KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Anu Maria Brenner Määruse tegemise aeg ja koht 5. märts 2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-524 Haldusasi Politsei- ja Piirivalve

) § 36 2 lg 1 alusel kuni kaheks kuuks, kuivõrd isiku suhtes esineb

§ 361

lg-s 1 nimetatud põhimõte ja § 361 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused. Vastavalt

§ 361

lg-le 21 esinevad väljasõidukohustuse ja sissesõidukeeluseaduse (VSS) § 68 p-s 6 nimetatud asjaolud. Taotluse asjaolud ja põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. 1.

1. Eestisse saabus 03.03.2025 kell 12.55 lennuga LH880 Frankfurtist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 604/2013 (Dublin III määrus) regulatsiooni alusel Armeenia kodanik X (edaspidi puudutatud isik). Puudutatud isik saadeti Saksamaalt Eestisse, kuivõrd Eesti välisesindus oli talle väljastanud Schengeni lühiajalise viisa EST100364468 (kehtiv kuni 3-25-524 05.12.2023). Puudutatud isikut sooviti Eestisse saata juba eelmise aasta sügisel, kuid Saksa ametivõimudel ei õnnestunud isikut tabada. Isikuga vesteldes selgitas viimane, et oli peale viisa saamist lennanud Gruusiast Prantsusmaale ja sealt edasi Saksamaale, kus isiku väitel pidi elama tema elukaaslane. Väidetavalt on elukaaslane rase. Ametlikult nad abielus ei ole.
2. a esitas puudutatud isik Saksamaal rahvusvahelise kaitse taotluse. Lennujaamas selgitas politseiametnik puudutatud isikule, et tal ei ole Eestis viibimisalust ning ta kuulub väljasaatmisele Armeeniasse. Peale seda teatas puudutatud isik, et soovib siis rahvusvahelist kaitset Eestis ja, et PPA ta tagasi Saksamaale saadaks. 1.
3. Puudutatud isik peeti 03.03.2025 kell 13.50 kinni

§ 361lg 2 p-de 1, 3 ja 4 alusel ning toimetati kinnipidamiskeskusesse (KPK).

1.3. PPA hinnangul esineb puudutatud isiku suhtes põgenemisoht, kuivõrd puudutatud isik on PPA-le teada andnud ja PPA järeldab ka isiku hoiakutest ning käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (VSS § 68 p 6). Põhjendatud ja vajalik on isiku kinnipidamine rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise ajaks. Isikuga ei ole jõutud läbi viia

§-s 15 loetletud toiminguid. Ainuüksi isiku poolt kinnipidamisel antud selgitustele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas ta kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. PPA hinnangul esineb puudutatud isiku suhtes põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni. Isik selgitas 03.03.2025 menetlustoimingutel, et ei soovi naasta Armeeniasse. Tema soov on minna Saksamaale tagasi, kus väidetavalt elab tema elukaaslane. Antud ütluste pinnalt ei ole võimalik järeldada, kas isik vajab rahvusvahelist kaitset. 1.

1. Puudutatud isik hankis endale 03.10.2023 lühiajalise Eesti viisa Schengeni alale sisenemiseks. Isik esitas taotluses andmed, et soovib Eestis külastada enda sugulasi või sõpru. Küsitluses väidab isik, et maksis Eesti viisa eest 5000 eurot sularahas saatkonnatöötajale. Viisataotluses nimetatud sõpru isik ei tea, samuti ütles isik, et tal ei ole Eestiga mingit seost, tal ei ole siin ühtegi tuttavat ega sõpra. Isikule väljastati viisa kehtivusega 10.11.202305.12.
2. Isiku eesmärk ei olnud kunagi külastada Eestit, vaid jõuda Saksamaale, kus ta esitas
3. a rahvusvahelise kaitse taotluse. Esimene üleandmine Eestile pidi toimuma 02.09.2024, kuid Saksa ametivõimudel ei õnnestunud isikut tabada, kuna isik varjas ennast ametivõimud eest. Selle kohta küsides isik vastas, et ta ei tahtnud Eestisse tulla, kuna tal pole siin midagi ja Saksamaal on elukaaslane. Isiku ütlustest nähtub, et tema eesmärk on jõuda tagasi Saksamaale ning eluliselt ei ole usutav, et vabaduses viibides ootaks ta enda rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni ning tulevikus võimalikku väljasaatmist. Selline isiku käitumine ja tema hoiakud viitavad selgelt, et isik ei austa Schengeni liikmesriikides, sh Eestis, kehtivat õiguskorda. 1.
4. Isik on hankinud ebaseaduslikul teel Eesti Vabariigi viisa ning teadlikult seda väärkasutanud, kuna juba algselt oli tal plaan asuda elama Saksamaale. Isik hankis viisa ainult Schengenisse sisenemiseks ning tal ei olnud plaaniski lahkuda tagasi Armeeniasse. Eluliselt on usutav, et vabaduses viibides ei asuks isik PPA-ga koostööle ja võib hakata ennast varjama. 1.
5. Esineb ka

§ 361lg 2 p-s 5 nimetatud alus.

Isik saabus Schengeni alale kasutades talle väljastatud Eesti viisat. Saksamaal varjas isik ennast ametivõimude eest, et takistada tema üleandmist Eestile. Tallinna Lennujaama 03.03.2025 saadudes isik esmalt soovis, et teda saadetaks koheselt tagasi Saksamaale ning kui isikule selgitati, et Eestis on tema illegaal ja kuulub väljasaatmisele Armeeniasse, siis esitas isik suuliselt soovi rahvusvahelise kaitse saamiseks. Seega on ilmne, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse enda väljasaatmise 2

§-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. 1.

1. Kinnipidamine ja KPK-sse paigutamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. Isiku kinnipidamine aitab tagada, et isik ei lahkuks Eestist, et ta oleks kättesaadav rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ning menetlusotsuse tegemiseks.
2. PPA jäi 04.03.2025 kohtuistungil taotluse juurde. Isiku rahvusvahelise kaitse taotlust Saksamaal vastu ei võetudki, sest isikul oli kehtivuse kaotanud Eesti viisa ning saadeti illegaalina Eestisse, et Eesti hindaks, kas isik soovib rahvusvahelist kaitset või mitte.
3. Puudutatud isik selgitas 04.03.2025 kohtuistungil, et kohus lubaks tal minna oma naise juurde, kes on rase. Isik ütles, et soovib õppida ja töötada Saksamaal, tahab seal elada. Isik selgitas, et ei taha Armeeniasse tagasi minna. Puudutatud isiku vanemad on vanad, nad elavad metallist majakeses Armeenias. Saksamaal on puudutatud isikul naine koos lapsega. Puudutatud isik märkis, et tal on väga raske ja palub, et kohus teda aitaks. Isik teab, miks ta Saksamaalt Eestisse saadeti, nimelt oli tal Eesti viisa ja seetõttu saadetigi siia tagasi. Puudutatud isik märkis, et Armeenia kodanikel ei lähe Saksamaal väga hästi, ilmselt ka seetõttu saadeti. Puudutatud isik märkis, et elas Saksamaal asüülilaagris 3 kuud, siis tema abikaasa üüris maja, kus nad siis elasid kuni puudutatud isik saadeti Saksamaalt Eestisse. Isik teadis, et Saksamaal ebaseaduslikult elada ei tohi ja läks asüülilaagrisse, kus ütles, et tahan asüüli ja siis elas laagris. Kohtu küsimusele, et mida tähendab asüül, vastas isik, et Saksamaal tähendab see nagu põgenikku. Puudutatud isik lisas, et kavatses õppida Saksamaal ja töötada. Kohtu küsimusele, et mis eesmärgil isik taotles Eesti viisat, vastas isik, et ei olnudki mingeid erilisi põhjuseid, üksnes teadis, et Eesti viisa on hea viisa, mis kehtib kogu maailmas. Vastuseks kohtu küsimusele, et kus on tal kehtivad reisidokumendid, selgitas isik, et need jäid Saksamaale. Politsei tuli öösel ja võttis ta kiiresti kaasa; isik saadeti lennujaama ega öeldud lennujaamaski, kes teda Eestis vastu võtab. KOHTU PÕHJENDUSED
4. Juhindudes

§ 362

lg-dest 2 ja 6 ning HKMS § 264 lg-dest 1 ja 3 rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 05.05.2025 (kaasa arvatud). 5. Tulenevalt

§ 362

lg-st 2 kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja

§ 36

1 lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks KPK-sse kuni kaheks kuuks.

§ 36

1 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotleja kinni pidada

§ 361

lg-s 2 sätestatud alusel, kui

-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. Vastavalt

§ 361

lg 2 punktile 4 võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui 3

§ 36

1 lg 2 punkti 5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada, kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik onn esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. 6. Kohtu hinnangul on

§ 361lg 2 punkti 4 eeldused täidetud.

Vaidlus puudub, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse PPA-le (dtl 28). PPA kinnitusel ei ole veel

§ 15lg-s 1 toodud toiminguid teostatud.

On ilmne, et rahvusvahelise kaitse menetleja peab

§ 18

lg 2 kohaselt kontrollima esitatud andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid ning tegema selleks vajalikke menetlustoiminguid. Nimetatud menetlustoimingute sooritamiseks on vajalik isiku isiklik osalus.

§ 361

lg 2 punkti 4 alusel kinnipidamist on kohtupraktikas peetud võimalikuks kuni PPA rahvusvahelise kaitse tagasilükkamise otsuse tegemiseni (Tallinna Ringkonnakohtu 20.11.2023 määrus nr 3-23-246, p 9; 20.03.2023 määrus nr 3-22-1647, p 10). Käesoleval juhul ei ole isiku rahvusvahelise kaitse taotluse osas otsust tehtud, mistõttu

§ 361lg 2 p 4 alusel on kinnipidamine võimalik.

Samuti on usutav, et PPA ei ole jõudnud

§ 15

lg-s 1 nimetatud menetlustoiminguid veel teha, arvestades, et isik peeti

§ 361

lg 1 ning lg 2 p-de 1, 3 ja 4 alusel kinni 03.03.2025 (digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 14). 7. „

§ 361lg 2 p 5 võtab üle direktiivi 2013/33/EL art 8 lg 3 p d.

Selle sätte järgi võib taotlejat kinni pidada, kui ta peetakse kinni direktiivis 2008/115/EÜ sätestatud tagasisaatmiskorra kohaselt tagasisaatmise ettevalmistamiseks ja/või väljasaatmise läbiviimiseks ning asjaomane liikmesriik saab objektiivsete kriteeriumite alusel, sealhulgas selle alusel, et tal on juba olnud võimalus saada juurdepääs varjupaigamenetlusele, põhjendada, et on olemas piisavalt alust arvata, et ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi või nurjata tema tagasisaatmist käsitleva otsuse täideviimist.“ (Riigikohtu halduskolleegiumi 12.04.2024 määrus nr 3-23-2204, p 15). Asja materjalist nähtuvalt saadeti puudutatud isik Dublin III määruse alusel tagasi Eestisse eesmärgiga menetleda tema rahvusvahelise kaitse taotlust. Kuigi 04.03.2025 kohtuistungil selgitas PPA, et puudutatud isik saadeti Saksamaalt Eestisse kui illegaal, et hinnata kas isik soovib/vajab rahvusvahelist kaitset või mitte, siiski ei saa sellest järeldada, et puudutatud isik saabus Eestisse kui ebaseaduslikult riigis viibiv välismaalane. Tegemist oli siiski isikuga, kes oli rahvusvahelise kaitse taotleja staatuses, vastaselt juhul ei oleks kohaldunud Dublin III määruse regulatsioon.

1. Nimelt vastavalt Dublin III määruse art 12 lg-le 2, kui taotlejal on kehtiv viisa, vastutab rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest viisa välja andnud liikmesriik /…/. Tulenevalt Dublin III määruse art 12 lõikest 5 asjaolu, et elamisluba või viisa anti välja väljamõeldud või vale identiteedi või valede, võltsitud või kehtetute dokumentide alusel, ei välista vastutust liikmesriigi jaoks, kes elamisloa või viisa välja andis. Asjas ei ole vaidlust, et puudutatud isik esitas Saksamaal rahvusvahelise kaitse taotluse. Samuti ei ole vaidlust selles, et puudutatud isikule oli varasemalt väljastatud lühiajaline Eesti viisa (kehtivus 10.11.202305.12.2023). Asja materjalist ei nähtu, et isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes oleks tehtud lõplik otsus, kuigi 04.03.2024 kohtuistungil väitis PPA esindaja, et Saksamaal ei võetud isiku rahvusvahelise kaitse taotlust vastugi.
2. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendatud, et puudutatud isik oleks Eestis enne uue rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist kinni peetud tagasisaatmise ettevalmistamiseks ja/või 4

§ 36

1 lg 2 punkti 5 kohaldamiseks tingimata esinema (vt Tallinna Ringkonnakohtu 19.08.2024 määrus nr 3-241980, p 12). Puudutatud isik on Tallinnas 03.03.2025 kell 13.50 kinni peetud

§ 361 lg 1 ning lg 2 punktide 1, 3 ja 4 alusel.

Seega on isik kinni peetud isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks (

§ 361

lg 2 punkt 1), isiku riiki saabumise ja riigis viibimise õiguslike aluste kontrollimiseks (

§ 361

lg 2 punkt 3) ning rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks (

§ 361 lg 2 punkt 4).

10. Küll aga on kohtupraktikas mööndud, et direktiivi 2013/33/EL art 8 lg 3 p d ei ole selge küsimuses, kas seda oleks lisaks võimalik kohaldada ka olukorras, kus riigis viibimise ebaseaduslikkuse kahtluse tõttu kinni peetud välismaalane esitab rahvusvahelise kaitse taotluse lühikese aja jooksul enne hetke, mil kahtlus kinnitust leiab; samuti ei pruugi säte olla selge küsimuses, kas isik peab olema varem kinni peetud just direktiivi 2008/115/EÜ art 15 tingimustel või piisab ka muust liikmesriigi õiguses sätestatud alusel kinnipidamisest ja vajalik on vaid direktiivis 2008/115/EÜ sätestatud haldusmenetluse alustamine (vt Riigikohtunike Ivo Pilvingu ja Nele Siitami täiendav arvamus haldusasjas nr 3-23-2204). Kuigi praeguses asjas leiab kohus, et

§ 36

1 lg 2 punkti 5 eeldused täidetud ei ole, siiski on isik 04.03.2025 kohtuistungil kinnitanud, et teadis, mis põhjusel ta saadeti Saksamaalt Eestisse (et Eesti on väljastanud talle lühiajalise viisa) ning et ta ei soovi Armeeniasse tagasi minna. Lisaks selgitas isik ainukese põhjusena, miks ta Saksamaal asüüli taotles oli, et seal ei tohi ebaseaduslikult elada ja tahtis oma viibimise seadustada. Muid põhjusi, miks isik asüüli taotles, isik kohtuistungil välja tuua ei osanud. See annab alust kahtluseks, et isik teadis, et esineb oht tema väljasaatmiseks Armeeniasse ning selle vältimiseks on esitanud Eestis uue rahvusvahelise kaitse taotluse. 11. Kohus nõustub PPA-ga osas, et isiku suhtes esineb põgenemisoht (

§ 361 lg 21 koosmõjus VSS § 68 p-ga 6).

Puudutatud isik on nii küsitluse käigus PPA-ga kui ka 04.03.2025 kohtuistungil kinnitanud, et ei soovi tagasi Armeeniasse minna. Seejuures on isik kinnitanud, et Eestiga puuduvad tal igasugused seosed ning tema eesmärgiks on minna Saksamaale. Asja materjalist nähtub ühtlasi, et isik on taotlenud Eesti lühiajalist viisat üksnes eesmärgiga pääseda Schengeni alale, mitte külastada tuttavaid Eestis. Kahtlust, et isik asub ennast vabaduses olles varjama ega soovi teha PPA-ga koostööd, kinnitab ka asjaolu, et Saksamaal ebaseaduslikult viibides ei õnnestunud Saksamaa ametivõimudel anda isik Eestile üle esimesel võimalusel (s.o septembris 2024), vaid alles veebruaris 2025 (vt dtl 23).

1. PPA on õigesti märkinud, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-24-17, p 13). Isikul puuduvad kehtivad isikuttõendavad dokumendid, tal ei ole Eestis kuskil viibida, sest tal puuduvad sugulased ja tuttavad Eestis. See tõstab põgenemisohu tõenäosust.
2. Kohtu hinnangul ei ole isiku kinnipidamine ja KPK-sse paigutamine kuni kaheks kuuks ebaproportsionaalne meede, arvestades, et eesmärgiks on tagada isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise ajaks. Tõhusamate alternatiivide puudumisel on taotletav meede mõõdukas.
3. Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 05.05.2025 (kaasa arvatud). 5