Obsah (4)

§ 201§ 90§ 99§ 96

4-23-3480 KOHTUOTSUS Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.03.2024 Tallinn Väärteoasja number 4-23-3480 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kaebuse sisu V. B. kaebus kohtuvälise menetleja

§ 201lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut s.o 400 eurot.

2. Väärteo kirjelduse kohaselt juhtis V. B. mootorsõidukit 06.09.2023 kell 18:28 Harjumaal, Tallinnas, Akadeemia teel (Ehitajate tee ja Akadeemia tee 22 vahelisel teelõigul) omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 90

lg 1 p 1 nõudeid ning pani toime

§ 201lg 1 sätestatud väärteo.

3. Menetlusalune isik esitas 24.10.2023 Harju Maakohtule kaebuse, mille kohaselt taotleb kaebaja kohtul karistus tühistada (paludes dokumendid veekord üle vaadata) kuivõrd isikul on kehtiv juhtimisõigus olemas. Kaebuse kohaselt esitas kaebaja politseile Iraani juhiloa, mis vastab

§ 99lg 1 koos notariaalse tõlkega.

Kaebaja esitas kohtule ka dokumentide koopiad.

1. Kohtuväline menetleja, tutvunud esitatud kaebuse ja väärteoasjas kogutud materjalidega, asub seisukohale, et esitatud kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kohtuväline menetleja viitab Viini
2. aasta teeliikluse konventsioonile, millega Iraan on liitunud ning toob kirjalikus seisukohas välja juhiloale esitatavad nõuded. Nendele nõuetele mittevastav juhiluba kehtib ainult koos rahvusvahelise juhiloaga või notariaalselt kinnitatud tõlkega, mis on legaliseeritud või apostilliga kinnitatud. Kuivõrd Iraan Islamivabariik konventsiooniga liitunud ei ole ning Eestil ja Iraanil puudub riikidevaheline õigusabileping, peab menetlusaluse isiku juhiloa tõlge olema legaliseerimismärkega või kinnitatud apostilliga, milliseid aga menetlusaluse isiku poolt esitatud dokumendi nn notariaalselt tõlkelt ei nähtu. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalusel isikul puudus 06.09.2023 mootorsõiduki juhtimisõigus kuivõrd, tema poolt liiklusjärelevalve teostajale esitatud ning kaebusele lisatud Iraanis välja antud juhiloa inglise keelse tõlke väljastanud ametniku volitusi, allkirja ning pitsati ehtsust ei ole kinnitatud, isiku Iraani juhiluba ei vasta

§ 99

lg 11 sätestatud nõuetele ja menetlusalusel isikul ei olnud esitada

§ 99lg 12 kohast rahvusvahelist juhiluba.

Kohtuotsuse põhjendused

1. Kohus, tutvunud V. B. poolt esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja otsuse ja seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS § 120-le lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja teatasid kohtule, et nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotlenud kohtuistungi korraldamist tõendite uurimiseks.
2. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seda isegi vaatamata asjaolule, et antud juhul on vaidlusesemeks ainult karistuse liik ja määr, mitte aga menetlusalusele isikule etteheidetav tegu. 2
3. Maakohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole väärteoasja menetlemisel ega otsuse koostamisel rikkunud väärteomenetluse õigust ja väärteotoimikus olevad tõendid on lubatavad. Samuti asub kohus seisukohale, et väärteo kvalifikatsioon on õige ja puudub alus selle tühistamiseks.
4. Puudub vaidlus selle üle, et V. B. juhtis mootorsõidukit Mazda 2 reg. nr: XXX 06.09.2023 kella 18.28 ajal Harjumaal, Tallinnas, Akadeemia teel suunaga Akadeemia tee 22 poole. Puudub vaidlus ka selle üle, et V. B. esitas politseiametnikule Iraani juhiloa koos inglise keelse tõlkega kuivõrd juhiluba oli pärsia keeles. Neid asjaolusid kinnitavad nii menetlusalune isik ise kui ka tunnistaja E. V.. Kaebaja esitas kohtule koos kaebusega ka koopia temale Iraanis väljastatud pärsia keelsest juhiloast ning selle inglise keelsest tõlkest. Samuti on kaebusele lisatud nende dokumentide eesti keelsed tõlked. Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et menetlusalune isik omas 06.09.2023.a temale Iraanis väljastatud juhiluba ja selle inglise keelset tõlget. Vaidlus seisneb selles, et kaebaja hinnangul on sellised dokumendid Eesti Vabariigis kehtivad ning V. B. omab seega kehtivat juhtimisõigust. 9.

§ 96

lg 1 sätestab, et mootorsõidukijuhil peab olema kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. Juhtimisõigust tõendavateks dokumentideks on esmane juhiluba, juhiluba käesoleva seaduse §-s 95 nimetatud piiratud juhtimisõigusega juhiluba, välisriigi pädeva asutuse väljastatud rahvusvaheline juhiluba koos siseriikliku juhiloaga või seadusega ettenähtud juhtudel juhiluba asendav dokument. Isikul võib olla ainult üks kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument.

§ 96

lg 2 sätestab, et juhtimisõiguse olemasolu tõendatakse liiklusregistri andmete alusel või viidatud sätte lõikes 1 nimetatud juhtimisõigust tõendava dokumendi alusel. 10.

§ 99

lg 1 kohaselt kehtib Eestis: 1) Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis ja Šveitsi Konföderatsioonis välja antud juhiluba; 2) Viini

1. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba; 3) Genfi
2. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba; 4) Eestiga vastastikuse juhilubade tunnustamise rahvusvahelise lepingu sõlminud välisriigi juhiluba.
3. Iraan on Viini
4. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriik mistõttu peavad selles riigis välja antud juhiloa kanded olema tehtud ladina trüki- või kirjutuskirjas või ladina kirja translitereeritud. Juhiloale peab olema kantud mootorsõiduki, autorongi või masinrongi selle kategooria tähis ja kirjeldus, mille juhtimisõigus isikul on. Kirjeldus peab sisaldama sõiduki maksimaalset lubatud massi, bussi puhul reisijate arvu (

§ 99lg 11).

Nendele nõuetele mittevastav juhiluba kehtib ainult koos rahvusvahelise juhiloaga või notariaalselt kinnitatud tõlkega, mis on legaliseeritud või apostilliga kinnitatud.

1. Kui ühe riigi asutuste poolt väljaantud dokumente kasutatakse teises riigis, on vaja tõendada nende ehtsust. Kui dokumendi välja andnud riik või riik kus soovitakse dokumenti kasutada ei ole ühinenud välisriigi avaliku dokumendi legaliseerimise nõude tühistamise konventsiooniga (arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/78280) või riikide vahel ei ole sõlmitud õigusabi lepingut, tuleb dokument kas legaliseerida või apostilliga kinnitada. Eesti Vabariik on ühinenud välisriigi avaliku dokumendi legaliseerimise nõude tühistamise konventsiooniga (vaata konventsiooniga liitunud riikide loetelu https://www.hcch.net/en/instruments/conventions/authorities1/?cid=41) ning õigusabi leping on Eesti Vabariigil Läti, Leedu, Poola, Ukraina ja Venemaa Föderatsiooniga. Kuivõrd Iraani Islamivabariik konventsiooniga liitunud ei ole ning Eestil ja Iraanil puudub riikidevaheline 3 õigusabileping, peab menetlusaluse isiku juhiloa tõlge olema legaliseerimismärkega või kinnitatud apostilliga. V. B. poolt esitatud dokumendi ja sellelt notariaalselt tõlkelt, mis V. B. on esitanud, ei nähtu ei legaliseerimismärget ega pole kinnitatud apostilliga. Pole võimalik kuidagi kontrollida Iraanis välja antud juhiloa inglise keelse tõlke väljastanud ametniku volitusi, allkirja. Ka pitsati ehtsust ei ole kinnitatud, seega ei saa lugeda sellist dokumenti ning tõlget Eestis kehtivaks. Tunnistaja E. V. ütlustest nähtub, et V. B.l ei olnud esitamiseks ei rahvusvahelist juhiluba ega ka juhiloa notariaalselt kinnitatud tõlget. V. B. on ka ise aru saanud, et tema poolt esitatud dokumendid ei olnud vastavuses. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on V. B. omakäeliselt märkinud „Ma vajan rahvusvahelist juhiluba. Minu juhiloa tõlgitud versioon pole politsei poolt aktsepteeritav. Notar, et ma tõlgin oma juhiloa, see ei ole ok“. Samuti nähtub kohtule esitatud detailandmete päringust isiku kohta politseiasutustele, et V. B. elab Eestis, Tallinnas ja V. B.l ei ole juhtimisõigust.
2. Eelkirjeldatuga on kohtu hinnangul igakülgselt tuvastatud, et V. B. poolt politseiametnikule esitatud Iraani juhiluba ei vasta

§ 99

lg 11 sätestatud nõuetele ja menetlusalusel isikul ei olnud esitada

§ 99lg 12 kohast rahvusvahelist juhiluba.

14. Seega on tõendamist leidnud V. B. poolt mootorsõiduki juhtimine ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta ning V. B. rikkus

§ 90

lg 1 p 1 nõudeid ning pani toime

§ 201lg 1 sätestatud väärteo.

1. Kohus, võttes arvesse väärteomenetluse käigus kogutud tõendeid, on seisukohal, et V. B. on väärteo toime pannud ettevaatamatusest, s.o hooletusest. KarS § 15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohtule esitatud kaebusest ning dokumentidest tulenevalt on põhjendatud alus arvata, et V. B. arvaski, et ta tohib oma Iraanis välja antud juhilubadega Eestis piiranguteta liigelda. Kohus möönab, et välismaalasel, kes ei tunne riigi emakeelt on keeruline seaduste sõnastusest alati aru saada, kuid Riigiteataja veebilehel on kättesaadavad kõik Eestis välja antud seadused ka inglise keeles mis ei ole küll V. B. emakeel, kuid kohtule esitatud materjalidest tulenevalt on põhjendatud alus eeldada, et inglise keelt V. B. valdab.
2. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.
3. Käesoleva väärteoasja menetlemisel ei ole kohtuväline menetleja rikkunud väärteo ega materiaalõiguse norme, üldmenetluse otsus on seaduslik ja põhjendatud. 18.

§ 201lg 1 kohaselt karistatakse isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

V. B.le määrati karistuseks 100 trahviühikut, s.o 400 eurot. Kohtuväline menetleja on V. B.le karistuse määramisel arvestanud tema süü suurust ja rikkumise raskust ning üld- ja erpipreventiivseid asjaolusid. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja ametnik õigesti hinnanud, et menetlusaluse isiku süü on käesolevas asjas keskmises määra. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks normi sanktsiooni keskmine määr, mis käesoleva sätte puhul on rahatrahv 100 trahviühikut. Otsuse tegija on hinnanud, et 100 trahviühiku suuruses määras rahatrahv suudab V. B.t mõjutada edaspidi liikluses hoolsamalt ja tähelepanelikumalt käituma ning sellega seoses ka uute õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma ning kohus nõustub esitatud seisukohaga. Kohus on seisukohal, et V. B. süüs ja tema isikus ei esine iseloomustavaid asjaolusid, mis muudaksid võimalikuks, et ta võiks toime panna uue samalaadse rikkumise, eriti edaspidi kui ta teab, et tema välisriigis välja antud 4 juhiluba Eestis ei kehti. Arvestades V. B.t iseloomustavaid andmeid, asjaolu, et etteheidetava rikkumise ajal puudusid tal kehtivad liiklusalased karistused on kohus seisukohal, et määratud rahatrahv on proportsionaalne ning vastab süü suurusele ning kohtul puudub põhjendatud vajadus kohtuvälise menetleja otsustuse muutmiseks. 19. Kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv 100 trahviühikut s.o 400 eurot tuleb tasuda 45 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Peale rahatrahvi tasumist kantakse karistusregistris olev väärteokaristus arhiiviandmetesse karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 alusel ühe aasta möödumisel rahatrahvi täielikust tasumisest. Seega mida kiiremini tasuda kogu mõistetud rahatrahv, seda varem kantakse see ka arhiiviandmetesse. Kohus juhindub VTMS § 120 lg 1, § 132 p 1, § 133-134. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5