← Eesti

2-24-16500/3

Obsah (9)§ 8§ 76§ 82§ 402§ 367§ 108§ 115§ 101§ 113

2-24-16500 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Liina Naaber-Kivisoo Otsuse tegemise aeg ja koht 31. märts 2025, Narva Tsiviilasja number 2-24-16500 Tsiviilasi

§ 8

lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 402

lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 367

lg 1, 3 ja 4 kohaselt tuleb liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtjal hüvitada liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb

§ 367

lg-s 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud.

§ 108

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda raha maksmise kohustuse rikkumise korral selle täitmist.

§ 115

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda koos kohustuse täitmisega või selle asemel võlgnikult tema kohustuste rikkumise korral kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele..

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist.

  1. Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega.
  2. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista liisingulepingust nr 20212478/00 tulenev vara soetamisega seotud kuluhüvitis 4351,07 eurot, põhiosa tagasimaksete võlg 884,28 eurot, intressimakse võlg 344,12 eurot, liisingumaksete käibemaksu võlg 176,85 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 326,24 eurot, liisingueseme valdusesse võtmise käitlustasu 1000 eurot ja vara müügiga seotud kulude hüvitis 900 eurot. MENETLUSKULUD
  3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
  4. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
  5. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud ning sama sätte lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 139 lg 1 ja 2 kohaselt on riigilõiv rahasumma, mis tasutakse seaduse kohaselt Eesti Vabariigile menetlustoimingu tegemise eest ning riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv.
  6. Hageja palub kostjalt menetluskuluna välja mõista riigilõiv summas 700 eurot. Kohus tuvastas, et hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 700 eurot. 4 2-24-16500 Tegemist on täies ulatuses põhjendatud ja vajaliku kuluga enda nõude esitamiseks kohtumenetluses. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on täies ulatuses põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt välja hageja menetluskulud summas 700 eurot.
  7. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud viivise väljamõistmist menetluskuludelt. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.