Obsah (15)

§ 445§ 174§ 442§ 176§ 218§ 169§ 175§ 663§ 667§ 657§ 654§ 477§ 662§ 238§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 12.05.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-21-10516 Kohtuasi N.F-i hagi L.C ja

§ 445

lg-t ja VÕS § 110 lg-d 1 ja 5 ning m äärata kindlaks kohtulahendi täitmise viis ja tähtaeg selliselt, et kostja I menetluskulude tasunõue hageja suhtes ei muutu enne sissenõutavaks kui kostja I on täitnud oma tsiviilasjas nr 2-12-37199 tehtud kohtuotsuse alusel sissenõutavaks muutunud kohustuse 65 753,22 eurot hageja ees või andnud selle täitmise tagamiseks tagatise ning märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasutakse seadusjärgset viivist. 8.3. Maakohus ei andnud sisulist hinnangut õigusabi osutamiseks kulunud ajale ja tehtud toimingutele, rikkudes sellega

§ 174lg 8 ja § 175 lg 1.

Maakohtu määrus on olulises ulatuses põhistamata, millega on rikutud

§ 442lg 8 nõudeid.

Maakohus ei vastanud hageja väidetele. Maakohus leidis ekslikult, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud kostja I lepingulise esindaja kulud tuleb hagejal täies ulatuses hüvitada, kuna ringkonnakohtu määruse järgi jäid kõik menetluskulud hageja kanda. 8.4. Kostja I maakohtu menetluses esitatud menetluskulude nimekiri ei vasta

§ 176

lg 1 nõuetele, kuna menetluskulude nimekirjast ei nähtu, millal menetluskulud on tekkinud. Kui ei ole teada kulude tekkimise aeg, siis ei ole võimalik hinnata kantud kulude vajalikkust ja põhjendatust sel ajal. Seega ei pea hageja hüvitama kostja I maakohtu menetluses kantud kulusid. 8.

1. Kostja I lepingulise esindaja tunnihind on põhjendamatult suur ega vasta asja keerukusele ja mahule ning ületab sarnase õigusabiteenuse keskmist turuhinda. Hageja hinnangul on põhjendatud ja vajalik kostja I lepingulise esindaja tunnitasu suurus 120 eurot käibemaksuga. 8.
2. Kuivõrd kostja I lepinguline esindaja esindas teda ka tsiviilasjas 2-14-62804 ja täitemenetluses 024/2021/401, siis oli esindaja kursis asjaolude ja hagi lisadega, s.o jõustunud kohtulahendite ja täitemenetluse dokumentidega. Seetõttu vaidleb hageja vastu kohtu seisukohale, et lepingulise esindaja ajakulu ei ole ülemäärane, kuna hagi oli mahukas ja keerukas, arvestades lisade hulka. 8.
3. Põhjendamatu ja mittevajalik kulu on hagimaterjali ja õiguspraktikaga tutvumine, seisukoha kujundamine ning kohtunõudele vastuse koostamine seetõttu, et kulud on tehtud enne, kui kostja I esindaja tõendas õigust olla lepinguliseks esindajaks

§ 218lg 2 p 2 kohaselt ja õigust esindada kostjat I.

Kui kohus peaks leidma leiab, et hüvitamisele kuuluvad kulud enne 01.11.2021, siis leiab hageja, et arvestades esitatud vastuse mahtu ja selle sisu, on kostja I kulud ülepaisutatud ja osalt on tegemist kuluga, millel puudub menetluslik väljund. 8.8. Kostja I määruskaebuse koostamise ajakulu ja riigilõiv 50 eurot ei ole põhjendatud ega vajalik, kuna määruskaebus jäeti rahuldamata. Nimetatud kulud tuleb

§ 169lg-t 3 arvestades jätta kostja I kanda.

8.

1. Ülepaisutatud on kostja I esindaja kulu seisukohtadega tutvumisele, kohtuistungiks ettevalmistamisele ja menetluskulude nimekirja koostamisele. Kostja I esindaja ei ole sidunud õigusabitoiminguid konkreetsete kuupäevadega. Arvestades kulude nimekirja sisu, on põhjendatud ajakulu kulude nimekirja koostamisel 15 minutit. 8.
2. Eeltoodut arvestades tuleb kostja I lepingulise esindaja kulude suurust vähendada maakohtu menetluses 8 tunni 40 minuti võrra. 4 2-21-10516 8.
3. Ringkonnakohtus kantud kostja I kulude osas leiab hageja, et olukorras, kus apellatsioonmenetluses sisulist menetlus ei toimunudki ei ole põhjendatud apellatsioonmenetluse kulud suuremas mahus kui 5 tundi.
4. Kostja II kantud õigusabikulude osas leiab hageja järgmist. 9.
5. Kostja II ei ole menetluskulusid kandnud. Järelikult on kostja II esitanud kohtule valeandmeid menetluskulude arvestamise ja kandmise kohta. Vastavalt kostja II 2021, 2022 ja 2023 majandusaasta aruannetele ei ole kostja II teinud ühtegi tehingut. Kostja II menetluskulud oleks pidanud kajastuma tema majandusaasta aruannetes isegi juhul, kui need tegelikult kandis kolmas isik.

ei näe ette menetluskulude hüvitamist kolmandale isikule. 9.

1. Kostja II lepingulise esindaja tunnihind on ebamõistlikult suur ega vasta asja keerukusele ja mahule ning ületab sarnase õigusabiteenuse keskmist turuhinda. Tunnitasu 180 eurot käibemaksuga vastab pigem advokaadi tunnihinnale. Vaidlus ei olnud keskmisest oluliselt keerukam. Põhjendatud ja vajalik tunnitasu võiks olla 108 eurot käibemaksuga või maksimaalselt 120 eurot käibemaksuga. 9.
2. Maakohus ei andnud sisulist hinnangut õigusabi osutamiseks kulunud ajale ja tehtud toimingutele esitatud dokumentide alusel, rikkudes sellega

§ 174lg 8 ja § 175 lg 1.

Maakohtu määrus on olulises ulatuses põhistamata, millega on rikutud

§ 442lg 8 nõudeid.

9.

1. Mittevajalikud ja menetlusliku väljundita on toimingud töökäsu saamine, alusdokumentide esmane analüüs ja õiguslik hinnang, kohtunõudega tutvumine. Tegevused on suunatud pigem kliendilepingu/käsunduslepingu sõlmimisele käsundiandja ja -saaja vahel. Sellise tegevuse hüvitamist ei saa teiselt poolelt nõuda. 9.
2. Põhjendamatult ülepaisutatud on kulud, mis on seotud seisukoha koostamisega hagi tagamise taotlusele ja lisade komplekteerimine. 9.
3. Kostja II määruskaebuse koostamise ajakulu ja riigilõiv 50 eurot ei ole põhjendatud ega vajalik, kuna määruskaebus jäeti rahuldamata. Nimetatud kulud tuleb

§ 169lg-t 3 arvestades jätta kostja II kanda.

9.7. Põhjendamatu ja ülepaisutatud on hagiavalduse vastuse koostamine, sh hagimaterjalide põhjalik analüüs, Riigikohtu praktika analüüs, õigusliku positsiooni kujundamine. Kostja II lepingulise esindaja igapäevane töö on õigusabi teenuse osutamine, mistõttu tuleb temalt kui õigusalase kvalifikatsiooniga professionaalselt õigusteenuse osutajalt eeldada Riigikohtu praktika tundmist.

§ 175

lg 1 mõte ei ole panna üht menetlusosalist kinni maksma teise menetlusosalise esindaja harimise kulusid. 9.

1. Põhjendatud ei ole hüvitada kohtuistungi ettevalmistamise kulu, kuna lepinguline esindaja ei osanud vastata kohtu küsimustele, järelikult ei valmistunud ta istungiks. 9.
2. Põhjendamatu ja mittevajalik on aegumise taotluse koostamise kulu, kuna esindaja istungil antud seletused taotluse osas olid täiesti arusaamatud. Lisaks tuleks taotluse koostamisega seotud kulud jätta kostja II kanda

§ 169lg 3 alusel, kuna taotlus jäeti rahuldamata.

5 2-21-10516 9.

1. Ilmselt ülepaisutatud on menetluskulude nimekirjade koostamise ajakulu. Arvestades kulude nimekirjade sisu ka mahtu, on põhjendatud ajakulu menetluskulude nimekirjade koostamisel 15 minutit. 9.
2. Põhjendamatu ja ebavajalik on ringkonnakohtule 17.04.2024 esitatud täiendava seisukoha koostamise kulu. Kostjal II puudus olukorras, kus ühtki uut tõendit või asjaolu ei eksisteeri, vajadus kaebust täiendada. 9.
3. Apellatsioonmenetluses ei saa olla põhjendatud töömaht 9 tundi, seda eelkõige põhjusel, et apellatsioonmenetlust sisuliselt ei toimunud ning menetlus lõpetati ilma asja sisulise läbivaatamiseta. Menetluse edasine käik
4. Kostjad palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.
5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 12. Ringkonnakohus leiab, et

§ 667

lg 2 alusel tuleb maakohtu määrus tühistada osas, millega maakohus rahuldas kostja II avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks 3165,20 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab kostja II avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks 3369,30 euro ulatuses rahuldamata. Muus osas ei ole maakohtu määruse muutmiseks alust ja see tuleb jätta

§ 657lg 1 p 1 ja § 659 järgi muutmata.

Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Juhindudes

§ 654

lg-st 2² ja §-st 659, esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 13.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKm 06.05.2016, 3-2-1-4-15, p 14). Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimaluse leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire.

§ 477

lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ja asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (

§ 174lg 8).

1. Esmalt vaatab ringkonnakohus määruskaebuse läbi kostja I menetluskulusid puudutavas osas, vastates kaebuse väidetele kostja I lepingulise esindaja osutatud õigusabi põhjendatuse ja ajakulu kohta. 14.
2. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vastavalt

§ 175

lg-le 1 piisavalt põhjalikult kontrollinud ja analüüsinud kostja I lepingulise esindaja töö mahtu ning mõistnud 6 2-21-10516 välja põhjendatud ja vajaliku õigusabikulu. Maakohtu järeldus põhineb kostjale I osutatud õigusteenuse sisu ja kestuse analüüsil. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega vajaliku ajakulu hindamisel. Kuna kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kostja I lepingulise esindaja osutatud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud, puuduvad alused maakohtu kaalutlusotsustusse sekkumiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja tulenevalt

§-s 659 ja § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. 14.2. Põhjendatud ei ole hageja seisukoht, et maakohus ei andnud sisulist hinnangut õigusabi osutamiseks kulunud ajale ja tehtud toimingutele. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kontrollimine tähendab seda, et maakohus kontrollib avalduses taotletud menetluskulu komponentide põhjendatust ja vajalikkust ning võtab seisukoha avaldusele esitatud vastuväidete osas. Praegusel juhul on maakohus pidanud kostja I menetluskulude nimekirjades märgitud menetlustoiminguid vajalikeks ja ajakulu põhjendatuks ning vastanud hageja vastuväidetele. Menetluskulude põhjendatuse kontrollimisel ei pea tingimata analüüsima igat üksiktoimingut eraldi ja lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust võib

§ 175lg 1 järgi analüüsida ka tehtud toiminguid grupeeritult hinnates.

14.3. Hageja leiab määruskaebuses ekslikult, et maakohus rahuldas kostja I menetluskulude hüvitamise taotluse tervikuna, kuna ringkonnakohtu määruse järgi jäid kõik menetluskulud hageja kanda. Maakohus on hageja vastuväidetele vastates viidanud menetluskulude jaotusele seetõttu, et hageja leidis, et kostja I määruskaebemenetlusega seotud kulud ei kuulu

§ 169lg 3 alusel üldse hüvitamisele.

Ringkonnakohus selgitab, et

§ 169lg 3 reguleerib menetluskulude jaotust.

See tähendab, et nimetatud sätte alusel saab edutust taotlusest tingitud kulud jätta taotluse esitaja kanda menetluskulude jaotamisel. Menetluskulude jaotust määrav Tallinna Ringkonnakohtu 31.05.2024 kohtumäärus on jõustunud. Menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel ei saa enam

§ 169lg-t 3 kohaldada.

Seega on põhjendamatu hageja vastuväide, et kostja I määruskaebuse koostamise ajakulu ja riigilõiv 50 eurot ei ole põhjendatud ega vajalik, kuna määruskaebus hagi tagamise määruse peale jäeti rahuldamata. 14.4. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et kostja I esitatud menetluskulude nimekiri ei vasta

§ 176lg 1 nõuetele, kuna sellest ei nähtu, millal menetluskulud on tekkinud.

Kohtul on võimalik menetlustoimingu ja selle ajakulu vajalikkust hinnata ka siis, kui toimingu tegemise aeg ei ole teada kuupäevalise täpsusega. Menetluskulude nimekirjas on toimingud märgitud kronoloogilises järjestuses. Kõrvutades menetluskulude nimekirjades märgitud toiminguid tsiviilasja toimikuga, puudub alus kahelda, et märgitud toimingud on tehtud ja menetlusdokumendid koostatud, kuivõrd need sisalduvad tsiviilasja toimikus. 14.

1. Ringkonnakohtu hinnangul on hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse tutvumisega ning neile vastuste ja määruskaebuse koostamisega seonduvad menetlustoimingud põhjendatud ja vajalikud ning ajakulu menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades põhjendatud. Kõigile neile toimingutele kokku kulunud 12 tundi ei ole ülemäärane, isegi kui arvestada asjaolu, et kostja I lepinguline esindaja oli kostjat I varem esindades osade asjaolude ja hagi lisaks olevate tõenditega kursis. Lepingulisel esindajal tuleb igas asjas tutvuda toimikuga ja koostada menetlusdokumente ning esindaja ei saa menetlusdokumentidesse süvenemata ja tõenditega tutvumata nende sisu eeldada. Ringkonnakohus märgib, et nii maa- kui ringkonnakohus palusid hagejal oma nõudeid täpsustada (I kd, tl 86 ja II kd, tl 137), mis tähendab, et hageja nõuded ja hagis toodud asjaolud ei olnud piisavalt selgelt esitatud. Ka seetõttu leiab ringkonnakohus, et hagile vastuse koostamise ajakulu ei ole ülemäärane. Maakohus ei eksinud kostja I esindaja kulu hindamisel seisukohtadega tutvumisel, 7 2-21-10516 kohtuistungiks ettevalmistamisel ja menetluskulude nimekirja koostamisel. Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul on menetluskulud vajalikud ja põhjendatud maakohtu märgitust väiksemas ulatuses (RKTKm 26.10.2011, 3-2-1-88-11, p 12). Asjaolu, et kostja I lepinguline esindaja esitas esindust tõendavad dokumendid hiljem, ei anna alust jätta menetluskulusid hüvitamata. 14.
2. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kuna apellatsioonmenetluses sisulist menetlus ei toimunud, ei ole kostja I apellatsioonmenetluse kulud põhjendatud suuremas mahus kui 5 tundi. Kostja I lepinguline esindaja on kostja I õiguste kaitseks maakohtu otsusega tutvunud ja koostanud apellatsioonkaebuse. Kostja I menetluskulud maakohtu otsuse vaidlustamisel ei ole põhjendatud väiksemas ulatuses seetõttu, et ringkonnakohus jättis hagi läbivaatamata. Apellatsioonimenetluses, kui pooled ei ole taotlenud asja läbivaatamist kohtuistungil, esitataksegi tavapäraselt vaid apellatsioonkaebus ja vastus sellele, misjärel teeb ringkonnakohus otsuse. Seega jääb hageja etteheide sisulise menetluse puudumise kohta asjakohatuks. 14.
3. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et kostja I lepingulise esindaja tunnihind on põhjendamatult suur. Kostjale I on osutatud õigusabi tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja väitel oli toimingute tegemise ajal keskmiseks mitteadvokaadist esindaja õigusabiteenuse tunnihinnaks 120 eurot koos käibemaksuga. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Menetlustoiminguid tehti siinses tsiviilasjas juulist 2021 kuni aprillini
4. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et õigusteenuse tunnitasu juristist esindajale 120 eurot, ilma käibemaksuta, ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus on ka varem pidanud juristist esindaja puhul põhjendatuks tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) ning on leidnud, et see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKo 28.11.2018, 2-17-10348, p 16 teine lõik). 14.
5. Hageja leiab, et temalt kostja I kasuks menetluskulude väljamõistmine on ebaõiglane olukorras, kus kostja I võlgneb hagejale
6. aastast kohtulahendiga väljamõistetud hüvitise 65 753,22 eurot kaasomandi osa kaotamise eest. Lisaks avaldab hageja kahtlust, et kostja I ei ole tegelikult hüvitamisele kuuluvaid õigusabikulusid kandnud. 14.9.

§ 176

lg 6 teine lause sätestab, et kohtu nõudmiseta ei pea menetlusosaline tõendama, et ta on õigusteenuse eest esindajale maksnud. Kulude kandmist tuleb tõendada üksnes juhul, kui kohtul tekib kahtlus, kas menetlusosalisel on tegelikult kohustus õigusabikulusid kanda. Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosalised on need kulud kandnud (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 18). Ringkonnakohtul ei teki siinses asjas kahtlust selles, et kostjal I on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus. Puudub vaidlus, et kostjat I esindas menetluses lepinguline esindaja, kelle teenus on tasuline, ja kohus saab hinnata asja materjalide ja menetluskulude nimekirjade alusel, millises ulatuses on kostja I kulude hüvitamine põhjendatud. 14.10. Lisaks palub hageja kohaldada

§ 445

lg-t ja VÕS § 110 lg-d 1 ja 5 ning määrata kindlaks kohtulahendi täitmise viis ja tähtaeg selliselt, et kostja I menetluskulude tasunõue hageja suhtes ei muutu enne sissenõutavaks kui kostja I on täitnud oma tsiviilasjas nr 2-12-37199 tehtud kohtuotsuse alusel sissenõutavaks muutunud kohustuse 65 753,22 eurot 8 2-21-10516 hageja ees või andnud selle täitmise tagamiseks tagatise ning märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasutakse seadusjärgset viivist alates menetluskulude tasunõude. Ringkonnakohus selgitab, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel ei saa kohus asuda tuvastama, kas kostjal I on hageja ees teises tsiviilasjas tehtud kohtuotsusest tulenev võlg ning kas või millises ulatuses seda on täitemenetluses täidetud. Õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, et poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus (RKTKm 10.02.2016, 3-2-1-173-15, p 13). Ringkonnakohus leiab, et määruse täitmise korra määramine hageja märgitud viisil ei ole siinses asjas võimalik. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei tuvastata hageja nõuet kostja I vastu. Kuivõrd hageja väidetav nõue kostja I vastu ei ole olnud siinse menetluse ese, siis menetluskulude kindlaksmääramise raames hageja nõude tuvastamine väljuks siinse menetluse alusest ja esemest. Kui hagejal on võimalik kostja I menetluskulude hüvitamise nõuet tasaarvestada oma nõudega kostja I vastu (VÕS § 197 lg 1), saab hageja seda teha sõltumata menetluskulude kindlaksmääramisest siinses menetluses.

1. Järgmiseks lahendab ringkonnakohus hageja määruskaebuse kostja II menetluskulusid puudutavas osas. Kuigi hageja ei ole määruskaebuse taotluses selgelt märkinud, millise määruse tegemist ta kostja II menetluskulude osas ringkonnakohtult soovib, on määruskaebuse sisust võimalik aru saada, et hageja palub jätta kostja II menetluskulud täielikult hüvitamata või vähendada neid määruskaebuse sisus vaidlustatud ulatuses. 15.
2. Hageja esitas koos määruskaebusega kostja II majandusaasta aruanded, mis kajastavad aruandeaastaid 01.10.2021–30.09.2022, 01.10.2022–30.09.2023 ja 01.10.2023–30.09.
3. Hageja väidab määruskaebuses, et kostja II ei ole menetluskulusid kandnud, kuna kostja II majandusaasta aruannetest ei nähtu, et kostja II oleks teinud tehinguid. Kostja II menetluskulud oleks pidanud kajastuma tema majandusaasta aruannetes isegi juhul, kui tegelikult kandis kulud kolmas isik. Kostja II märkis vastuseks hageja väitele üksnes, et majandusaasta aruanded ei ole antud kontekstis relevantsed ning puudub põhjendus, miks kohus peaks need asja juurde võtma või neid määruse tegemisel arvestama. 15.
4. Ringkonnakohus selgitas 21.04.2025 kirjas kostjale II, et kohtul tuleb tuvastada õigusabikulude tasumise kohustuse olemasolu ning kahtluse korral koguda täiendavaid tõendeid. Kuivõrd hageja esile toodu alusel tekkis kohtul kahtlus, andis ringkonnakohus kostjale II võimaluse

§ 176

lg 6 alusel õigusabikulude tasumise kohustuse olemasolu tuvastamiseks esitada tõendid, mis on olnud aluseks käesolevas asjas kulude kandmisel, et veenduda kulude tekkimises või nende kandmises käesolevas tsiviilasjas. Kostja II esitas 28.04.2025 ringkonnakohtule tõendina ettemaksuarve arve nr 1169. 15.3.

§ 662

lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid, mistõttu võtab ringkonnakohus hageja ja kostja II määruskaebemenetluses esitatud tõendid vastu. 15.4. Kuigi lepingulise esindaja kulude väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosalised on menetluskulud tegelikult kandnud, peab kulude hüvitamist nõudma õigustatud pool siiski kohtu nõudmisel tõendama

§ 176

lg 6 esimese lause järgi esindamise eest tasumise kohustuse olemasolu (RKTKm 01.12.2015, 3-2-1-154-15, p 11). Esindajakulude eest tasumise kohustuse tekkimise tuvastamiseta ei ole võimalik menetluskulusid vastaspoolelt välja mõista (RKTKm 10.02.2016, 3-2-1-173-15, p 13). Riigikohus on selgitanud, et tavaliselt piisab õigusabikulude tasumise kohustuse tõendamiseks õigusabi osutamise eest esitatud arvest või õigusabi eest tasumist tõendavast dokumendist (RKTKm 09.11.2016, 3-2-1-102-16, p 13). 9 2-21-10516 15.

1. Kostja II esitas ringkonnakohtule talle 2021–2024 osutatud õigusabiteenuse eest tasumise kohustuse olemasolu tuvastamiseks tõendina 25.04.2025 koostatud ettemaksuarve summas 5644 eurot (käibemaksuga), tasumise tähtaeg 02.05.
2. Arve kirjelduses on märgitud õigusabiteenus
3. aastal 15 tundi 48 minutit (2370 eurot),
4. aastal 6 tundi (900 eurot) ja 6 tundi (900 eurot) ning
5. aastal 3 tundi 30 minutit (525 eurot). Kostja II ei selgitanud ega tuginenud muudele asjaoludele või kokkulepetele. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa siinsel juhul kostja II esitatud ettemaksuarve alusel asuda seisukohale, et kostjal II on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus. Käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 kohaselt on käive teenuse osutamine ettevõtluse käigus. KMS § 11 lg 1 on käive tekkinud või teenus saadud päeval, mil on toimunud teenuse osutamine. Kostja II esitatud ettemaksuarves on kajastatud õigusteenuse osutamine aastatel 2021–2024, mitte aga tulevikus osutatav teenus. Seetõttu ei ole ettemaksuarve väljastamine juba osutatud teenusele õiguspärane ning selline arve ei tõenda kulude kandmist ega kandmise kohustuse tekkimist. Seetõttu jätab ringkonnakohus

§ 238

lg 5 alusel ettemaksuarvega kui ilmselgelt ebausaldusväärse tõendiga arvestamata. 15.

1. Samas on kostja II maakohtu menetluses esitanud koos 13.09.2021 menetluskulude nimekirjaga 13.09.2021 koostatud arve nr 1102 (dtl 192), mille kohaselt on talle osutatud õigusabiteenust 2844 euro ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja II nimetatud tõendiga tõendanud, et
2. a õigusabikulude osas tekkis tal kohustus õigusabi eest tasuda 2844 eurot. Eeltoodud järeldust ei muuda hageja määruskaebuse väide, et kostja II ei ole majandusaasta aruannetest nähtuvalt tehinguid teinud. Kostjale II on 13.09.2021 arve esitatud enne tõenditena esitatud majandusaasta aruannetes kajastatud perioode, mistõttu nimetatud arve ei saagi olla majandusaasta aruannetes kajastatud. 15.
3. Seega ei ole põhjendatud hüvitada kostja II õigusabikulusid, mis on kajastatud 18.02.2023 ja 17.04.2024 menetluskulude nimekirjades, kuna kostja II ei ole selles osas õigusabi eest tasumise kohustuse olemasolu tõendanud. Eeltoodust tulenevalt vastab ringkonnakohus järgnevalt hageja määruskaebuse väidetele kostja II lepingulise esindaja osutatud õigusabi põhjendatuse ja ajakulu kohta üksnes osas, mis puudutavad 13.09.2021 menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoiminguid. 15.
4. Põhjendatud ei ole hageja seisukoht, et maakohus ei andnud sisulist hinnangut kostjale II õigusabi osutamiseks kulunud ajale ja tehtud toimingutele, jättes määruse põhjendamata. Ringkonnakohus selgitas käesoleva määruse punktis 14.2 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kontrollimise põhimõtteid ja leiab, et maakohus on vastavalt

§ 175

lg-le 1 piisavalt põhjalikult kontrollinud ja analüüsinud kostja II lepingulise esindaja töö mahtu. 15.

1. Ringkonnakohtu hinnangul on hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse tutvumisega ning neile vastuste ja määruskaebuse koostamisega seonduvad menetlustoimingud põhjendatud ja vajalikud ning ajakulu menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub, et kohtupraktika tundmine kuulub professionaalse lepingulise esindaja igapäevase töö juurde. Samas mõistlikus mahus kohtupraktika analüüsimine ei ole põhjendamatu menetlustoiming, arvestades siinsel juhul asjaolu, et hagi jäi apellatsioonimenetluses läbivaatamata nõudeõiguse puudumise tõttu. Kõigile neile toimingutele kokku kulunud 15,3 tundi ei ole ülemäärane. Asjaolust, et lepinguline esindaja ei osanud istungil kõigile kohtu küsimusele vastata, ei saa järeldada, et esindaja tegelikult kohtuistungiks ei valmistunudki ja kulu seega täiesti põhjendamatu oleks. Maakohus ei eksinud ka kostja II esindaja kulu hindamisel menetluskulude nimekirja koostamisel. Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul on menetluskulud vajalikud ja 10 2-21-10516 põhjendatud maakohtu märgitust väiksemas ulatuses (RKTKm 26.10.2011, 3-2-1-88-11, p 12). 15.
2. Põhjendamatu on hageja vastuväide, et kostja II määruskaebuse koostamise ajakulu ja riigilõiv 50 eurot ning aegumise taotluse koostamise ajakulu ei ole põhjendatud ega vajalik, kuna määruskaebus hagi tagamise määruse peale ja aegumise taotlus jäeti rahuldamata. Ringkonnakohus selgitas käesoleva määruse punktis 14.3, miks ei kuulu

§ 169lg 3 kohaldamisele.

15.

1. Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles, et kostja II lepingulise esindaja tunnihind 150 eurot, millele lisandub käibemaks, ületab sarnase õigusabiteenuse keskmist turuhinda. Ringkonnakohus, vastates käesoleva määruse punktis 14.7 määruskaebuse väidetele kostja I lepingulise esindaja tunnitasumäära osas, nõustus maakohtuga, et siinses asjas on põhjendatud ja mõistlik õigusteenuse tunnitasu juristist esindajale 120 eurot (käibemaksuta). Ringkonnakohus jääb selle seisukoha juurde ja leiab, et ka kostja II lepingulise esindaja tunnitasu on põhjendatud 120 eurot, millele lisandub käibemaks, sh arvestades asjaolu, et õigusabiteenust osutati
2. 15.
3. Arvestades, et 13.09.2021 menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoimingud ja neile kulud aeg on põhjendatud ja vajalik (15 tundi 48 minutit) ning kostja II lepingulise esindaja tunnitasu määr on põhjendatud 120 eurot, millele lisandub käibemaks, tuleb lugeda kostja II põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks 2275,20 eurot (15,8 x 144). Lisaks on põhjendatud kostjale II hüvitada maakohtus tasutud riigilõiv 50 eurot ja ringkonnakohtus tasutud riigilõiv 840 eurot. 16.

§ 178

lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. 17. Vastavalt

§ 178

lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. (allkirjastatud digitaalselt) 11