lg 1 alusel rahatrahviga 85 (kaheksakümmend viis) trahviühiku ulatuses s.o summas 340.- (kolmsada nelikümmend) eurot,
lg 1 alusel rahatrahviga 105 (ükssada viis) trahviühiku ulatuses s.o summas 420.- (nelisada kakskümmend) eurot ja
lg 2 alusel lisakaristusega mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 (neljaks) kuuks. 2. Kristiina Jõgilale
lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest karistuseks määratud rahatrahv summas 340.- (kolmsada nelikümmend) eurot ja
lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest karistuseks määratud rahatrahv summas 420.- (nelisada kakskümmend) eurot tuleb tal tasuda 45 päeva jooksul arvates päevast, kui kohtuotsus tehti kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadavaks Politsei - ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne – Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi M P 5.03.2024 väärteoasjas nr 2317,24,001055 otsuses viidatud Rahandusministeeriumi arveldusarve(te)le, märkides ära kohustusliku viitenumbri xxx.
sätetele kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.
lg 1 alusel rahatrahviga 85 trahviühikut s.o summas 340.- eurot ja
lg 1 alusel rahatrahviga 105 trahviühikut s.o summas 420.- eurot ning
lg 2 alusel võeti Kristina Jõgilalt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 4 kuuks (väärteotoimik tl 14-17). Märgitud väärteootsuse kohaselt Kristiina Jõgila 29.01.2024.a kella 18.02 ja kella 20.00 vahelisel ajal, Xxx juures, Maardu linnas, Harjumaal juhtis mootorsõidukit, ei hoidnud ohutut külgvahet, mille tagajärjel riivas pargitud sõidukit Mazda reg märgiga xxx. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju T.W-le ja A T (varaline kahju fikseeritud fotodel). Lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Oma sellise tegevusega heidetakse menetlusalusele isikule ette
§ - de 46 lg 3, § 169 lg 4 p.p 4, 5 ja § 169 lg 5 nõuete rikkumist ja
§ - de 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemist (kohtutoimik tl 1-3, väärteotoimik tl 14-17). 2 Kaebuse sisu ja asjaolud: 17.03.2024 menetlusalune isik Kristina Jõgila esitas Harju Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja väärteoasjas nr 2317,24,001055 17.03.2024 otsuse peale. Kristiina Jõgila palub kohtul vaadata üle väärteoasjas nr 2317,24,001055 kogutud tõendid ja hinnata ta süü tõendatavust. Kristiina Jõgila märgib kohtule esitatud kaebuses, et olenemata sellest, et tema andis 13.02.24 aadressil Rahumäe tee 6/1 toimunud ülekuulamisel omapoolsed ütlused selle kohta, et tema justkui sõitis 29.01.24 umbes kella 19 ja 20 vahel sõidukiga Audi A6 reg. nr-ga xxx ja oletatavasti riivas oma sõidukiga teist sõidukit Mazda reg.nr-ga xxx, siis need ütlused said antud sellisel põhjusel, et teda üle kuulanud menetleja A L surus talle peale ütlusi ning andis mõista, et kui ta ennast süüdi ei tunnista, siis tuleb karistus väga karm. Kaebuse esitaja Kristiina Jõgila kinnitab, et sellest tulenevalt ta ehmus ja ta tunnistas ennast tahtevastaselt süüdi. Samuti andis mainitud menetleja talle mõista, et olenemata ta suulistest väidetest, et ta kasutuses oleval sõidukil ei ole vigastusi, mis viitaksid 29.01.24 Maardus, Xxx valvekaamera salvestisel toimunud sõidukite kontaktile, siis tuleb justkui tal endal tõendada vastupidist ja vajadusel teha ekspertiis ta enda vahenditest, mis tõendaksid vastupidist. Kristiina Jõgila märkis kaebuses, et Xxx valvekaamera salvestisel on näha sarnast sõidukit, kuid sellelt ei ole tuvastatav ei sõiduki mark ega sõidukiregistreerimise number. Pärast ütluste andmist kinnitas menetleja talle, et otsusest ei pruugi tulla üldse karistust, millest tulenevalt pani ta allkirja oma ütluste kohta, sest ta usaldas menetlejat. Samuti ei võtnud menetleja arvesse temapoolseid selgitusi enne ütluste andmist sõiduki xxx vaatluse käigus viidatud vanadele vigastustele. Seda, et viidatud vigastused olid varasemad, mainis ta ka oma ütlustes. Antud väidet võib kinnitada sõiduki xxx omanik A T, kes oli 15.02.24 kell 10:00 kutsutud A L juurde tunnistusi andma, kuid keda tunnistajana antud menetluse käigus üle ei kuulatud, olenemata et viimane avaldas soovi neid anda ja kinnitada ta väiteid. Kristiina Jõgila taotles kohtule esitatud kaebuses A T tunnistajana ülekuulamist. Eeltoodut arvesse võttes taotles Kristiina Jõgila kohtult tema suhtes väärteoasjas nr 2317,24,001055 tehtud otsuse tühistamist ja VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste puudumise tõttu menetluse lõpetamist (kohtutoimik tl 4-5). Menetlus Harju Maakohtus Käesolevat väärteoasja uuriti kaebemenetluse korras sisuliselt 10.04.2024, 29.04.2024 ja 26.02.2025 toimunud avalikel kohtuistungitel (kohtutoimik tl 12-14, 19-20, 34-37). Harju Maakohtus 10.04.2024.a. toimunud kohtuistungil Kristiina Jõgila jäi täielikult kohtule esitatud kaebuse juurde ja selgitas, et väärteoaja materjalide juures oleva video pealt ei ole tuvastatav, sõiduki mark, mudel ega number. Väärteootsuses märgitud ajal s.o kell 18.02 ei saanud ta ka olla Ringi tn, sest ta liikus sellel ajal alles linnast koju. Kristiina Jõgila kinnitas kohtus, et sel ajal kasutas tema halli värvi sõidukit Audi registreerimisnumbriga xxx. Sarnaseid sõidukeid on Ringi tänaval vähemalt 5 tk. Kristiina Jõgila märkis, et tema väärteootsuses märgitud ajal sündmuskohal ei viibinud, avariid ei põhjustanud ja sündmuskohalt ära ei sõitnud. Sel ajal oli ta parasjagu auto omaniku juurest tagasi sõitmas koju, linnast Xxx, Pirita – Koselt lahkus ta kella 17.45 paiku ning sealt Maardusse sõit tipptunnil võtab aega kuskil 35 kuni 40 minutit (kohtutoimik tl 12 kuni 12 pöördel). Kohtuvälise menetleja esindaja J P märkis, et kohtuväline menetleja kaebust õigeks ei võta (kohtutoimik tl 12 pöördel). 3 Kohtuistungil andis kaebuse esitaja Kristiina Jõgila vastuseks kohtu ja kohtuvälise menetleja esitatud küsimustele selgitusi selle kohta, et tõepoolest kohtuvälise menetleja juures tunnistas ta oma süüd ja kaebuses ta oma süüd eitab, sellepärast, et kohtuväline menetleja ütles talle, et miks aega raisata, et kirjutagu ta, et on süüdi ja samuti öeldi talle seda, et kui ta soovib ekspertiisi, siis peab ta selle ise kinni maksma. Kristiina Jõgila selgitas, et sõiduautol Mazda on väljaulatuv esistange must osa, lisaks on autol üleval ja allpool kriimud, kui tema oleks oma autoga otsa sõitnud, siis see oleks tähendanud seda, et tema auto uks oleks pidanud olema päris mõlkis, mitte ainult kriimudega (kohtutoimik tl 13). Kohtuvälise menetleja juures tunnistas ta oma süüd seetõttu, et talle suruti peale, et ta on süüdi, et tema oli seal roolis. Ta leidis, et lihtsam on ennast süüdi tunnistada, et siis ei järgne karistust, kuna tegemist ei olnud tähtsa asjaga ning kui ta end süüdi ei oleks tunnistanud, siis oleks tulnud suur karistus (kohtutoimik tl 13 pöördel). Kaebuse kohtuliku uurimise käigus kuulati tunnistajana üle A T, kes andis ütlusi selle kohta, et kaebuse esitaja on talle teada. Samuti tunnistaja kinnitas, et sõiduauto Audi A6 reg nr xxx 29.01.2024 kuulus ja kuulub ka käesoleval ajal talle. Sel ajaperioodil kasutas seda sõidukit Kristiina Jõgila. Tunnistaja kinnitas kohtus, et temale helistati mingi aeg politseist ja küsiti, et mida ta asjast teab ja, kuna seda autot kasutas teine inimene, siis ta ütles politseile, et see inimene võtab nendega ise ühendust. Tunnistaja A T selgitas kohtust, et tema sõidukil on erinevad roostekahjustused, varasemad kriimud, aga selliseid vigastusi ei esine, et sõiduk tehniliselt ei sõidaks. Rooste on sõidukile tekkinud aja jooksul ning kriimude teket ta täpselt ei mäleta, ca paar aastat tagasi. 29.01.2024 kella 18 paiku õhtul tema selle sõidukiga ei sõitnud ei juhi ega kaasistujana. Talle ei ole teada, et ta sõiduk oleks osalenud märgitud kuupäeval liiklusõnnetuses, seda, et see nii oli ütles talle politsei. Tunnistajale ei olnud teada, et selle sõidukiga, sellel kuupäeval toimunud liiklusõnnetusega tekitati sõidukile varaline kahju. Kaebuse esitaja esitatud küsimustele vastas A T, et eelpool märgitud kuupäeval kella 18 paiku oli ta Tallinnas, Xxx, ta pidi õhtul kella 19-ks minema tööle xxx ja ta hakkas liikuma umbes kella 18.05 paiku (kohtutoimik tl 13 pöördel ja 14). Harju Maakohtus 29.04.2024 toimunud kohtuistungil kuulati tunnistajana üle T.W , kes andis ütlusi selle kohta, et temale kuulub mootorsõiduk Mazda reg nr xxx. Tunnistaja kinnitas, et tema sõiduk oli pargitud Xxx maja ees, trepikoja vastas. Sõidukil märkas ta vigastusi päev hiljem peale liiklusõnnetuse aset leidmist siis, kui ta hakkas tööle minema. Nimelt avastas ta autol vigastuse, autol oli näha kriimustusi vasaku esitule all. Tema palus majaesimeest, et viimane vaataks kaamerasalvestuse üle. Kaamera on neil paigutatud Xxx majale ja talle anti videosalvestus mälupulgal. Märgitud videos on näha, kuidas auto sõidab hoovist välja, keerab risti ta autoga, autost väljusid kaks inimest, kes vaatasid auto üle, istusid seejärel uuesti autosse ja sõitsid minema. Auto oli tumedat värvi, Audi sarnane auto, reg nr ei olnud näha. Sarnast sõidukit nägi ta poeg ja ka ta ise, see oli pargitud Xxx maja ette, tegemist oli Audiga. Tunnistaja kinnitab, et ta tegi sellest Audist fotod, sest ka sellel Audil oli vasakul näha kriimustusi. Kaebuse esitaja esitatud küsimustele kinnitas tunnistaja T.W , et fotod said Mazdast tehtud sama päeva õhtul ja avaldus tehti politseisse 31. kuupäeval (kohtutoimik tl 19 ja 19 pöördel). Käesoleva kaebuse kohtuliku uurimise käigus kuulati 26.02.2025 maakohtus toimunud kohtuistungil eksperdina üle C.Y , kes on koostanud liiklusekspertiisi, liiklustrassoloogia 4 ekspertiisi käigus valminud ekspertiisiakti nr xxx (kohtutoimik tl 30 – 31, 34 pöördel – 35 pöördel). Nii on ekspert C.Y kohtus kinnitanud, et liiklusekspertiisi läbi teostades vaatas tema turvakaamera videosalvestisi, Nendel salvestistelt oli väga hästi näha, et sõiduauto Audi manöövril, pöördel läks Mazdale vastu oma vasakpoolse külje tagumise osaga, sellepärast ei võtnud ta arvesse ka Audi esiosal olevaid vigastusi, sest need ei saanud asjasse puutuda. Ekspertiisiaktis on märgitud, et Mazdal olid vigastused, mis olid seostavad kõne all oleva liiklusõnnetusega. Väitis ta seda seetõttu, et vigastustel olid iseloomulikud tunnused, kui mõlema auto vigastused kokku panna, siis autol omavahel seostatavad vigastused on kollase ja punase sõõri sees (vt ekspertiisiakti), vigastuste iseloom on sarnane, nende ulatus on sarnane. Vigastused on tekitatud sama margi auto ja mudeliga, milline on kaebuse esitajal. Ekspert märkis, kohtuistungil, et ekspertiisi puhul on kõige olulisem vigastuste ulatus, see, kas mõõdulint või pulk on pandud sinna otse või väikse nurga all, ei muuda eksperdi arvamust mitte mingil määral. Sõidukitel esinenud vigastused piltide pealt vaadates ühtisid omavahel (kohtutoimik tl 34 pöördel – 35). Kohtuvälise menetleja esitatud küsimustele selgitas ekspert C.Y , et kollase sõõri sees (vt ekspertiisiakti) sõiduauto Audil olnud vigastustel nähtub sarnase värvi jääke, mis olid Mazdal, samuti oli sarnane vigastuste iseloom ja selle paiknemine teise vigastuse suhtes. Videolt oli näha, kuidas pööramise pealt sõiduauto Audi läheb vastu sõiduauto Mazda esistange nurgale s.t tagaratta ees olev piirkond liigub autol mööda väiksemat kaart, kui esirattal ja, siis juht on ise juba teisest objektist möödunud ja tagaratas liigub vastu Mazdat. Videolt oli näha, et mõlemad sõidukid kontakteerusid ja kontakti tulemusel sõiduauto Mazda lausa liikus. Kontakti käigus Mazda stange deformeerub niivõrd palju, et ta muutub ühtlaseks pinnaks vastu sõiduautot Audi ning peale seda, kui stange vabaneb kontaktist, võtab ta oma endise kuju tagasi (kohtutoimik tl 35 ja 35 pöördel). Kaebuse esitaja Kristiina Jõgila kohtulike vaidluste käigus märkis, et tema kasutuses olnud sõiduk ei viibinud liiklusõnnetuse sündmuskohal, sest tema jõudis Maardusse kuskil kell kaheksa õhtul, tema autol olid vanad vigastused ja, keegi ei küsinud sõiduki omanikult, kas kahju on talle tekitatud või mitte (kohtutoimik tl 35 pöördel – 36). Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul on täielikult tõendamist leidnud, et kaebuse esitaja on rikkumise toime pannud, olemas on sellekohased turvakaamera salvestused. Märgitud salvestustest on näha, kuidas kaebuse esitaja ja sõiduki omanik sündmuskohal viibivad. Videolt on näha, kuidas sõidukite vahel toimub kontakt. Mõlemaid sõidukeid on vaadeldud, tuvastatud on vigastused ja läbi on viidud ekspertiis. Ekspert on kinnitanud, et sõidukitel esinenud vigastused on seostatavad, kaebaja põhjustas liiklusõnnetuse ning selle eest on talle määratud karistus, mis on proportsionaalne. Isik ei teavitanud liiklusõnnetusest, mõlemad isikud sündmuskohal said aru, et sõidukite vahel toimus kontakt. Kaebuse esitajal tekkis kohustus teavitada juhtunud liiklusõnnetusest, kuid ta ei teinud seda. Isikut karistati rahatrahviga sanktsiooni alla keskmist määra. Hinnati kaebaja käitumist liiklusõnnetuse toimumise järgselt, mõistetud karistus peab täitma oma eesmärki, sellepärast kohaldati ka lisakaristust. Oluline on, et kaebaja ei põhjustaks ohtu teistele liiklejatele, selline käitumine ei ole lubatav ja kaebaja tuleb ajutiselt liiklusest eemaldada. Kaebuse rahuldamiseks alused puuduvad ja politsei otsus tuleb jätta muutmata (kohtutoimik tl 36). Kaebuse esitaja Kristiina Jõgila repliigi korras märkis, et tema end süüdi ei tunnista (kohtutoimik tl 36 pöördel). 5 Kohtuistungil 10.04.2024 avaldas ja uuris kohus järgmisi väärteoasjas kogutud tõendeid ja nimelt: Väärteoasja materjalide juures digitaalsel andmekandjal DVD-R olevaid videosalvestuse faile, milliste sisu kinnitab kaebuse esitajale etteheidetud liiklusõnnetuse põhjustamisest ja sündmuskohalt lahkumise kohta, samuti fotosid; 29.01.2024 koostatud liiklusõnnetuse akti nr 2101.24.0.016693, millisest nähtub, et liiklusõnnetuse toimumise fakt on väärteoasja menetlejate poolt fikseeritud 29.01.2024 kell 18.02, Xxx juures, Maardus, Harjumaal. Liiklusõnnetuses on osalenud T.W sõiduk Mazda reg nr xxx ja Kristiina Jõgila kasutuses, A T kuuluv sõiduk Audi A6, reg nr xxx. Teostatud menetlustoimingu käigus tuvastati sõiduautol Mazda kriimustuste jäljed vasakul esiosal ja sõiduautol Audi A6 reg nr xxx tuvastati kriimustuste jäljed vasakul tagumisel uksel (väärteotoimik tl 1); T.W esitatud süüteoteadet ja selle juurde lisatud fotot, millises teate esitaja annab teada, et tema avastas 29.01.2024 oma sõidukil vigastused, mis oli pargitud Xxx, Maardu, Harjumaa (väärteotoimik tl 2-3); 06.02.2024 kohtuvälise menetleja poolt koostatud sõiduki Mazda reg märk xxx vaatlusprotokolli ja protokolli juurde digitaalsele andmekandjale lisatud fotosid vaadeldust sõidukist. Teostatud menetlustoimingu käigus tuvastati sõiduautol Mazda reg märk xxx vasakul esiosal oid kriimustuse jäljed (väärteotoimik tl 4, digitaalne andmekandja); 06.02.2024 väärteoasja menetleja poolt koostatud asitõendi vaatlusprotokolli. Märgitud tõendist nähtub, et teostatud menetlustoimingu käigus on vaadeldud Maardu Xxx, hoone kaamerate salvestusi. Teostatud menetlustoimingu käigus on tuvastatud (kaust Video), et 29.01.2024 kella 18.02 ajal sõidab Xxx maja ette sedaankerega sõiduauto Audi, mis manöövril vasakule riivab oma vasakpoolse küljega pargitud sõiduk vasakpoolset esiosa, pargitud sõiduk kontaktist kõigub (väärteotoimik tl 7); Kristiina Jõgila suhtes Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne – Harju politseijaoskonna uurija A. L 13.02.2024 koostatud väärteoprotokolli AB1616824 väärteoasjas nr 2317,24,001055, millises heidetakse Kristiina Jõgilale ette seda, et tema 29.01.2024 kella 18.00 kuni 20.00 ajal Harjumaal, Maardu linnas, xxx juures juhtis mootorsõidukit Audi A6 reg nr xxx, ei hoidnud ohutut külgvahet ,mille tagajärjel riivas pargitud sõidukit Mazda reg märk xxx, oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju T.W-le ning A T (varaline kahju fikseeritud fotodel), lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik, rikkudes selliselt
§ - de 46 lg 3, § 169 lg 4 p.p 4, 5 ja § 169 lg 5 nõudeid, pannes toime
lg 1 ja § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod (väärteotoimik tl 13); Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne – Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi M P 5.03.2024 koostatud otsust, millisest nähtub, et väärteoasjas nr 2317,24,001055 karistati menetlusalust isikut Kristiina Jõgilat
lg 1 alusel rahatrahviga 85 trahviühikut s.o summas 340 eurot,
lg 1 alusel karistati rahatrahviga 105 trahviühikut s.o summas 420.eurot ning
lg 2 alusel võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 4 kuuks (väärteotoimik tl 14-17); 6 Kristiina Jõgila osas väljastatud karistusregistri õiendit, millisest nähtub, et menetlusalusel isikul puudub kehtiv kriminaal – ja väärteokaristus, kuid viimasel on 6 arhiveeritud väärteokaristust, millisest 4 karistust on olnud seotud liiklusalasteväärtegude toime panemisega (väärteotoimik tl 19-21); Liiklusekspertiisi (liiklustrassoloogia) ekspertiisi käigus valminud ekspertiisiakti nr xxx, millise maksumus on 661.- eurot. Märgitud ekspertiisiaktis kajastatud ekspertarvamuse kohaselt vigastused sõiduauto Mazda Premacy reg märk xxx vasakpoolsel nurgal on osaliselt tekkinud kontakteerumisel sõiduauto Audi A6 reg märk xxx vasakpoolse külje tagaosaga ekspertiisiks esitatud materjalides olevatel turvakaamera videosalvestistelt nähtuval hetkel. Sõiduautole Mazda Premacy reg märk xxx ja Audi A6 reg märk xxx vaatlused on läbi viidud tarvapärasel viisil ning taoline vaatluse läbiviimise viisi ei mõjuta ekspertiisi tulemust (väärteotoimik tl 30-33); Kohtuotsuse motiivid: Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud väärteoasjas kogutud materjalidega, samuti kohtuistungil menetlusosaliste esitatud seisukohtadega, uurinud ja hinnanud kohtuistungil avaldatud kirjalikke, dokumentaalseid ja isikulisi tõendeid kogumis, asub seisukohale, et Kristiina Jõgila esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ning seda alljärgnevatel põhjustel: VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Puutuvalt menetlusalusele isikule
lg 1 järgi inkrimineeritud väärteokoosseisu tuleb kohtu arvates esmalt tuvastada seda, kas tegemist oli liiklusõnnetusega.
p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju.
lg 1 sõnastuse järgi on karistatav mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.
lg 1 sätestab vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik.
lg 1 sõnastusest lähtuvalt tuleb seega esmalt sedastada mootorsõiduki juhi poolt liiklusõnnetuses osalemine ning seejärel koosseisutunnusena politseile liiklusõnnetusest teatamata jätmise. Esmalt annab kohus siis hinnangu Kristiina Jõgilale Liiklusseaduse (edaspidi
) § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritud ja etteheidetud väärteo s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. 7
lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Säte kujutab endast blanketset spetsiifilise teokirjeldusega süüteokoosseisu, mille objektiivseid tunnuseid tuleb sisustada eeskätt liiklusseaduse sätete kaudu. Esmalt tuleb tuvastada, kas menetlusalune isik vastab mootorsõiduki juhi tunnusele, seejärel kontrollida, kas tema tegu rikkus liiklusnõudeid ja kas saabus sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg – varaline kahju või tervisekahjustus. Koosseisu subjektiivset külge täidab teo suhtes nii tahtlik kui ka ettevaatamatu käitumine, nii ka tagajärje esimese alternatiivi ehk varalise kahju puhul, tervisekahjustuse puhul on võimalik vaid ettevaatamatus. Väärteoprotokolli pinnalt, mille kohaselt Kristiina Jõgila „ei hoidnud ohutut külgvahet“ järeldab kohus, et talle heidetakse ette teo toimepanemist ettevaatamatusest ehk hoolsuskohustuse rikkumist. Järgnevalt kontrollib kohus, kas väärteoasjas kogutud tõendite pinnalt saab järeldada, et Kristiina Jõgila pani toime talle etteheidetava teo. Väärteoasjas nr 2317,24,001055 koostatud väärteoprotokolli AB1616824 kohaselt heidetakse Kristiina Jõgilale ette seda, et tema 29.01.2024 kella 18.00 kuni 20.00 ajal Harjumaal, Maardu linnas, xxx juures juhtis mootorsõidukit Audi A6 reg nr xxx, ei hoidnud ohutut külgvahet ,mille tagajärjel riivas pargitud sõidukit Mazda reg märk xxx, oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju T.W-le ning A T (varaline kahju fikseeritud fotodel), lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik, rikkudes selliselt
§ - de 46 lg 3, § 169 lg 4 p.p 4, 5 ja § 169 lg 5 nõudeid, pannes toime
Käesolevas kaebemenetluses ei ole vaidlust tekkinud üksnes selles, et kaebuse esitaja 29.01.2024 oli sõiduauto Audi A6 reg nr xxx kasutaja, omanikuks A T ning et kaebuse esitaja 29.1.2024 kõne all oleva sõiduautoga sõitis. Vaidlust ei ole tekkinud ka selles, et sõiduauto Mazda reg märk xxx oli pargitud 29.01.2024 kella 18.00 – 20.00 vahel Xxx, Maardus, Harjumaal ning, et märgitud sõiduauto kuulub T.W-le . Kaebuse esitaja Kristiina Jõgila on kohtus kinnitanud, et 29.01.2024 tema kella 18.00 kuni 20.00 ajal Xxx maja juures ei viibinud, mootorsõidukit Audi A6 reg nr xxx sel hetkel seal ei juhtinud s.t liiklusõnnetust ei põhjustanud, märgitud aadressil seisvale sõiduautole Mazda reg nr xxx ta otsa ei sõitnud s.t ka liiklusõnnetusest politseid ta teavitamata ei jätnud. Kohus kaebuse esitaja sellistele kohtus antud ütlustesse suhtub kriitiliselt ja antud ütlusi usaldusväärseks ei pea ning seda alljärgnevatel põhjendustel: KrMS § 61 lg 1, 2 kohaselt ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Riigikohus lahendis nr 1-20-9406 p.p 13 - 14 on märkinud, et kuigi KrMS § 61 kohaselt on tõendite hindamisel määravaks kohtuniku siseveendumus, ei tähenda see seda, et kohtunik võiks tõendiallika usaldusväärsuse üle otsustada pelgalt kõhutundele toetudes. Siseveendumuse kujunemine tuleb kohtuotsuses veenvalt ära näidata, tuginedes nii erialakirjanduses kui ka kohtupraktikas välja settinud tunnismärkidele, mis võimaldavad üksikjuhtumi isepära arvesse võttes isikulise tõendiallika usaldusväärsust hinnata. Ütluste usaldusväärsuse hindamisel tuleb pöörata tähelepanu sellele, kas ütlused on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi ja kas isik on erinevatel menetlusetappidel andnud samasisulisi või lahknevaid ütlusi. Ütluste hindamisel peab kohus võtma arvesse kõiki ütluste usaldusväärsust potentsiaalselt mõjutavaid asjaolusid, sh õiguskaitseorganite poole pöördumisele eelnenud sündmuste käiku. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
10
Kristiina Jõgila seda sõidukit Audi reg nr xxx 29.01.2024 juhtides ei teinud vaid riivas enda poolt juhitud sõidukiga pargitud sõiduautot Mazda reg nr xxx, tekitades sellega varalist kahju sõiduki omanikele.
p 32 kohaselt loetakse liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Väärteotoimikus olevatest sõidukite osas koostatud vaatlusprotokollidest, liiklusõnnetuse aktist, väärteoasja materjalide juurde lisatud fotodest ja liiklusekspertiisi (liiklustrassoloogia) ekspertiisi teostamise tulemusel selgunud asjaoludele tuginedes on tuvastatav, et mõlemal sõidukil esinesid kahjustused. Arvestades vaatlusprotokollidest nähtuvaid sõiduki vigastusi, saab väita, et tekkinud on varaline kahju sõiduki omanikele. Tunnistajana üle kuulatud T.W on kinnitanud varalise kahju teket, tunnistaja A T seda teinud ei ole. Vaatamata tunnistaja A T poolt varalise kahju tekke mitte kinnitamist asub kohus seisukohale, et ka tema sõidukil tekkisid sõidukile kraapejäljed, sõiduki endisesse olukorda viimiseks oleks tal tulnud teha kulutusi. See, et sõiduki omanik sõidukit remontida ei soovinud, on tema valik. Soovi puudumine vigastuste remontimiseks ei ole kahju tekkimist välistavaks asjaoluks. Seega on tõendamist leidnud, et toimunud on liiklusõnnetus, mille tagajärjel on tekitatud teistele isikutele varaline kahju, s.o täidetud on
Lõpuks peab kohus hindama menetlusaluse isiku tegevuses süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist. Menetlusalune isik ise oma süüd ei tunnista ning väitis, et tema liiklusnõudeid rikkunud ei ole ning liiklusõnnetust põhjustanud ei ole. Kohus juhib siinkohal tähelepanu KarS § 15 lg-le 3, mille kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega ei oma tähtsust, kas väärtegu pandi toime teadlikult ja tahtlikult, vaid piisab juba hooletusest. Kuna käesoleval juhul on juba eelpool tuvastamist leidnud hoolsuskohustuse rikkumine menetlusaluse isiku poolt, siis tuleb kontrollida, kas sellise teo tulemusena saabuv oht oli objektiivselt etteaimatav ja kas see realiseerunud oht oli toimepanijale äratuntav. Kohtu hinnangul pidi menetlusalune isik võimalikuks pidama, et kui ta parkivatest autodest oma kasutuses oleva sõiduautoga möödudes ei ole piisavalt tähelepanelik ja hoolas, ei hoia ohutut külgvahet, siis selle tagajärjel võib ta mõnda teist samas hoovis pargitud sõidukit kahjustada. Kohtu hinnangul tekitas menetlusalune isik varalise kahju hooletusest, sest kuigi ta ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, siis tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta siiski pidanud seda ette nägema. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 3 sätestatud kohustust ja pani toime
lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise, millega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. Järgnevalt annab kohus hinnangu kaebuse esitajale etteheidetud väärteo osas, milline on kvalifitseeritud
Kaebuse esitajale heidetakse ette
lg 4 p.p 4, 5 ja lg 5 sätestatu rikkumist.
lg-s 1 nähakse ette liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi vastutus juhuks, mil isik on rikkunud liiklusõnnetusest politseile teatamise nõudeid, kui teatamine oli kohustuslik. Menetlusaluse isiku õiguslik tegutsemiskohustus tulenes
lg-st 5, sest sõiduki juhina 11 oli ta põhjustanud liiklusõnnetuse, millega kaasnes varaline kahju ja varalise kahju saaja ei olnud teada.
lg-s 5 ette nähtud kohustus - teatada kohe politseile liiklusõnnetusest - on piiratud reservatsioonidega. Isikul on teatamiskohustus esmajoones siis, kui liiklusõnnetuses osalenud sõidukite juhtidel on tekkinud lahkarvamus, kui varalise kahju saaja ei ole teada, kui varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel. Isiku vastutuse
järgi välistab see, kui ta teavitab kohe politseid liiklusõnnetuse toimumisest ja tegutseb politsei korralduse järgi. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et Kristiina Jõgila põhjustas 29.01.2024 liiklusõnnetuse ja teada on ka fakt, et politseid ta liiklusõnnetuse aset leidmisest ei teavitanud. Kaebuse kohtuliku uurimise käigus avaldatud ja uuritud, väärteomaterjalide juures olevatest videosalvestustest nähtub üheselt, kuidas peale liiklusõnnetuse põhjustamist naiste – ja meesterahvas koos väljuvad sõidukist ja hakkavad oma autot üle vaatama. Kohtu hinnangul märgitud isikute käitumine viitab üheselt sellele, et mõlemale isikule oli üheselt arusaadav, et liiklusõnnetus aset leidis. Miks menetlusalune isik seda tunnistada ei taha ei ole kohtule teada. Kohus asub seisukohale, et Kristiina Jõgila pidi arusaama mh kokkupõrke heli kuulma ja kokkupõrget tajuma, vastasel juhul ei oleks ta koos kaasreisijaga autost väljunud ja tekkinud kahju hindama läinud, vaid oleks sõidukit peatamata sedasi sõitnud. Kohus hinnates videosalvestuses olevate isikute käitumist, peale sõidukist väljumist ja sõidukite kontrollimist, said nad või pidid aru saama, et toimus liiklusõnnetus ja selle tagajärjel tekkis ka varaline kahju. Käesolevas väärteoasjas ei ole teada, et kaebuse esitaja oleks teadnud, kes oli, on sõiduauto Mazda reg nr xxx omanikuks, kahju saajaks. Ilmselgelt Kristiina Jõgilat see ka ei huvitanud, sest videolt on üheselt näha, kuidas sõidukit juhtinud naisterahvas – ja kaassõitjana olnud meesterahvas sõidukisse istuvad ja liiklusõnnetuse sündmuskohalt lahkuvad, jättes teavitamata liiklusõnnetuse tekkest politseid. Riigikohus lahendis 4-16-6037 p 22 on märkinud, et mootorsõiduk on liikluses suurema ohu allikas, mistõttu on sõiduki juhtimine allutatud kindlatele reeglitele. Juhtimisõiguse saamiseks peab isik vastama liiklusseaduses sätestatud mootorsõidukijuhile esitatavatele nõuetele ning juhtimisõiguse säilitamiseks täitma sõidukijuhi kohustusi. Muu hulgas on mootorsõidukijuhi kohustuseks
lg-s 5 ette nähtud nõue, mis eeldab konkreetsete asjaolude ilmnemisel, et liiklusõnnetusest tuleb teatada politseile. Kuigi liiklusõnnetusest teatamine võib kaasa aidata toimepandud süüteo avastamisele ja süüdlase tuvastamisele, saab
lg-s 5 sätestatud kohustuse olemasolu õigustada liiklusohutuse tagamisega, kuid ka vajadusega kaitsta teiste inimeste elu, tervist ja vara ning muid kaalukaid õigushüvesid (nt looduskeskkonda). Sellise järelduse saab teha ka
Liiklusõnnetusest teatamata jätmine võib endaga kaasa tuua rasked või raskemad tagajärjed. Näiteks võib kokku põrganud sõidukite tõttu toimuda uus liiklusõnnetus, millega kaasneb varaline kahju või teise inimese tervisekahjustus või surm. Samuti võib teatamata jätmisest tingitud kahjulik tagajärg väljenduda selles, et kannatanule ei hüvitata varalist kahju, kui süüdlane jääb tuvastamata. Viimati kirjeldatud tagajärg võinuks saabuda ka praeguses asjas, kui liiklusõnnetuse põhjustaja oleks jäänud tuvastamata.
lg 4 p.p 1- 5 kohaselt liiklusõnnetusest ei ole vaja politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli, liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel, hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed, nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ja liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 12 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud. Märgitud sätte p.p 4, 5 nõudeid ei täitnud, end ta liiklusõnnetuse põhjustajana üles ei andnud ja samuti ei huvitanud teda seisva sõiduki s.t varalise kahju saaja isik. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetlusalune isik sai liiklusõnnetuse põhjustamisest aru, kuid jättis sellest politseile teatamata ja lahkus sündmuskohalt s.t tõendamist on leidnud fakt, et kaebuse esitaja Kristiina Jõgila rikkus
-dest 169 lg 4 p.p 4, 5 ja lg 5 tulenevaid nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav
Kohtu hinnangul on selline tegu toimepandud vähemalt kaudse tahtlusega. Vaatamata sellele, et menetlusalune isik end temale esitatud väärteosüüdistuses süüdi tunnistanud ei ole, oleks pidanud viimane mootorsõidukit juhtides olema ettevaatlikum, veennuma sõiduohutuses ja vältima vara kahjustamist. Seda menetlusalune isik ei teinud ning põhjustas liikluskahju. Menetlusalune isik pidi takistuse ilmnedes (enda ees seisvat sõidukit nähes) pidama võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu (
lg 1) saabumist (kui ta ei hoia õhtut külgvahet enda sõitva ja teeääres seisva sõidukiga ning kokkupõrke toimumise korral) ja möönma seda ja kontrollima, kas ikka tõesti on kõik korras või on ta põhjustanud sõidukitele liikluskahju ja tal on sellest tekkinud kohustus täita. Käesoleva väärteoasja menetluse raames on tuvastamist leidnud fakt, et liiklusõnnetusest teatas politseisse hoopis teise sõiduki Mazda omanik, antud fakt on tõendamist leidnud tunnistaja T.W sellekohaste kohtus antud ütlustega ja viimase poolt politseile esitatud sellekohase süüteoteatega. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 4 p 4 ja 5 ning lg 5 nõudeid ja pani toime
Väärteoasjas kogutud ja kohtu poolt kontrollitud tõenditest saab tulla järeldusele, et Kristiina Jõgila käitumises on tuvastatud temale inkrimineeritud väärtegude tunnused ning need väärteod on õigesti kvalifitseeritud
lg 1 ja
Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud teod on aset leidnud (§ 133 p 2) ning need on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna menetlusalune isik pani toime
lg 1, § 33 lg 2 p 8, § 169 lg 4 p 4, 5 ja § 169 lg 5 sätestatud kohustuste rikkumised, siis on tegemist väärtegudega
lg 1 ja
Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi M P, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 85 trahviühikut ja
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 105 trahviühikut ning lisaks
Seega menetlusalusele isikule karistuste määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega, kuivõrd karistused mahuvad ettenähtud sanktsiooni piiridesse (§ 133 p 7), mistõttu ka süü suurust arvestades puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 8). 13 Karistuse määramine
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse mootorsõiduki -, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Eelmärgitud sätted võimaldavad ka lõike kaks kohaselt lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist vastavalt ühest kuust kolme kuuni (
lg 2) ja kolmest kuust üheksa kuuni (
S § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Märkida tuleb ka seda, et kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates Kristiina Jõgila süü suurust
lg 1 sätestatud väärteo puhul on süü hinnatav keskmisena, kuivõrd tegemist on
lg 1 sätestatud ühe alternatiivse tagajärjega, s.o varalise kahju tekitamisega ja sõidukitele tekitatud kahjustused ei ole kohtu arvates rahalise kahju mõttes küll eriti suured, sõidukitel olid kraapejäljed, kuid vaatamata sellele vajavad need sõiduki omanike poolt likvideerimist, parandamist. Puutuvalt
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemisel tuvastatud süü suurusesse on tegemist olukorraga, kus inimesed liiklusõnnetuses kannatada ei saanud ja kedagi abita ei jäetud. Kohus leiab, et ka selle väärteo puhul on tegemist keskmise pigem suurema süüga. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Käesoleval hetkel on kohtule teada, et menetlusalune isik kaebemenetluses kohtus on oma algselt avaldatud positsiooni muutnud, viimane kohtus oma seotust temale etteheidetud väärtegude toimepanemises tunnitanud ei ole ning andnud kohtus oma käitumist õigustavaid ütlusi. Kristiina Jõgila suhtes on kohtuväline menetleja pidanud vajalikuks kohaldada viimase suhtes toime pandu eest ka lisakaristust mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol ja seda 4 kuuks. Kohus sellist kohtuvälise menetleja otsus peab asjakohaseks ja põhjendatuks. Puutuvalt lisakaristuse kohaldamisse peab kohus vajalikuks osundada kohtupraktikale, mille kohaselt lisakaristust nagu ka põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Seega tuleb esmajoones lähtuda isiku süüst, mida kohus on eelpool hinnanud erinevaid väärtegusid eraldi hinnates alla keskmisena. Kohtupraktika kohaselt täidab lisakaristus nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (Riigikohtu otsuse 3-1-1-122-13 p 9). Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtupraktika kohaselt võimaldab isiku poolt teadlikult nõuete rikkumisest järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise. Samas ei saa 14 isikutele lisakaristust kohaldada automaatselt, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada. Mis puudutab lisakaristuse kohaldamist või kohaldamata jätmist, siis peab kohus vajalikuks viidata sellele, et väärteoasja materjalide kohaselt pani menetlusalune isik toime kaks järjestikust väärtegu, mis väärtegude kogumi tõttu muudab menetlusaluse isiku süü suuremaks. Seejuures on kummagi väärteo eest võimalik määrata või mõista karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, mis on füüsilisele isikule kohaldatavast võimalikust karistusest suurim, samuti võib kummagi väärteo eest mõista karistuseks aresti ja kohaldada põhikaristusena ka juhtimisõiguse äravõtmist. Lisaks sellele on kummagi väärteo toimepanemise korral võimalik kohaldada ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Seega on seadusandja jaoks tegemist ohtlike väärtegudega, mille eest on ette nähtud ka ranged karistused. Peale selle tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Kohus peab vajalikuks märkida ka asjaolu, et kuigi menetlusalusel isikul kehtiv karistus
§ -de 223 või § 236 ettenähtud väärteo eest puudub, näitab juba lisakaristuse aluseks olev seadusenorm ise, s.o
lg 2 või 236 lg 2, et lisakaristuse kohaldamisel ei ole varasem karistus samalaadse süüteo eest lisakaristuse kohaldamise vajalikuks tingimuseks ning süüteo enda ohtlikkus näeb lisakaristuse kohaldamise võimaluse ette ka süüteo esmakordse toimepanemise korral. Seega on seadusandja pidanud
ja § 236 ettenähtud väärtegude ka esmakordset toimepanemist juba iseenesest niivõrd ohtlikuks, et on selle eest lisaks põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisele ette näinud juhtimisõiguse äravõtmise ka lisakaristusena. Juba eelnevalt on kohu selgitanud, et karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Seejuures peab kohus vajalikuks rõhutada, et kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on samalaadse süüteo toimepanemise ohu olemasolu tuletatav korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaks lisakaristuse kohaldamiseks esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (nt hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Nagu kohus juba eelpool leidis, on antud juhul tuvastatud kahe järjestikuse väärteo toimepanemine, s.o liiklusõnnetuse põhjustamine ja liiklusõnnetusest teavitamata jätmine, millised süüteod viitavad omakorda oma iseloomu tõttu ka hoolimatule suhtumisele oma teosse. Seega on kõik lisakaristuse määramise eeltingimused täidetud. Kohtuvälise menetleja esindaja poolt kohtule esitatud, kaebuse esitaja suhtes väljastatud karistusregistri andmetest nähtub, et isikul küll hetkel kehtivaid karistusi ei ole, kuid talon mitmeid arhiveeritud väärteokaristusi, millised on seotud liiklusalaste väärtegude toimepanemisega ning kohtu hinnangul märgitu iseloomustab ilmekalt kaebuse esitaja negatiivset suhtumist kehtivasse õigus – ja liikluskorda, viimane on hoolimatu. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitaja Kristiina Jõgila liikluses autojuhina osaledes on ükskõikse suhtumisega ning viimase suhtes lisakaristuse kohaldamine, kohtuvälise menetleja poolt valitud määras on põhjendatud. Käesolevas kaebemenetluses kohus ei ole tuvastanud Kristiina Jõgila osas karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Antud juhul on kohtuväline menetleja kohaldanud üldmenetlust, kohtuväline menetleja on põhjendanud kaebuse esitaja suhtes kohaldatud karistuse valikut ning kohus ei pea vajalikuks kohtuvälise menetleja avaldatud seiskohta täiendada või muuta. Kohtu hinnangul tuleb kohtuvälise menetleja määratud karistuste määrasid lugeda proportsionaalseks toimepandud süütegudega ja süüdlase isikuga, samuti eri- ja üldpreventiivsete eesmärkidega, kuivõrd kohus ei saa nii või teisiti kaebuse esitajale rangemat karistust mõista. Kohus loodab, et menetlusaluse isiku põhjustatud liiklusõnnetus, sellele järgnenud väärteomenetlus ja määratud karistused sunnivad 15 menetlusalust isikut edaspidi hoiduma liiklusalaste süütegude toimepanemisest ja suunavad menetlusalust isikut Kristiina Jõgilat tähelepanelikkusele ning teiste liiklejatega arvestamisele. Puutuvalt üldpreventsiooni leiab kohus, et määratud karistused annavad loodetavasti ka teistele liiklejatele signaali, et liikluses tuleb olla hoolikas ja tähelepanelik ning teiste vara kahjustamisest tuleb hoiduda ja liiklusõnnetuse põhjustamise korral politseile vastavalt kehtiva seaduse nõuetele teatada ning liiklusnõuete eiramisele järgneb vastutus. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskuluks on riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Käesolevas kaebemenetluses on teostatud liiklusekspertiis, millise maksumuseks on 661.- eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kaebemenetluses on kohus tuvastanud Kristiina Jõgila süülise käitumise temale etteheidetud väärtegudes, millised on kvalifitseeritud
Märgitust tulenevalt kuulub liiklusekspertiisi teostamisega seotud menetluskulu summas 661.- eurot välja mõistmisele Kristiina Jõgilalt. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Käesoleval hetkel ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit selle kohta, millise alusel oleks võimalk väita, et kaebuse esitajalt välja mõistetav menetluskulu tasumine käiks talle üle jõu, seetõttu ei pea kohus vajalikuks kõne all olevat menetluskulu jätta riigi kanda. Kohus tõdeb, et Kristiina Jõgilal tuleb tasuda ka temale karistusena mõistetud rahatrahvid, milliste kogusumma on küllaltki suur, märgitust tulenevalt peab kohus võimalikuks võimaldada temalt välja mõistetud menetluskulu ekspertiisikulu näol tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohtuste täitmiseni kohtuotsuse makseinfos märgitud ajaks Rahandusministeeriumi arveldusarvele. Kohus selgitab, et kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning menetlusalusel isikul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. VTMS § 132 p 2 kohaselt võib kohus kaebemenetluses tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Võttes arvesse teadmist, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning kohus jätab vaidlustatud otsuse muutmata ja tühistamata ning esitatud kaebuse rahuldamata. Kohus juhindub VTMS § 132 p-st 1 ja §-dest 133-134 ja KrMS § - dest 175 lg 1 p 3 ja § 180 lg, 1 3; Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/ 16
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.