Obsah (7)

§ 436§ 172§ 663§ 659§ 175§ 138§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Piirmets, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 08.05.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-22-7058 Kohtuasi mittet

) § 172 lg 1 kohaselt menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Menetlus on küll toimunud avaldaja huvides ning tema esitatud avalduse alusel, kuid puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu ja avaldus kuulus juurdepääsu osas rahuldamisele. Kindlaksmääratavad menetluskulud seetõttu puudusid. 10 2-22-7058 Määruskaebus

1. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada vaidlustatud maakohtu määruse ulatuses, millega Jaagu kinnistu igakordset omanikku kohustati tasuma Koplimetsa kinnistu igakordsele omanikule hüvitist omandiõiguse riive eest 10 eurot aastas ja Taga-Muraja tee hooldamise eest hüvitist esimesel aastal 716,63 eurot ning iga järgmise aasta eest 235,52 eurot, Silma kinnistu igakordsele omanikule hüvitist omandiõiguse riive eest 15 eurot aastas ja Taga-Muraja tee hooldamise eest hüvitist esimesel aastal 1140,09 eurot ning iga järgmise aasta eest 374,69 eurot, Kopli kinnistu igakordsele omanikule hüvitist omandiõiguse riive eest 20 eurot aastas ja Taga-Muraja tee hooldamise eest hüvitist esimesel aastal 1400,68 eurot ning igal järgmisel aastal 460,33 eurot ning menetlusosaliste menetluskulud jäeti menetlusosaliste endi kanda. Avaldaja palub teha tühistatud osas uue kohtumääruse asja uueks arutamiseks maakohtule saatmata, millega: - mõistetakse Jaagu kinnistu igakordselt omanikult välja iga-aastane hüvitis omandiõiguse riive eest 2,17 eurot, Silma kinnistu igakordse omaniku kasuks 3,26 eurot ning Kopli kinnistu igakordse omaniku kasuks 4,17 eurot; - sätestatakse, et Jaagu kinnistu igakordne omanik peab Koplimetsa, Silma ja Kopli kinnistut läbiva Taga-Muraja tee osa puhul esimesel aastal alates kohtumääruse jõustumisest likvideerima tee osa keskel oleva murumätta, kasutades selleks ekskavaatorit ja kallurit, teehöövli abil tee osa profileerima ja viborulli abil tee osa tihendama, tooma tee osa remonti vajavatesse kohtadesse killustiku, selle teehöövliga laiali lükkama ja viborulliga tihendama ning järgnevatel aastatel tee osa teehöövliga profileerima ja viborulliga tihendama ning vastavalt vajadusele killustikku juurde tooma ja laiali lükkama; - alternatiivselt, et Jaagu kinnistu igakordne omanik tasub iga-aastase hüvitisena TagaMuraja teelõigu korrashoiu eest Koplimetsa kinnistu omanikule 92 eurot, Silma kinnistu igakordsele omanikule 138 eurot, Kopli kinnistu omanikule 230 eurot; - alternatiivselt, et Jaagu kinnistu igakordne omanik tasub Koplimetsa kinnistu omanikule Taga-Muraja teelõigu mahukamate remonttööde maksumuse hüvitisena esimesel aastal 358,31 eurot ja Taga-Muraja teelõigu hooldustööde hüvitisena järgnevalt igal aastal 117,76 eurot, Silma kinnistu omanikule Taga-Muraja teelõigu mahukamate remonttööde maksmuse hüvitisena esimesel aastal 570,05 eurot ja TagaMuraja teelõigu hooldustööde hüvitisena järgnevalt igal aastal 187,34 eurot, Kopli kinnistu omanikule Taga-Muraja teelõigu mahukamate remonttööde maksumuse hüvitisena esimesel aastal 700,34 eurot ja Taga-Muraja teelõigu hooldustööde hüvitisena järgnevalt igal aastal 230,17 eurot; - jätta avaldaja ja puudutatud isiku I menetluskulud puudutatud isiku I kanda.
2. Avaldaja leiab, et maakohus on ebaõigesti määranud kindlaks Jaagu kinnistu igakordse omaniku poolt Koplimetsa, Silma ja Kopli kinnistute igakordsele omanikule omandiõiguse riive eest iga-aastaselt makstavate hüvitiste suurused. Maakohus on jätnud käsitlemata asjaolu, et puudutatud isiku I 05.09.2023 maakohtule esitatud maarendileping on allkirjastatud ainult puudutatud isiku I kui maaomaniku poolt ning sellel lepingul puudub rentniku allkiri. Seetõttu on meelevaldne maakohtu seisukoht, et puudutatud isik I olevat eelmises lauses nimetatud lepingu alusel andnud rendile Silma ja Koplimetsa kinnistute loopealse rendihinnaga 1005 eurot aastas. Puudutatud isiku I esitatu näol saab tegemist olla üksnes maarendilepingu projektiga. Maakohus jättis tähelepanuta avaldaja 11.05.2022 esitatud avalduse lisadeks nr 32 ja 33 ning 29.08.2023 menetlusdokumendi lisadeks nr 78–81 olevad 11 2-22-7058 väljatrükid riigi kinnisvararegistrist. Arvutades välja keskmise rendihinna aastas ühe ruutmeetri kohta katastriüksuste nr 63401:005:0013, 38601:002:0045, 63401:005:0065, 63401:005:0171, 55001:001:0656 ja osas 38601:002:0045, on tulemuseks 0,0023 eurot. Seega hüvitise suuruseks omandiõiguse riive eest on Koplimetsa maaüksuse puhul 2,17 eurot, Silma maaüksuse puhul 3,26 eurot ning Kopli maaüksuse puhul 4,17 eurot aastas. Arusaamatuks jääb maakohtu käsitlus, et ilmselgelt võib eraomanduses oleva loopealse rendihind võrreldes
3. a 5 aastat hiljem s.o
4. a olla suurem ning seetõttu määras maakohus puudutatud isikule I kasutuseelise hüvitise suuruseks Koplimetsa kinnistu puhul 10 eurot, Silma kinnistu puhul 15 eurot ja Kopli kinnistu puhul 20 eurot aastas. Tegemist on kohtu oletusega, mis ei tugine ühelegi käesoleva kohtuasja materjalide hulgas olevale tõendile. See on käsitletav

§ 436lg-s 1 sätestatud kohtulahendi seaduslikkuse ja põhjendatuse nõude rikkumisena.

1. Avaldaja hinnangul on maakohus ebaõigesti leidnud, nagu ei saaks Koplimetsa, Silma ja Kopli kinnistuid läbiva Taga-Muraja tee osa korrashoiukohustust avaldajale panna. Vaatlus toimus 06.09.
2. Seisuga 06.09.2023 ei saanud maakohus ette näha, kas ja millise sisuga esialgse õiguskaitse määruse teeb kohus 01.04.
3. Vaatluse ajal ei olnud maakohtul võimalik hinnata, kas avaldaja on esialgse õiguskaitse kehtivuse ajal taganud Taga-Muraja tee liigeldavuse väikesõidukitega. Vaatluse protokollist ei ilmne, et vaatluse käigus oleks vaatlusel osalenud proovinud sõita mööda Taga-Muraja teed sõiduautoga. Avaldaja on 28.09.2023 menetlusdokumendi p-s 1 märkinud, et vaatluse protokollist on välja jäänud vaatluse alguses kogetud asjaolu, kus vaatlusel osalenutele tuli Muraja poolsaare poolt vastu valget värvi mikrobuss. See tõik kinnitab, et Taga-Muraja tee on sõidetav ka tavaliste sõidukitega (ja mitte ainult maastikuautodega). 26.03.2024 kohtuistungil tunnistaja ütlustest ilmneb, et märtsist oktoobrini kasutab ta Muraja poolsaarele sõiduautoga pääsemiseks TagaMuraja teed ning selle tee seisukord ei ole muutunud. Avaldaja on esitanud mitmeid tõendeid selle kohta, et Taga-Muraja teed on korrastatud. Käesoleva kohtuasja materjalide juures puuduvad tõendid, millest ilmneks, nagu oleks väikesõidukiga Taga-Muraja tee läbimine välistatud.
4. Avaldaja on seisukohal, et maakohus on ebaõigesti määranud kindlaks hüvitise suuruse, mille Jaagu kinnistu igakordne omanik peab seonduvalt Koplimetsa, Silma ja Kopli kinnistuid läbiva tee osa hooldamisega nende kinnistute igakordsetele omanikele igal aastal tasuma. Kui lähtuda M.T arvamusest, siis läheks 20 tonni suurusest maksimaalsest killustikukogusest aastas selle ostmine Tagavere karjäärist koos kallurile laadimisega, vedamine karjäärist TagaMuraja teele ning Taga-Muraja teel laiali lükkamine maksma kuni 460 eurot. Kuivõrd M. T arvamuse kohaselt on Kopli kinnistul asuva Taga-Muraja tee lõigu korrashoiuks, kõrvaldamaks avaldaja poolt selle tee kasutaisest tingitud mõjusid teele, vajalik kokku kuni 10 tonni killustikku, siis langeb nimetatud 460 euro suurusest rahasummast Kopli kinnistule pool ehk kuni 230 eurot. Koplimetsa kinnistul ja Silma kinnistul asuva taga Muraja tee lõigu korrashoiuks, kõrvaldamaks avaldaja poolt selle tee kasutamisest tingitud mõjusid teele, kulub kokku kuni 10 tonni killustikku. Kokku maksab Koplimetsa ja Silma kinnistuid läbivale TagaMuraja tee lõigule 10 tonni killustiku ostmine, kohale toimetamine ja laiali lükkamine kuni 230 eurot. Kuivõrd Koplimetsa kinnistul asub 40% Koplimetsa ja Silma kinnistul asuva TagaMuraja tee lõigu pikkusest, siis järelikult on Koplimetsa kinnistul tööde maksumuseks 40% ehk maksimaalselt 92 eurot. Kuivõrd Silma kinnistul asub 60% Koplimetsa ja Silma kinnistul asuva Taga-Muraja tee lõigu pikkusest, siis järelikult on Silma kinnistul tööde maksumuseks 60% ehk maksimaalselt 138 eurot. 12 2-22-7058 15.
5. Maakohus ei ole analüüsinud, miks pidas kohus
6. taseme teedeinseneri ja teedeehituse registreeritud eraeksperdi M.K asjatundjaarvamust usaldusväärsemaks tõendiks, kui seda on
7. taseme teedeinseneri M.T asjatundjaarvamus. Oluliseks erinevuseks on see, et M.T on välja toonud, kui palju läheks maksma üksnes avaldaja poolt Taga-Muraja tee osa kasutamisest tingitud Taga-Muraja tee osa korrastamine. Seevastu M.K on toonud esile, kui palju läheks maksma Taga-Muraja tee osa korrastamine johtuvalt selle tee osa kasutamisest kõikide kasutajate poolt. Seega, kui ringkonnakohus peab õigemaks lähtuda M.K asjatundjaarvamusest, siis tuleks M.K poolt esile toodud Taga-Muraja tee osa remondi ja korrashoidmise maksumuse puhul pidada silmas ka teed kasutavate isikute arvu. Vastupidisele seisukohale asumine tooks kaasa teiste teekasutajate põhjendamatu rikastumise. 15.
8. 26.03.2024 kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud tunnistaja ütluste kohaselt kasutab Taga-Muraja teed umbes kümmekond inimest. Seetõttu tuleks lähtuda koefitsiendist 0,
9. See tähendaks, et mahukamate remonttööde maksumuse hüvitisena Taga-Muraja tee osa suhtes peaks Jaagu kinnistu igakordne omanik esimesel aastal tasuma Kopli kinnistu omanikule 700,34 eurot, Silma kinnistu omanikule 570,05 eurot ning Koplimetsa kinnistu omanikule 358,31 eurot. Samuti tähendaks see seda, et järgmise aastaste korrashoiutööde maksumuse hüvitisena Taga-Muraja tee osa suhtes peaks Jaagu kinnistu igakordne omanik tasuma igaaastaselt Kopli kinnistu omanikule 230,17 eurot, Silma kinnistu omanikule 187,34 eurot ning Koplimetsa kinnistu omanikule 117,76 eurot. Olukorras, kus avaldaja kasutab rasketehnikaga liigeldes Koplimetsa, Silma ja Kopli kinnistuid läbivat Taga-Muraja tee osa regulaarselt sisuliselt kaks korda aastas – kevadeti 1–2 päeva loomade Jaagu kinnistule vedamisel ja sügiseti 1–2 päeva loomade Jaagu kinnistult ära vedamisele – on tegemist väikese intensiivsusega Taga-Muraja tee kasutamisega. Seevastu teiste isikute poolt Taga-Muraja tee kasutamine on tõenäoliselt tunduvalt sagedam.
10. Maakohus on ebaõigesti jätnud iga menetlusosalise menetluskulu tema enda kanda. Johtuvalt avalduse rahuldamisest oleks maakohus pidanud jätma avaldaja ning puudutatud isiku I menetluskulud puudutatud isiku I kanda. Riigikohus on leidnud, et avalikult kasutatavale teele juurdepääsu asjades võib poolte vahel tekkida sisuline vaidlusmenetlus. Kui aga konkreetses juurdepääsutee asjas poolte vahel sisulist vaidlust ei ole, tuleb vaidluse puudumist menetluskulude suuruse ja põhjendatuse hindamisel arvesse võtta (RKTKm 19.10.2016, 3-2-1-86-16, p 12). Lisaks on Riigikohus leidnud, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (RKTKm 07.10.2020, 2-18-11359, p 14). Maakohus on jätnud põhjendamata, miks on praegusel juhul õiglane kalduda kõrvale

§ 172

lg 1 teises lauses sätestatust, mille kohaselt kannab mitme menetlusosalisega hagita menetluses üldjuhul see menetlusosaline, kes avaldusele põhjendamatult vastu vaidles. Selle, et puudutatud isik I avaldusele vastu vaidles, on maakohus vaidlustatud määruse p-s 26 tuvastanud. Menetlusosaliste seisukohad

1. Puudutatud isik I palub jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. 17.
2. Asjaolu, et maarendilepingul, millele kohus tugines, puudub rentniku allkiri, ei oma mingit sisulist tähtsust. Leping kehtis vaatamata allkirja puudumisele sellisena, nagu seal kirjas, sh tasus rentnik rendileandjale renti vastavalt lepingus toodule. Maakohus tuvastas asjas tähtsust omava rendi suuruse õigesti, vaatamata lepingus esinevale vormipuudusele. Avaldaja võrdlusena toodud kinnistute rendihinnad ei ole tegelikult võrreldavad, kuna maatükid asuvad teistes asukohtades ja on antud kasutada muudel tingimustel. Põhjendatud ja 13 2-22-7058 õige on maakohtu hinnang, et viie aastaga on maa rendihind tõusnud. Loopealne karjamaa on taastatud, ligipääs tagatud, tarad ehitatud ja kõik tingimused loodud, et uus rentnik saaks kohe maad kasutama ja tulu teenima hakata. 17.
3. Väikeautoga saab Taga-Muraja tee peal sõita küll, aga mõistlik inimene niiviisi oma autot ei lõhuks, et vältida hilisemaid suuri remondiarveid. Tunnistaja ütlused ei olnud usaldusväärsed ega asjakohased. Kui kohus veendus vaatluse käigus kohapeal, et tee seisukord on halb, siis tunnistaja vastupidine subjektiivne arvamus ei lähe arvesse. Puudutatud isik I kordab üle, et tunnistajal on tema vastu isiklik vimm seoses varasema kohtuasjaga, mis seletab ka tunnistaja ütluste kallutatuse avaldaja positsiooni kaitseks. Pealegi ei käi tunnistaja oma sõiduautoga seal regulaarselt märtsist oktoobrini (tänavu pole puudutatud isik I teda näiteks kohapeal üldse näinud). 17.
4. Erinevalt avaldajast on puudutatud isikul I Taga-Muraja tee ehitamise ja remontimise kogemus. Aastal 2010 ehitas puudutatud isik I ca 300 m pikkuse juurdepääsutee oma majani. Teele väljastati kasutusluba ja see on siiani sõidetav ning heas korras. Eelöeldu näitab, et puudutatud isik I on suuteline teed korrastama ja hoidma, avaldajal aga sellist usalduskrediiti ette näidata ei ole. Tegemist on loodushoiualal paikneva pinnasteega, mille parandamisel on seadusest tulenevad nõuded. Nendega ei ole arvestanud eksperdid, kelle arvamused avaldaja kohtule esitas. Lisaks ei lähtunud avaldaja eksperdid ette antud ülesandest ega analüüsinud teehoolduse vajadust Riigikohtu lahendist pärineva valemi järgi. Asjatundjad esitavad küll nägemuse MTÜ iga-aastasest teekasutusest tuleneva hoolduse vajaduse kohta, aga jätavad arvestamata MTÜ teekasutuse seitsme eelneva aasta jooksul, mil tee lõhuti intensiivsete taastamistööde käigus ja millest vaidlus ka alguse sai. 17.
5. Kui lähtuda avaldaja esitatud arvetest tee remondi kohta, mis ületavad asjatundja M.T pakutava remondi vajaduse maksumuse, siis peaks tulemus olema silmaga nähtav või tee väikeautoga sõidetav. Kahjuks ei lähe avaldaja tõendid ka selles küsimuses kokku faktilise olukorraga, sest tee tegelik seisund on kohtule teada. Teedeinsener M.K soovitab tee remondi ja hoolduse võtteid, mis võivad sobida kruusateele, aga mitte loodushoiualal paiknevale pinnasteele. Maakohus on õigesti kaalunud ja leidnud, et teiste teed kasutavate inimeste osa on kaduvväike võrreldes avaldaja tehtud kahjuga, mistõttu on ka õige, et maakohus ei pidanud põhjendatuks korrashoiukulude maksumuse vähendamist mingi koefitsiendi võrra. Lisaks on asja materjalide hulgas eratee kasutamise kokkuleppe projekt, kus on kirjas, et tee kasutamise eest tuleks maksta tasu aastas 50 eurot ja tuua aastas koorem kruusa. Selline leping ei saanud avaldajale kuidagi koormav olla, ometi keeldus ta seda kokkulepet sõlmimast ja otsustas esitada hoopis avalduse kohtule.
6. Puudutatud isik II on seisukohal, et määruskaebus ei ole põhjendatud. Maakohus on piisava põhjalikkusega kaalunud kõiki asjaolusid, mille alusel on kohtumäärus tehtud. Määruskaebuses välja toodud asjaolud ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Menetluse edasine käik
7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

1. Ringkonnakohus andis 31.03.2025 kohtunõudega puudutatud isikule I tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks selle kohta, et maarendileping oli selles toodud tingimustel sõlmitud ning puudutatud isik I sai selle eest tasu maarendilepingu p-s 4.9 toodud summas. Lisaks andis ringkonnakohus võimaluse avaldajale esitada täiendavaid tõendeid Silma, Koplimetsa ja 14 2-22-7058 Kopli kinnistutega sarnaste maatükkide kasutusõiguse väärtuse kohta, s.o keskmise ruutmeetri rendihinna kohta aastas.
2. Puudutatud isik I esitas 02.04.2025 vastuse kohtunõudele, milles esitas tõenditena kolm maksekorraldust maa rendi eest saadud tasu kohta.
3. Avaldaja esitas 10.04.2025 vastuse kohtunõudele, milles esitas tõenditena väljatrükid riigi kinnisvararegistrist saadud rendilepingutele ning Maa- ja Ruumiameti maainfo veebilehelt maaüksuste asukoha kohta.
4. Avaldaja esitas 15.04.2025 esialgse õiguskaitse taotluse, millega soovib juurdepääsu tagamist läbi puudutatud isiku I kinnistute Taga-Muraja teed mööda, sest rohumaaveised on vaja transportida Jaagu kinnistule, kus nende abil hooldatakse poollooduslikke kooslusi Muraja poolsaarel. 23.
5. Ringkonnakohus andis 23.04.2025 kohtunõudega puudutatud isikutele võimaluse esitada seisukoht avaldaja 15.04.2025 esialgse õiguskaitse taotluse osas. 23.
6. Puudutatud isik II esitas 25.04.2025 vastuse kohtunõudele, milles leiab, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb rahuldada. Avaldaja on veenvalt põhistanud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise vajalikkust ning on võimalik, et puudutatud isik I takistab juurdepääsu avaldajale kuuluvale kinnistule ka edaspidi. Puudutatud isikule II ei ole teada, et oleks võimalik kasutada mõnda alternatiivset juurdepääsu. 23.
7. Puudutatud isik I esitas 29.04.2025 vastuse kohtunõudele, milles leiab, et avaldaja esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata või selle rahuldamisel kohaldada maakohtu poolt ette nähtud juurdepääsutasu tingimusi, s.o määrata juurdepääsutasu samas suuruses ehk esimese aasta tasud kogusummas 4218,36 eurot (Koplimetsa 730,24 eurot, Silma 1160,51 eurot ja Kopli 2327,61 eurot) ja kohustada avaldajat selle tasuma käesoleva aasta
8. maiks. Nii oleks võimalik teostada vähemalt tee esmane remont, mis on käesoleva kohtuvaidluse tõttu olnud pikalt takistatud. Esialgset õiguskaitset taotleb isik, kes seda tegelikult ei vaja ehk tegu on menetlusõiguste pahatahtliku kasutamisega avaldaja poolt. Kui avaldaja ei oleks vaidlustanud Pärnu Maakohtu 03.05.2024 määrust, siis see oleks jõustunud ja puuduks igasugune vajadus praegu õiguskaitse üle vaielda. Juurdepääs avalikult teelt Jaagu kinnistule on olnud alati tagatud, puudutatud isik I ei ole kordagi takistanud avaldaja loomade transporti üle tema kinnistute. Vaidlusküsimus on vaid selles, kes teed hooldab ning rikutud teed remondib, täpsemalt, kes nende tegevuste eest maksab. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb osaliselt tühistada (resolutsiooni p 3) ning muuta maakohtu määratud juurdepääsutasu suurust omandiõiguse riive eest tasumisele kuuluva hüvitise ning tee korrashoiukulude hüvitise suuruse osas (

§ 659ja § 657 lg 1 p 2).

Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata ning ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (

§ 659ja § 654 lg 6).

Avaldaja määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 25. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (

§ 659ja § 651 lg 1).

Avaldaja vaidlustab maakohtu määrust osas, milles määrati kindlaks juurdepääsutasu suurus (resolutsiooni p 3) 15 2-22-7058 ning menetluskulude jaotust (resolutsiooni p 7). Ülejäänud osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud.

1. Ringkonnakohus rahuldab osaliselt avaldaja 15.04.2025 esialgse õiguskaitse taotluse. Kuigi maakohtu määrust ei ole vaidlustatud juurdepääsu määramise ning juurdepääsu tingimuste, v.a juurdepääsutasu suuruse osas, ei saa maakohtu määrust lugeda selles osas jõustunuks. Nii juurdepääsu talumise kohustus kui ka selle eest hüvitise (juurdepääsutasu) maksmise kohustus saab tekkida ajast, mil sellekohane kohtulahend jõustub (st kohtulahend juurdepääsu talumise kohustuse kohta ei saa jõustuda enne, kui on lahendatud ka vaidlus juurdepääsu talumise eest määratava hüvitise üle [RKTKm 15.03.2023, 2-19-517, p 14]). Puudutatud isik II on esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist toetanud. Puudutatud isik I leiab, et taotlus tuleks jätta rahuldamata või selle rahuldamisel kohaldada maakohtu poolt ette nähtud juurdepääsu tingimusi, s.o määrata juurdepääsutasu esialgse õiguskaitse korras maakohtu määratud suuruses. Ringkonnakohtu hinnangul on esialgse õiguskaitse kohaldamine praegusel juhul põhjendatud, et hoida ära kahju tekkimine avaldajale seoses Muraja poolsaarel asuvate poollooduslike koosluste hooldamata jätmisega juurdepääsuga seonduvate võimalike takistuste tekkimisel. Praegusel juhul on kolleegiumi hinnangul põhjendatud kohaldada esialgse õiguskaitsega samu juurdepääsutingimusi, mis kehtiksid käesolevas asjas lõpplahendi jõustumisel, kuid juurdepääsutasust
2. a eest tuleb avaldajal puudutatud isikule I esialgse õiguskaitse korras tasuda hiljemalt 31.05.2025 osamaksena juurdepääsu kasutamise eest Koplimetsa kinnistu osas 28,95 eurot (3,61 eurot maamaks + 2,74 eurot omandiõiguse riive + 22,6 eurot tee hooldus), Silma kinnistu osas 43,42 eurot (5,42 eurot maamaks + 4,1 eurot omandiõiguse riive + 33,9 eurot tee hooldus) ning Kopli kinnistu osas 55,68 eurot (6,93 eurot maamaks + 5,25 eurot omandiõiguse riive + 43,5 eurot tee hooldus). Avaldaja on selliselt juurdepääsutasu esialgse õiguskaitse korras tasumisega nõustunud. Kolleegiumi hinnangul ei ole põhjendatud esialgse õiguskaitse korras kohustada avaldajat tasuma maakohtu määrusega määratud juurdepääsutasu, kuivõrd ringkonnakohus on selles osas maakohtu määruse käesoleva määrusega tühistanud ning tasumisele kuuluvat juurdepääsutasu suurust vähendanud. Esialgse õiguskaitse korras osamaksena maksmisele kuuluva juurdepääsutasu tasumisega tuleb lugeda käesoleva määruse resolutsiooni p-is 3.3 määratud juurdepääsu tasumise kohustus vastavalt makstud osale täidetuks.
3. Avaldaja on seisukohal, et maakohus määras ebaõigesti kindlaks hüvitise suuruse omandiõiguse riive eest, sest maakohus tugines puudutatud isiku I esitatud allkirjastamata maarendilepingule ning suurendas hüvitist oletuslikult. Ringkonnakohus andis menetlusosalistele võimaluse täiendavate tõendite esitamiseks. Puudutatud isik I on esitanud ringkonnakohtule kolm maksekorraldust, millest nähtub, et puudutatud isik I on saanud maarendilepingu (dtl 697–698) alusel renditasu maa kasutusse andmise eest
4. a eest 1005 eurot,
5. a eest 1005 eurot ja
6. a eest 1005 eurot (dtl 985–987). Avaldaja on aastase keskmise ruutmeetri rendihinna arvestamisel lähtunud ka ringkonnakohtus sellest, milliste rendihindadega antud piirkonnas on maid riigivara osas rendile antud (dtl 993–1025). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et praegusel juhul tuleb lähtuda puudutatud isiku I poolt esitatud maarendilepingu p-s 4.9 kajastatud rendihinnast. Riigikohus on leidnud, et kasutuseelise suuruse määramisel tuleb silmas pidada konkreetse kinnisasjaga võimalikult sarnaste maatükkide kasutusõiguse väärtust (RKTKm 03.10.2018, 2-16-3663, p 19). Maarendilepingu esemeks on samad kinnisasjad, v.a Kopli kinnistu, läbi mille on praegusel juhul juurdepääs määratud. Puudutatud isik I on tõendanud, et on saanud Silma ja Koplimetsa kinnistute karjatamiseks andmisel renditasu maarendilepingus märgitud suuruses. See annab alust järeldada, et kasutuseelise objektiivne väärtus on võrdne rendilepingus märgitud renditasu suurusega, s.o selles ulatuses on puudutatud isiku I omandiõigust läbi tema kinnistute juurdepääsu määramisega riivatud. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga aga selles, 16 2-22-7058 et maakohus on ebaõigesti hüvitist omandiõiguse riive eest suurendanud ilma ühelegi tõendile tuginemata, mistõttu tuleb maakohtu määratud hüvitise suurust selle võrra vähendada. Lähtudes maarendilepingust on 1m2 rendihind 0,005 eurot aastas (1005/201000). Sellest tulenevalt on Koplimetsa kinnistu puhul hüvitise suuruseks omandiõiguse riive eest 4,73 eurot aastas (0,005x945), Silma kinnistu puhul 7,08 eurot aastas (0,005x1416) ja Kopli kinnistu puhul 9,06 eurot aastas (0,005x1812).
7. Avaldaja hinnangul leidis maakohus ebaõigesti, et Koplimetsa, Silma ja Kopli kinnistuid läbiva Taga-Muraja tee osa korrashoiukohustust ei saa avaldajale panna. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Maakohus on 06.09.2023 vaatluse käigus tuvastanud, et Taga-Muraja tee seisukord ei ole hea. Maakohus on õigesti leidnud, et avaldaja ei ole tee korrashoidu ja hooldusesse piisavalt panustanud, vaatamata 30.05.2022, 24.04.2023 ja 01.04.2024 esialgse õiguskaitse määrustes talle pandud vastavale kohustusele (tee peab olema liigeldav ka väikesõidukitega), mistõttu ei ole korrashoiukohustuse avaldajale panemine põhjendatud. 26.03.2024 kohtuistungil avaldas tunnistaja küll, et kasutab Taga-Muraja teed enda sõiduautoga, kuid tema kasutab tee lõpuosa, mille on RMK korda teinud (dtl 878 ajamärge 00:25:59). Seega ei saa ütlustest järeldada, et sõiduautoga on tee läbitav. Maakohtu 06.09.2023 vaatluse käigus tehtud fotodest (dtl 706–721) saab kolleegiumi hinnangul mõistlikult järeldada, et tee ei ole täies ulatuses väikesõidukitega läbitav selliselt, et sõiduautot mingil viisil ei kahjustataks. Asjaolu, et vaatluse käigus Taga-Muraja teel sõiduautoga sõita ei proovitud (võttes riski sõiduauto kahjustamiseks), ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Avaldajal on olnud võimalus esialgse õiguskaitse määruste täitmise käigus näidata, et ta suudab korrashoiukohustust täita, kuid avaldaja seda ei teinud. Seega pole kolleegiumi hinnangul alust panna korrashoiukohustust käesoleval juhul avaldajale.
8. Avaldaja leiab, et maakohus on ebaõigesti määranud kindlaks tee korrashoiukulude hüvitise suuruse. Avaldaja on esitanud menetluse käigus kaks asjatundja arvamust –
9. taseme teedeinseneri M.T asjatundja arvamuse (dtl 385–400) ning
10. taseme teedeinseneri ja teedeehituse registreeritud eraeksperdi M.K asjatundja arvamuse (dtl 741–754). Maakohus on korrashoiukulude hüvitise suuruse määramisel aluseks võtnud M.K asjatundja arvamuse. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et maakohus on jätnud põhjendamata, miks tuleb lähtuda just M.K asjatundja arvamusest. M.T arvamusest nähtuvalt on arvamuse andmisel lähtutud sellest, milline on Taga-Muraja tee osa, mis läbib Koplimetsa, Silma ja Kopli kinnistuid, iga-aastase hooldamise ja/või remondi maksumus, mille vajaduse teostamine on tingitud avaldaja tegevusest (dtl 385). M.K asjatundja arvamusest nähtuvalt ei ole võimalik kindlaks määrata, kui palju kulutab Taga-Muraja tee uuritud lõiku, selle kasutamine ainuüksi avaldaja poolt küsimuses kirjeldatud intensiivsusega (dtl 745). Kolleegium leiab, et kuivõrd avaldaja osa tee kasutamisel ei ole võimalik täpselt kindlaks määrata, siis tuleb lähtuda korrashoiukulude hüvitise suuruse kindlaks tegemiseks M.K asjatundja arvamusest, kuid arvesse tuleb võtta asjaolu, et Taga-Muraja teed kasutavad ka teised isikud. See, et TagaMuraja teed kasutavad ka teised isikud nähtub tunnistaja ütlustest, mille kohaselt TagaMuraja teed kasutab umbes kümmekond inimest (dtl 879). Kuigi avaldaja on toimiku materjalidest nähtuvalt ainuke, kes kasutab teed rasketehnikaga, ei anna ainuüksi see alust mõista avaldajalt välja hüvitist, mis hõlmab tervikuna ka teiste isikute poolt tee kasutamisel teele avaldatavat mõju. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud lähtuda koefitsiendist 0,5, nagu on avaldaja välja toonud. Selliselt koefitsiendi rakendamisel panustab avaldaja siiski suuremal määral Taga-Muraja teelõigu korrashoidmisesse arvestades, et avaldaja kasutab ainsana teed rasketehnikaga.
11. Eeltoodust tulenevalt tuleb Jaagu kinnistu igakordsel omanikul esimesel aastal tasuda Koplimetsa kinnistu igakordsele omanikule 358,31 eurot (716,63x0,5), Silma kinnistu 17 2-22-7058 igakordsele omanikule 570,05 eurot (1140,09x0,5) ning Kopli kinnistu igakordsele omanikule 700,34 eurot (1400,68x0,5). Järgnevatel aastatel tuleb Jaagu kinnistu igakordsel omanikul tasuda Koplimetsa kinnistu igakordsele omanikule 117,76 eurot (232,52x0,5), Silma kinnistu igakordsele omanikule 187,35 eurot (374,69x0,5) ning Kopli kinnistu igakordsele omanikule 230,17 eurot (232,52x0,5).
12. Avaldaja hinnangul on maakohus jaotanud ebaõigesti ka menetluskulud. Maakohus on jätnud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, sest menetlus on küll toimunud avaldaja huvides ning tema esitatud avalduse alusel, kuid puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu ning avaldus kuulus juurdepääsu osas rahuldamisele.

§ 172

lg 1 teine lause annab mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse otsustada menetluskulude mõne menetlusosalise kanda jätmise, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Viidatud sätte kohaldamine on diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (RKTKm 07.10.2020, 2-1811359, p 14 ja seal viidatud varasem praktika). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole menetluskulude jaotamisel diskretsioonipiire ületanud.

§ 172

lg 1 teise lause kohaldamisel on üldjuhul õiglane jätta küll menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti, kuid kohtul on võimalik õigluse põhimõtte alusel jaotada kulud muul viisil. Avaldaja avaldus juurdepääsu määramiseks rahuldati ning puudutatud isiku I kasuks määrati juurdepääsu tasu. Juurdepääsu määramise avalduse rahuldamine teenib eelduslikult esmajoones avaldaja huve. Asjaolu, et koormatava kinnisasja omaniku kasuks mõistetakse juurdepääsu talumise eest välja tasu, ei anna iseenesest veel alust pidada juurdepääsu määramist ühtlasi ka puudutatud isiku huve teenivaks (RKTKm 20.12.2023, 2-19-6901, p 17). Arvestades praeguse asja olemust, menetlusosaliste seisukohti ja puudutatud isiku I soovimatust võimaldada avaldajal juurdepääsu üle tema kinnisasja, on kohtumenetluse osaliselt põhjustanud ka puudutatud isik I. Seetõttu on kolleegiumi hinnangul maakohus põhjendatult jätnud maakohtu menetluses menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

1. Eeltoodust tulenevalt muudab ringkonnakohus maakohtu määrust osas, milles maakohus määras kindlaks omandiõiguse riive eest tasumisele kuuluva hüvitise ning tee korrashoiukulude hüvitise suuruse, kuid mitte menetluskulude jaotuse osas.
2. Avaldaja määruskaebus rahuldatakse küll osaliselt, kuid määruskaebus jääb rahuldamata üksnes omandiõiguse riive eest tasumisele kuuluva hüvitise suuruse ning menetluskulude jaotuse osas, mistõttu pole põhjendatud jätta avaldaja menetluskulusid määruskaebemenetluses tervikuna tema enda kanda. Avaldaja menetluskulusid ei ole põhjendatud jätta puudutatud isiku II kanda. Ringkonnakohtu hinnangul on praegusel juhul

§ 172

lg 1 ls 2 alusel õiglane jätta avaldaja määruskaebemenetlusega seoses tekkinud menetluskuludest 2/3 puudutatud isiku I kanda ning 1/3 avaldaja enda kanda. Puudutatud isikute menetluskulud jäävad nende endi kanda. 34. Ringkonnakohus määrab alljärgnevalt kindlaks avaldaja menetluskulu.

§ 175

lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Avaldaja lepinguline esindaja esitas 15.04.2025 menetluskulude nimekirja. Avaldajale on osutatud õigusabi 11 tunni ja 45 minuti ulatuses tasumääraga 130 eurot/t (käibemaksuta), s.o kogusummas 1527,50 eurot (käibemaksuta). Avaldaja lepinguline esindaja on teinud järgmisi toiminguid: 18 2-22-7058 - 08.05.2024 Pärnu Maakohtu 03.05.2024 kohtumääruse läbi töötamine, olukorra ja kohtupraktika analüüs ning telefoninõupidamine kliendiga – 1 tund; - 20.05.2024 määruskaebuse koostamine Pärnu Maakohtu 03.05.2024 kohtumäärusele – 6 tundi; - 09.04.2025 ja 10.04.2025 vastuse koostamine Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2025 kohtunõudele – 3 tundi; - 10.04.2025 õigussuhte esialgse reguleerimise Ringkonnakohtule – 1 tund ja 15 minutit; - 15.04.2025 tutvumine kliendi poolt edastatud dokumentidega, õigussuhte esialgse reguleerimise taotluse täiendamine, lõplik vormistamine ja Tallinna Ringkonnakohtule esitamine – 30 minutit. taotluse koostamine Tallinna 35. Puudutatud isikud avaldaja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. Ringkonnakohus loeb avaldaja lepingulise esindaja kulu täies ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks. Avaldaja lepingulise esindaja ajakulu vastab tehtud toimingutele ning on kooskõlas asja menetlusega. 36. Lepinguline esindaja on menetlusosalist esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. Avaldaja esindaja on vandeadvokaat. Avaldaja esindaja tunnitasumäär on kohane ja ei ületa vandeadvokaadi keskmist tasumäära sarnase keerukusega asja puhul. 37. Avaldaja menetluskulude nimekirjast nähtub, et avaldaja on tasunud määruskaebuselt riigilõivu summas 70 eurot ja esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluselt 70 eurot, kokku 140 eurot.

§ 138lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

Seega on nimetatud kulu põhjendatud ja vajalik.

1. Eeltoodust tulenevalt on avaldaja õigusabikulud ringkonnakohtus põhjendatud kokku 1667,50 euro ulatuses (11,75x130+140). Kuivõrd avaldaja menetluskuludest jääb 2/3 puudutatud isiku I kanda, siis tuleb puudutatud isikult I avaldaja kasuks välja mõista menetluskulud 1111,67 euro ulatuses.
2. Avaldaja on taotlenud

§ 177

lg 4 alusel kohustada puudutatud isikut I hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ringkonnakohus rahuldab taotluse. (allkirjastatud digitaalselt) 19