KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Janar Jäätma, Veiko Vaske ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 2. mai 2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-568 Ha

) § 121 lg 4 ning § 235 lg-d 1 ja 3). Esialgse õiguskaitse osas pole määrus edasikaevatav (

§ 252lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lars Laj Eesti OÜ esitas
2. märtsil 2025 Saku Vallavalitsusele raieloa taotluse 46 puu raieks Saku vallas Üksnurme külas asuval Talve tee L1 kinnistul (71801:001:2136), kuhu rajab vastavalt vallaga sõlmitud hankelepingule puhkepark-mänguväljakut.
3. X esitas
4. märtsil 2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse. 3-25-568
5. Kohus selgitas
6. märtsi
7. a määruses, et kaebus on ennatlik. Kohus märkis, et otsustab kaebuse menetlusse võtmise üle pärast seda, kui vastustaja on otsustanud, kas raieluba anda või mitte.
8. Saku Vallavalitsus andis
9. märtsil 2025 Lars Laj OÜ-le raieloa nr 6-1/20-
11. X esitas
12. aprillil 2025 taotluse kaebuse muutmiseks. Kaebaja palus raieloa õigusvastaseks tunnistada või alternatiivselt selle tühistada. Kaebaja palus kohustada valda järelevalvet tegema (kaebaja avalduses on vaheldumisi nimetatud ehitusjärelevalvet ja raiejärelevalvet) ja sellekohast haldusakti väljastama. Kaebaja selgitas, et ulatuslik lubadeta toimuv raietegevus rikkus tema õigusi. Järelevalvemenetluse läbiviimine ehitusseadustiku (EhS) § 130 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel võimaldas vältida valla omavoli ja tagada optimaalse ajaga raie ökonoomse läbiviimise. Järelevalve tegemine vältinuks hanke võitja kulude suurenemist. Kaebaja palus tunnistada õigusvastaseks vastustaja tegevuse
13. a märtsist alates: raieloa väljastamise ja järelevalvemenetluse läbi viimata jätmise. Kaebaja palus keelata raieloa alusel raietegevuse kuni praeguses kohtumenetluses menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.
14. Vastustaja vaidles kaebusele vastu.
15. Tallinna Halduskohus lõpetas
16. aprilli
17. a määrusega menetluse Saku Vallavalitsuse
18. märtsi
19. a raieloa tühistamise nõude osas ning tagastas kaebuse osas, milles kaebaja nõudis
20. märtsi
21. a raieloa õigusvastasuse tuvastamist ja kohustamist valda viima läbi järelevalvemenetlust raie tegemise üle. Halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) vastustaja kinnitusel on raieloaga lubatud raie tehtud. Raieluba on ammendunud. Sellises olukorras on tühistamiskaebus menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu. Analoogia korras

§ 152

lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2 tuleb tühistamisnõude menetlus lõpetada (RKHKm 3-21-1862, p 9); 2) raieloa kõrvaltingimusena on ette nähtud, et kännud tuleb freesida või juurida. Isegi kui raieluba on selles osas veel ellu viimata, pole kaebajal raieloa selle tingimuse tühistamise nõudmiseks ilmselgelt kaebeõigust (

§ 121lg 2 p 1).

Maha võetud puude kändude eemaldamine ei saa kuidagi kaebaja kui piirinaabri või puhkealaga piirneva parkimiskoha kasutaja subjektiivseid õigusi rikkuda. Kaebaja kohtus kaitstavat õiguste riivet ei tulene ka sellest, et kaebaja sõnul on alal varem tehtud ebaseaduslikke mullatöid. Kaebaja on alternatiivselt taotlenud raieloa õigusvastasuse tuvastamist. Õigusvastasuse tuvastamise nõue on lubatav juhul, kui see on kaebaja õiguste kaitseks vajalik ja tõhusamaid vahendeid õiguste kaitseks ei leidu (

§ 45lg 2 ja § 38 lg 4).

Olukorras, kus puud on raiutud, ei anna raieloa õigusvastasuse tuvastamine kaebajale oma õiguste kaitsmisel mingit kasu ega eelist. Kaebaja saab oma õigusi seoses puhkeala-mänguväljaku rajamisega kaitsta kohtuasjades, kus on vaidlustanud nende rajamiseks antud haldusakte. Raieloa õigusvastasuse tuvastamiseks pole kaebajal seega ilmselgelt kaebeõigust. Nõue tuleb seetõttu tagastada (

§ 121

lg 2 p 1); 3) kaebajal ei ole õigust kaitsta avalikke huve, sh looduslikku linnustikku või rahvatervist. Kaebaja ei saa kaitsta ka kolmandate isikute huve ja õigusi. Kaebaja saab kohtusse pöörduda üksnes omaenda subjektiivsete õiguste kaitseks (

§ 44lg 1).

Kaebaja ei saa avalikes huvides kaebust esitada ka üldsuse esindajana Århusi konventsiooni art 9 lg 2 alusel. See säte näeb kaebeõiguse eeldusena ette kaebaja põhjendatud huvi või õiguste rikkumise, kui selline tingimus on liikmesriigi õigusega ette nähtud (RKHKm 3-3-1-87-11, p 21); 4) võimaliku ebaseadusliku raie üle järelevalve tegemine toimub väärteomenetluses ning sellega seoses halduskohtusse pöörduda ei saa (LKS § 73 ja § 75 lg 3). Sellise järelevalve 2

§ 121lg 1 p 1 alusel tagastada; 5) vald ei saa teha raie üle järelevalvet Eh

S § 130 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel. Kaebaja kaebuseid vastustaja kohustamiseks tegema Talve tee L1 kinnistul kavandatava ehitustegevuse üle järelevalvet menetleb kohus asjades nr 3-24-3502 ja 3-25-309; 6) küsimused, mis seonduvad asendusistutusega või heki rajamisega ei ole vaidlustatud raieloa reguleerimisesemes. Need küsimused tuleb lahendada puhkeala kavandamisel. Kaebaja on haljastusega seotud küsimused tõstatanud puhkeala rajamiseks antud haldusaktide vaidlustamisel. Neile antakse vastus haldusasjas nr 3-22-1693. Küsimus, mida tehakse raietööde käigus tekkiva saepuru või okstega, ei seondu kaebaja õigustega; 7) eeltoodu põhjal lõpetab kohus kaebaja tühistamisnõude menetluse seda menetlusse võtmata (

§ 152lg 3).

Kohus tagastab kaebuse tuvastamis- ja kohustamisnõuet puudutavas osas vastavalt kaebeõiguse ilmselge puudumise ja halduskohtu pädevuse puudumise alusel; 8) kuna raieloaga hõlmatud puud on raiutud ja kändude juurimine-freesimine kaebaja õigusi ei mõjuta, jääb kaebaja EÕK taotlus rahuldamata. EÕK kohaldamine pole praeguse seisuga kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Ka ei ole kaebusel praeguse määruse põhjendusi arvestades eduväljavaateid.

1. Kaebaja nõuab ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses halduskohtu
2. aprilli
3. a määruse tühistamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) raieloa tühistamise alused esinevad; 2) kui luba ei saa tühistada, siis tuleb selle õigusvastasus tuvastada rehabiliteerival ja preventiivsel eesmärgil. Kaebaja soovib kasutada praeguse haldusasja materjale tõendina teistes haldusasjades; 3) puid raiuti lubatust rohkem; 4) vald jättis õigustatud isikud menetlusse kaasamata; 5) raietööde jätkumine raskendab ebaseaduslikult tehtud mullatööde tõendamist; 6) raietöid pole pesitsusrahu ajal lubatud teostada. EÕK kohaldamine tagab teiste haldusasjade menetlemise. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
5. Halduskohus on õiguspäraselt lõpetanud raieloa tühistamisnõude menetluse

§ 152lg 1 p 4 ja lg 2 alusel.

Raiet puudutavas osas on vaidlusalune raieluba ammendunud, sest selle alusel olid puud maha võetud enne, kui halduskohtu kohaldatud esialgne õiguskaitse mõju hakkas omama. Selle raieloa alusel pole võimalik enam puid raiuda. Rraieloal puudub ka muu mõju kaebaja õigusega kaitstud huvidele. Selleks huviks ei saa olla teiste haldusasjade tarvis tõendite loomine. Kaebaja viidatud teistes haldusasjades selgitatakse välja need asjaolud, mis omavad nendes asjades tähendust, misjärel saab kohus vajadusel selgitada, milliseid tõendeid tuleb kaebajal esitada ja mida saab kohus ise vajadusel koguda.

1. Halduskohus on õiguspäraselt leidnud ka seda, et kändude freesimine ei oma kaebuses esitatud asjaolude ja väidete alusel kaebaja õigustega puutumust ning seetõttu puudub kaebajal kaebeõigus raieluba vaidlustada sellel argumendil.
2. Halduskohus on õiguspäraselt järeldanud, et raieloa õigusvastasuse tuvastamine pole praegusel juhul kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Õigusvastasuse tuvastamine ei ennista algset olukorda ega too kaasa kaebaja soovitud tulemust puhkeala-mänguväljaku rajamise 3