2-24-16710/13

2-24-16710 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprillil
2. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-16710 Tsiviilasi M.M. hagi S.-M.M. vastu elatise vähendamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M.M. (isikukood XXX, elukoht xxxxxxxxxxx, XXX-i, 48103, XXX; e-post XXX) Asja läbivaatamine Kostja S.-M.M. (isikukood XXX, elukoht xxxxxxxxxxxx XXX-i, xxxxxx XXX), seaduslik esindaja (ema) S.M. (isikukood XXX, e-post XXX) Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Rahuldada M.M. hagi S.-M.M. vastu elatise vähendamiseks osaliselt.
4. Vähendada Pärnu Maakohtu 16.02.2024 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-23-16461 Marko S.-M.M. S.-M.M. kasuks välja mõistetud elatis alates 04.11.2024 0 euroni.
5. Jätta rahuldamata M.M. hagi S.-M.M. vastu elatise vähendamiseks 0 euroni osas, milles M.M. taotleb elatise vähendamist alates aprillist
7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista 1 menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. M.M. (hageja, isa) esitas 04.11.2024 hagi S.-M.M. (kostja, laps) vastu elatise vähendamiseks 0 euroni alates aprillist
9. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja AxxxAxxxxx (alates 25.06.2024 S.M., ema) kooselust xxxxxxxxxx sündinud laps S.-M.M. . Pärnu Maakohus mõistis 16.02.2024 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-23-16461 hagejalt kostja kasuks välja elatise 24.11.2023–29.02.2024 eest ühekordse summana 693 eurot 5 senti ja alates 01.03.2024 kuni kostja täisealiseks saamiseni jooksva elatise perekonnaseaduse (PKS) §-s 101 sätestatud määras, mis muutub iga aasta
10. aprillil. Igakuine elatis tuli tasuda lapse ema arvelduskontole iga kuu eest ette eelneva kuu viimaseks kuupäevaks. Hagiavalduse kohaselt elab laps alates
11. aasta aprillist isa juures ja on täielikult isa ülalpidamisel. Riiklik lapsetoetus 80 eurot laekub ema arvele. Kohtutäitur Ivi Kalmet algatas Pärnu Maakohtu 16.02.2024 tagaseljaotsuse alusel tsiviilasjas nr 2-23-16461 täitemenetlust, mille aluseks on sissenõudja S.-M.M. 23.03.2024 täitmisavaldus. Nõude sisu on elatise võlg november 2023–märts 2024 eest summas 915 eurot ja igakuine elatis alates 01.04.2024 287 eurot 72 senti. Hageja leiab, et alates aprillist 2024 on lapse ülalpidamisvajadus muutunud, lapse ülalpidamiskulud on täielikult isa kanda, mistõttu ei ole vajalik, et lapse isa maksaks lapsele elatist selliselt nagu on tagaseljaotsusega määratud.
12. Tartu Maakohus võttis 11.11.2024 määrusega hagi menetlusse ja andis kostjale tähtaja vastuse esitamiseks. Kostja kinnitas 19.11.2024 kohtule saadetud e-kirjaga hagimaterjalide ja hagi menetlusse võtmise määruse kättesaamist, kuid ei esitanud kohtu antud tähtaja jooksul sisulist vastust.
13. Tartu Maakohus määras asja arutamiseks kohtuistungi 28.04.
14. Kostja teatas 15.04.2025 kohtule, et hageja kasvatab last juba aasta, lapse vanemad on kõiges ammu kokku leppinud, väljamõistetud elatise sissenõudmine on kohtutäituri poolt lõpetatud, kuna laps kolis isa juurde juba eelmisel aastal. Lapse ema „ei aja elatist taga“, kuna laps elab nagunii isa juures. Hageja taotles 15.04.2024 kohtuistungi aja edasilükkamist, kuna viibib sel ajal välisriigis tööl.
15. Kohus tühistas 16.04.2025 määrusega kohutistungi toimumise aja ning määras, et jätkab asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kohus selgitas, et on saanud asjas otsuse tegemiseks vajalikes küsimustes kostjalt vastused, mistõttu on võimalik kohtuistungi pidamisest loobuda. Kohus andis pooltele tähtaja lõppseisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks 30.04.
17. Hageja teatas kohtule, et tal ei ole täiendavaid tõendeid esitada, kõik on hagiavaldusse kirja pandud. Hageja palub hagi rahuldada. KOHTU SEISUKOHT
18. Kohus leiab, et esitatud hagi tuleb rahuldada osaliselt.
19. Kohus selgitab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude 2 põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kumbki pool peab TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendama hagimenetluses neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Ülalpidamisasjas võib kohus tõendeid koguda TsMS § 230 lg 3 kohaselt omal algatusel. Otsust tehes hindab kohus TsMS § 438 lg 1 kohaselt tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
20. Pärnu Maakohus on 16.02.2024 tagaseljaotsusega mõistnud hagejalt kostja kasuks välja tagasiulatuva elatise ning jooksva elatise kuni kostja täisealiseks saamiseni. Hageja on esitanud hagi elatise vähendamiseks 0 euroni. TsMS § 459 lg 1 näeb ette, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Hageja toob esile pärast eelnimetatud lahendit muutunud asjaoludena selle, et laps on alates aprillist 2024 asunud elama tema juurde ning ta katab kõik lapse ülalpidamiskulud. Kostja ema on kohtule kinnitanud, et laps kolis isa juurde eelmisel aastal, vanemad on omavahel kokkuleppele jõudnud ning et ta ei soovi hagejalt elatist saada. Seega ei ole käesolevas asjas vaidlust selles, et kostja (laps) elab koos hagejaga (isaga), kes annab kostjale ülalpidamist. Tegemist on olulise muutusega elatise väljamõistmist mõjutavates asjaoludes, mis on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist tsiviilasjas nr 2-
22. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi elatise vähendamiseks 0 euroni alates hagi esitamisest. Kohus selgitab, et elatise vähendamine on TsMS § 459 lg 2 kohaselt võimalik alates vastava hagi esitamisest, mitte tagasiulatuvalt, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata osas, milles hageja nõuab elatise vähendamist alates aprillist
23. Hagejal endal tuleb pöörduda kohtutäituri poole elatise sissenõudmise lõpetamiseks.
24. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Asja menetlev kohus määrab TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 174 lg 2 kohaselt kohtuotsuses. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 järgi poolte endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 3