. 2

§ 30

lg 1 sätestab, et vaidlusega seotud eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine ei mõjuta iseenesest asja menetlust. Eseme võõrandamine pärast kaebuse esitamist ei anna iseseisvat alust jätta kaebus rahuldamata. Selgusetuks jääb, mille alusel halduskohus järeldas, et vaidlustatud haldusakt on kehtetuks muutunud. Määruses viidatud tõendid ei kinnita, et ehitusteatisega lubatud ehitustööd on nüüdseks tehtud. Haldusakt ei ole muutunud kaebajat soodustavaks. Halduskohus on küll möönnud, et kaebajal on huvi minna üle tuvastamiskaebusele menetluskulude hüvitamise eesmärgil, kuid on arusaamatult leidnud, et siinsel juhul pole see tingimus täidetud. Kaebaja on pöördunud halduskohtusse õigel ajal ja õige õiguskaitsevahendiga – kohus on võtnud kaebuse menetlusse, kohaldanud esialgset õiguskaitset, ja menetlenud kaebust enam kui 1,5 aastat. Kaebajal on õigustatud huvi saada menetluskulud hüvitatud. Nende kaebaja kanda jäämine oleks väga ebaõiglane. Menetluskulu 4728 eurot ei ole tühine ja tegemist pole väheintensiivse riivega. Halduskohus on jätnud põhjendamata, miks on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu 02.04.2025 määrus tuleb menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada ja asi tuleb saata halduskohtule menetluse jätkamiseks. 9. Kaebaja pöördus halduskohtusse, kuna vastustaja oli heaks kiitnud kolmandate isikute soovitud ehitamise, mis kaebaja väitel rikkus tema kaasomandiosaga seotud omandiõigust. Seega realiseeris kaebaja oma põhiseaduse §-st 15 tulenevat põhiõigust ning halduskohus peab tagama kaebaja õiguste efektiivse kaitse. Menetluse ajal muutus menetluslik olukord, kuna kaebaja omandas kolmandatelt isikutelt nendele kuulunud kaasomandiosa. Kuna kaebeõigust hinnatakse üldjuhul kaebuse esitamise aja seisuga, siis ei mõjuta vaidlusega seotud eseme võõrandamine pärast kaebuse esitamist asja menetlust ega anna

§ 30

lg 1 järgi iseseisvat alust jätta kaebus rahuldamata (Riigikohtu 04.03.2014 otsus haldusasjas nr 3-3-1-96-13, p 15). Kohtumenetluse ajal muutunud asjaolud võivad siiski tingida vaidluse ammendumise juhul, kui on kahtlusteta selge, et kaebuse rahuldamine ei saa kuidagi aidata kaasa kaebaja õiguste kaitsele. Sellises olukorras on põhjendatud jätta kaebus läbi vaatamata, kuna kaebuse rahuldamisega ei oleks enam võimalik saavutada kaebuse eesmärki (

§ 151

lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2) (Riigikohtu 13.02.2023 määrus asjas nr 3-21-1360, p 12.1). Ringkonnakohus leiab, et siinsel juhul on tegemist erandliku olukorraga, mida pole

§ 30lg-s 1 silmas peetud.

Kuna kaasomandiosa omandamisega omandas kaebaja kõik kolmandate isikute senised õiguspositsioonid, on ta nüüd vaba otsustama XXX kinnisasjal ehitusteatise alusel ehitamise jätkamise üle. Tal ei ole kohustust jätkata või viia lõpuni kolmandate isikute esitatud ehitusteatisega hõlmatud ehitustöid ning ehitusteatisega kaebajale kaasnenud negatiivne mõju on ära langenud. Sisuliselt puudub kaebajal seega õiguskaitsevajadus. Neil kaalutlustel tuleb nõustuda halduskohtuga, et haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse osas esineb alus kohaldada

§ 152

lg 1 p-i 4 (alus, mida tuleb tõlgendada pigem laialt, vt Riigikohtu 23.12.2024 määrus asjas nr 3-21-1862, p 9). 10. Menetlust siiski ei lõpetata, vaid seda jätkatakse haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb (

§ 152lg 2).

Kaebajal on õigus minna üle jätkutuvastuskaebusele, kuna ta on selleks esile toonud põhjendatud huvi nõuda kaebuse esitamise ja senise menetlemisega seotud menetluskulude hüvitamist linnalt. Kui kohus jätaks olukorras, kus nõude rahuldamine pole muutunud faktiliste või õiguslike asjaolude tõttu enam võimalik, kaebuse rahuldamata, peaksid ka kaebaja kantud menetluskulud jääma kaebaja enda kanda, kui just pole tegemist olukorraga, 3

§ 108lg 6).

Kaebuse esitamise hetkel võis olla tegemist isiku õiguste rikkumisega ning kaebus võis olla põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul oleks ebaõiglane jätta sellises olukorras kaebaja menetluskulud tema enda kanda (nt TrtRnKo 3-11-1990, p 12; TlnRnKm 3-18-1823, p 15; TlnRKm 22.06.2022 3-21-1639, p 15). Seega peab kaebajal olema võimalik vaielda selle üle, kas esialgne kaebus oli sisuliselt põhjendatud, kui jah, siis rahuldatakse tuvastamiskaebus ja vastustaja kannab

§ 108lg 1 kohaselt kaebaja menetluskulud.

Isiku õiguste kaitseks vajalikud menetluskulud on käsitatavad kahjuna põhiseaduse § 25 mõttes (vt Riigikohtu üldkogu otsus asjas nr 3-2-1-134-16, p 41), s.o kaebajal peab olema tõhus võimalus saada need hüvitatud. Ebaõiglane oleks jätta isiku enda kanda menetluskulud, mis olid vajalikud halduskohtule nõude esitamiseks, mis selle esitamise ajal oli põhjendatud.

1. Siinne asi ei ole lahendatav lihtmenetluses, kuna kohus ei ole toonud esile asjaolusid, mis veenaks, et esialgse kaebuse esitamise ajal olnud kaebaja õiguste riive oli väheintensiivne. Samuti pole kaebuse perspektiivitust võimalik põhistada ainuüksi esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tehtud määruses toodud seisukohtadega. Esialgse õiguskaitse eelhinnangu raames võetud õiguslikud seisukohad ei ole kohtule siduvad põhiasja lahendamisel (Riigikohtu 27.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 28). Halduskohtu määrus ei sisalda taolisi tuvastatud asjaolusid, tõenditele antud hinnanguid ega õiguslikke järeldusi, mis annaks alust arvata, et kaebuse väited on alusetud ja vastustaja tegevus ehitusteatise heakskiitmisel oli õiguspärane.
2. Määruskaebus tuleb seega rahuldada. (allkirjastatud digitaalselt) 4