) § 423 lg 3 alusel võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 43 lg 2 kohaselt, kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu (välja arvatud rahalise karistuse või konfiskeerimise või selle asendamise määramise otsustamine kriminaalmenetluses ning elatise kohustuse nõue tsiviilkohtumenetluses, samuti kaebus väärteoasjas mõistetud rahatrahvi kohta), mille kohta ei ole veel tehtud lahendit, jätab kohus nõude läbi vaatamata. Hageja esitas 16.01.2025 kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 17.01.2025 määrusega. Käesoleval ajal menetlust ei ole veel lõpetatud. Kohus tuvastas kohtute infosüsteemist, et Viru Maakohtu 16.04.2025 määrusega tsiviilasjas nr xxxx kuulutati välja kostja pankroti 16.04.2025 kell 10.00 ja algatati tema kohustustest vabastamise menetluse. Pankrotimäärus on jõustunud 14.05.2025. Kohus peab jätma hagi läbi vaatamata omal algatusel, kui ilmneb PankrS § 43 lg 2 kohaldamise alus. Kuna kostja vastu esitatud hagi esemeks on tarbijakrediidilepingust tulenev rahaline nõue, tegemist ei ole hagi läbi vaatamata jätmist välistava nõudega, kohtumenetlus on alanud enne tema pankroti väljakuulutamist ning nõude kohta ei ole veel tehtud kohtuotsust, esinevad seaduses sätestatud alused hagi läbivaatamata jätmiseks. Seega jätab kohus hagi PankrS § 43 lg 2 ja
lg 3 alusel läbi vaatamata.
lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud. Kohus selgitab, et PankrS § 44 lg 1 kohaselt, pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. Nõuete rahuldamine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras. Kohus selgitab, et PankrS § 43 lg 3 alusel on hagejal õigus taotleda kohtult PankrS § 43 lg 2 alusel läbi vaatamata jäetud nõude osas menetluse taastamist, kui kõrgema astme kohus on pankrotimääruse tühistanud ja on jõustunud määrus, millega pankroti- või maksejõuetusavaldus on jäetud rahuldamata, samuti juhul, kui pankrotimenetlus on pärast pankroti väljakuulutamist lõppenud raugemise tõttu. Menetluskulud PankrS § 431 lg 3 kohaselt, kui kohus jätab nõude PankrS § 43 lõikes 2 sätestatud juhul läbi vaatamata, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda, kui kohus ei otsusta teisiti. Vastavalt
lg-le 2 kannab menetluskulud hageja, kui hagi jäetakse läbi vaatamata.
lg 4 näeb erisusena ette, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 2 Antud juhul jätab kohus hagi läbi vaatamata PankrS § 43 lg 2 alusel, põhjusel, et kuulutati välja kostja pankrot. Seega ei saanud hageja hagi läbi vaatamata jätmist mõjutada. Kohus leiab, et sellises olukorras oleks hagejalt kostja menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane ja seetõttu leiab kohus, et on põhjendatud jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kooskõlas
Menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes, arvestades, et kohus jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda, ei nõudnud kohus menetlusosalistelt menetluskulude nimekirja esitamist menetluskulude kindlaksmääramiseks. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohus selgitab, et hagejal on
lg 1 p 3 kohaselt õigus taotleda, et talle tagastataks hagi läbivaatamata jätmise tõttu pool riigilõivust. Eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu
Kohus saab
lg 4 kohaselt riigilõivu tagastada üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Edasikaebamine Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (
Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (
Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Maido Roots 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.