← Eesti

3-24-3322/10

Obsah (4)§ 17§ 18§ 7§ 15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kaire Pikamäe ja Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 06.01.2025, Tallinn Haldusasja number 3-24-3322

) § 18 lg 2). 3. Tallinna Halduskohus tagastas 13.12.2024 määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1) ja jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2). HKMS § 47 lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.

§ 17

lg 1 kohaselt võib kahju hüvitamiseks esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Taotlus kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamiseks esitatakse Justiitsministeeriumile.

§ 18

lg 1 sätestab, et haldusorgan peab taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Kaebaja on samasisulise kahju hüvitamise nõude, mis ta esitas halduskohtule, esitanud ka 07.12.2024 Justiitsministeeriumile. Taotluse lahendamise aeg saabub kahe kuu jooksul taotluse nõuetekohasest esitamisest arvates. Järelikult on kaebus kohtule esitatud ennatlikult. Kaebajal tuleb ära oodata esmalt Justiitsministeeriumi otsus kaebaja 07.12.2024 kahju hüvitamise taotluse suhtes (vt ka

§ 17

lg 1 teine lause) ning alles juhul, kui kaebaja Justiitsministeeriumi poolt tehtava otsusega ei nõustu, saab ta pöörduda vajadusel samasisulise kahju hüvitamise kaebusega kohtusse. Kuna kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata, tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada. Kuivõrd kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, siis tuleb jätta kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata. 4. Q.P palub 14.12.2024 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 13.12.2024 määrus ja saata asi tagasi halduskohtule sisuliseks menetlemiseks.

§ 17lg 1 järgi on kahju hüvitamise nõude esitamisel kohtueelne menetlus valikuline.

Kui kahju on põhjustanud kohtu tegevus, tuleb kahju hüvitamise taotlus esitada esmalt Justiitsministeeriumile. Siiski ei ole kohustuslik kohtueelne menetlus rakendatav olukorras, kus kaebaja ei piirdunud kahju hüvitamise nõudega. Kaebus hõlmas ka rikkumise tuvastamise taotlust (õigusvastasuse tuvastamise nõue). Kaeabaja palub rahuldada riigi õigusabi taotlus. 2

(4)3-24-3322 Kaebajal ei ole tervisliku ja majandusliku olukorra tõttu võimalik oma õigusi iseseisvalt kaitsta.
  1. Justiitsministeerium jättis 17.12.2024 vastusega nr 13-5/6140-12 Q.P 07.12.2024 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab piisaval määral HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
  3. Halduskohus tagastas 13.12.2024 määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Viidatud sätte kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
  4. Kaebaja on taotlenud kahju hüvitamist seoses kohtu poolt kaebaja eriliigiliste isikuandmete avaldamisega haldusasja nr 3-24-826 menetlemise käigus. Kaebaja on taotlenud ka halduskohtu kohtuniku ja pressiesindaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamist. Kuna kahju hüvitamise nõude läbivaatamine eeldab isiku õigusi rikkuva tegevuse õigusvastasuse tuvastamist (

§ 7

lg 1), tuleb õigusvastasuse tuvastamise nõue lugeda hõlmatuks kahju hüvitamise nõudega. Distsiplinaarmenetluse algatamiseks on kaebaja esitanud avalduse Tallinna Halduskohtu esimehele. Kohtu tekitatud kahju hüvitamise nõude alus tuleneb

§ 15

lg-st 1, mis sätestab, et isik võib nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo.

§ 17

lg 1 kohaselt võib kahju hüvitamiseks esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Taotlus kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamiseks esitatakse Justiitsministeeriumile.

  1. Halduskohus on mõistnud viidatud regulatsiooni selliselt, et kaebaja ei saa õigusemõistmise käigus tekitatud kahju hüvitamiseks pöörduda kohtusse enne, kui ta on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse Justiitsministeeriumis.
  2. Kohustusliku kohtueelse menetluse nõue peab seaduses olema sätestatud selgesõnaliselt (Riigikohtu 15.10.2002 määrus nr 3-3-1-63-02, p 10).

§ 17lg 1 teine lause ei näe ette kohustuslikku kohtueelset menetlust.

Kohtu tekitatud kahju hüvitamiseks võib esitada taotluse Justiitsministeeriumile või kaebuse otse kohtule (vt ka Riigikohtu 25.11.2019 määrus nr 3-19823, p 8).

§ 17

lg 1 teine lause ei ole erisus mitte kaebuse esitamise korra osas, vaid taotluse esitamise adressaadi osas (taotlus tuleb esitada Justiitsministeeriumile, mitte kahju tekitanud kohtule). Hüvitamiskaebuse esitamist otse halduskohtule see säte seega ei välista. Kuna seadus ei näe kaebuse lahendamiseks ette kohustuslikku kohtueelset menetlust, on halduskohus ebaõigesti tagastanud kaebuse kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. 11. Tallinna Halduskohus jättis 13.12.2024 määruse resolutsiooni p-ga 2 rahuldamata kaebaja riigi õigusabi taotluse. Nimetatud osas on halduskohtu määrus põhjendatud. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi taotleja majanduslikust seisundist sõltumata, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Hinnang sellele, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta ei olene tema õigusteadmistest, vaid eelkõige vaidlusaluse haldusasja keerukusest ning samuti isiku senisest käitumisest protsessis. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on Q.P-l arvestatav kogemus erinevate kohtuasjadega nii tsiviil- kui ka halduskohtumenetluses, mistõttu ei ole tegemist 3

(4)3-24-3322 kohtumenetluses kogenematu isikuga. Kahju tekkimise asjaolusid ja kahju olemust ning negatiivseid tagajärgi saab kohtule selgitada kõige paremini kaebaja ise. Kaebaja ei pea viitama õigusnormidele ja kohtupraktikale, vaid peab tooma välja faktilised asjaolud ja esitama väiteid tõendavad dokumendid. Menetluslikku ebavõrdsust vastutajaga aitab korvata halduskohtumenetluses kehtiv uurimispõhimõte ja selgitamiskohustus (vt HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Ringkonnakohtul pole kahtlust, et halduskohtu selgitusi järgides on Q.P võimeline osalema halduskohtumenetluses iseseisvalt. Seetõttu puudub alus arvata, et tema õigused jääksid ilma professionaalse esindajata kaitseta. 12. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu 13.12.2024 määruse resolutsiooni p-i 1 ja saadab asja tühistatud osas halduskohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Muus osas jääb määruskaebus rahuldamata. 13. Kaebaja eraelu kaitseks tuleb kohtulahendi avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.