2-23-8539/40

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht 21.04.2025, Tallinn 2-23-8539 Tsiviilasja number Tsiviilasi F.M-i avaldus Y.J-i vastu hooldusõiguse peatamiseks, alternatiivselt hooldusõiguse täielikult lõpetamiseks alaealise S.G suhtes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 29.05.2024 kohtumäärus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik F.M-i määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja F.M (isikukood XXX), lepinguline esindaja Hanna Kivirand Puudutatud isik I S.G (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob Puudutatud isik II Y.J (isikukood XXX) Eestkosteasutus Viimsi Vallavalitsus, esindaja Tõnu Troon Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 29.05.2024 määrus osas, millega maakohus jättis rahuldamata F.M-i alternatiivse nõude Y.J-i vastu ühise hooldusõiguse lõpetamiseks alaealise lapse S.G suhtes ning avaldajale üleandmiseks. Teha tühistatud osas uus 1
4. määrus, millega rahuldada F.M-i avaldus alternatiivse nõude osas ning lõpetada vanemate F.M-i ja Y.J-i ühine hooldusõigus lapse S.G suhtes ning anda ainuhooldusõigus üle F.M-ile . Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata. Rahuldada F.M-i määruskaebus. Jätta määruskaebemenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda. Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 4.
5. Jätta rahuldamata F.M-i avaldus Y.J-i vastu hooldusõiguse peatamiseks. 4.
6. Rahuldada F.M-i avaldus alternatiivse nõude osas ning lõpetada vanemate F.Mi ja Y.J-i ühine hooldusõigus lapse S.G suhtes ning anda ainuhooldusõigus üle F.Mile . 4.
7. Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vanema hooldusõiguse kuuluvuse asjas tehtud määrus on isiku perekonnaseisuandmetes muudatuste tegemise alus. Kohus saadab määruse jõustumisest arvates kümne päeva jooksul perekonnaseisuasutusele hooldusõiguse andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse 1 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 563 ). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Avaldus
8. F.M (avaldaja, lapse ema) esitas 13.06.2023 Harju Maakohtule avalduse Y.J-i (puudutatud isik II, lapse isa) vastu hooldusõiguse peatamiseks, alternatiivselt hooldusõiguse täielikult lõpetamiseks S.G (puudutatud isik I, laps) suhtes. Avalduse kohaselt sündis vanemate kooselust xx.xx.2018 tütar. Peale vanemate lahkuminekut
9. aastal jäi laps elama oma ema juurde, kes on tema igapäevaseks hooldajaks tänase päevani. 16.02.2021 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-18142 määrati kindlaks isa ja lapse suhtluskord. Avaldaja esitas kohtule nõude ka lapse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks, kuid kohus ei pidanud ühise hooldusõiguse lõpetamist põhjendatuks. Kindlaksmääratud suhtluskord ei ole toiminud. Viimati kohtusid isa ja laps 21.02.
10. Avalduse esitamise hetkel viibib lapse isa kinnipidamisasutuses. Lapse isa panus on jäänud peale eelmise kohtulahendi tegemist tema eluviisi tõttu minimaalseks. Füüsiliselt ei olegi võimalik teostada lapse hooldusõigust kinnipidamisasutusest. Sellest tulenevalt palub lapse ema lapse isa hooldusõigus peatada. 2 Alternatiivselt palub lapse ema ühine hooldusõigus lõpetada. Lapse isa on teadlikult ja korduvalt rikkunud seadust ega ole olnud suuteline oma käitumist parandama pikema perioodi jooksul. Avaldajale on teatavaks saanud mitmed häirivad asjaolud seoses lapse isa vanglakaristuse täitmisele pööramisega 02.06.
11. Esiteks rikkus lapse isa elektroonilise valve tingimusi kuuel korral, teiseks oli ta politsei kinnipidamise hetkel taas narkojoobes. Alates käesoleva avalduse esitamisest ei ole lapse isa enam lapse ülalpidamiskohustust täitnud. Varasemalt tasus lapsele igakuiselt elatisraha lapse isa ema. Lapse ülalpidamiskohustuse rikkumine näitab isa vastutustundetut käitumist lapse heaolu osas. Lapse isa seisukoht
12. Lapse isa vaidles avaldusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Lapse isa on enda karistuse ära kandnud ega viibi enam kinnipidamisasutuses. Isa nägi last viimati 22.02.2022, sest isale ei ole teada lapse elukoht. Lapse ema takistab isal lapsega suhtlemist, mis mõjub lapsele halvasti. Laps on alati olnud hoitud. Lapse isa soovib lapsega uuesti sidet luua ning taastada varasemat suhtlust lapse isa ja isapoolse perekonnaga. Lapse esindaja seisukoht
13. Lapsele määratud esindaja toetab ema avaldust. Lapsel on emaga lähedane ja usalduslik suhe, samuti vaimne ja majanduslik valmisolek last kasvatada. Lapse isa annab paljasõnalisi lubadusi ja ei ole lapse elus objektiivse põhjuseta aastaid osalenud. Kuritegelik eluviis ja vanglas karistuse kandmine ei ole õigustus lapse hooldusõiguse teostamata jätmisel. Eeskosteasutuse seisukoht
14. Eestkosteasutus toetab ema avaldust osaliselt ning teeb ettepaneku anda lapse esindus- ja otsustusõigus lapse elu- ja viibimiskoha, hariduse, tervise ja reisimise küsimuste osas lapse emale. Lisaks tuleks lõpetada ka varahooldusõigus täielikult ning anda esindus- ja otsustusõigus lapse vara küsimustes täielikult emale. Laps elab igapäevaselt koos emaga, kellega tal on hea ja usalduslik suhe. Ühise hooldusõiguse teostamist ei ole faktiliselt toimunud pika aja jooksul ja isa roll lapse elus on olematu. Maakohtu määrus ja põhjendused
15. Maakohus jättis rahuldamata ema avalduse hooldusõiguse peatamise nõudes ning samuti alternatiivse nõude vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja hooldusõiguse lapse emale üleandmiseks. 5.
16. Hooldusõiguse peatamiseks annab perekonnaseaduse (PKS) § 140 lg 1 järgi alust see, kui vanem ei saa pikema aja vältel oma eemaloleku või muu kõrvalise takistuse, sh vanema vangistuse tõttu hooldusõigust teostada. Maakohus leidis, et hooldusõiguse peatamine ei ole põhjendatud, sest PKS § 140 lg 1 kohaseid hooldusõiguse peatamiseks aluseks olevaid asjaolusid käesolevaks ajaks ei eksisteeri. Lapse isa ei ole kestvalt võimetu hooldusõigust teostama ning samuti ei nähtu, et lapse isa ei saa pikema aja vältel oma eemaloleku või muu kõrvalise takistuse tõttu hooldusõigust teostada. 5.
17. Lapse parimates huvides on üldjuhul see, kui tal on kaks hooldusõiguslikku vanemat ning võimalusel tuleb eelistada vanemate ühise hooldusõiguse säilitamist. Ühise hooldusõiguse 3 lõpetamine on põhjendatud siis, kui üks vanem ei saa või ei soovi lapse hooldusõigust teostada või kui vanemate vahel on sellised tõsised ja korduvad erimeelsused hooldusõiguse teostamisel, et lapse huvid satuvad sellest ohtu. Olukorras, kus mõlemad vanemad soovivad ja on võimelised hooldusõigust teostama ja vanemate vahel ei ole selliseid tõsiseid ja korduvaid erimeelsusi, mis takistaksid lapse elu korraldamist ja lapse arengut, ei ole ühise hooldusõiguse lõpetamine kuidagi põhjendatud. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ei ole põhjendatud üksnes seetõttu, et üks vanem seda tahab. 5.2.
18. Vanemate vahel puudub praegu sisuline vaidlus lapse viibimiskoha/elukoha määramise õiguse üle. Lapse elukoha ümberregistreerimise osas selgus ärakuulamisel, et isa oli sügisel nõusoleku andnud ja see küsimus on lahendatud. Lapse isa põhjendas, et oli nõusoleku ka varem andnud, aga ilmselt oli see jäänud saatmata. Asjas on tuvastatud, et lapse isaga on võimalik kontakti saada. Kuigi isa on jäänud lapse elus passiivseks, on ta avaldanud, et ta soovib hooldusõigust teostada, kui lapse ema seda laseks. Kuna lapse elu- ja viibimiskoha määramise osas puuduvad vaidlused, puudub vajadus selles osas ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. 5.2.
19. Lapse ema leiab, et eelduslikult ei ole lapse isa nõusolekut võimalik saada olukorras, kus tuleb kiirelt otsustada lapse tervisega seonduvaid küsimusi. Lapse ema ei ole aga tõendanud, et laps oleks isa käitumise tõttu jäänud ilma vajalikust ravist või et laps oleks isa tegevusetuse tõttu sattunud ohtu. Isa raskesti kättesaadavus lapsele vajalike kiireloomuliste terviseküsimuste otsustamiseks ei anna alust ühist hooldusõigust lõpetada. Terviseküsimuste puhul eeldatakse raviteenuse osutaja poolt teise vanema nõusolekut ning lisaks saab tervishoiuasutus ka ise kiires olukorras võtta lapse tervise huvides vajalikke otsuseid vastu. Kuna lapse isa on kättesaadav, saab ta anda seisukohti/nõusolekuid etteplaneeritavate terviseküsimuste otsustamiseks mõistliku aja jooksul. 5.2.
20. Lapse ema ei ole tõendanud, et lapse isa takistaks lapse haridusega/arenguga seotud küsimusi või et lapse hariduse ja huviküsimused oleksid kuidagi moodi lapse isa käitumise tõttu sattunud ohtu. Seega ei ole alust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapsega seotud haridus ja huviküsimuste osas. 5.2.
21. Lapse ema poolt välja toodud asjaolu, et lapse isa ei maksa lapsele elatist, ei puutu varahooldusõigusesse. Seetõttu ei ole varahooldusõiguse osas ühise hooldusõiguse lõpetamine põhjendatud. 5.2.
22. Asjas ei ole tuvastatud selliseid vanemate vahelisi erimeelsuseid lapse hooldusküsimustes, mis tooksid kaasa lapse huvide kahjustumise ja tingiksid vajaduse ühine hooldusõigus lõpetada. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ei ole kooskõlas lapse huvidega. 5.
23. TsMS § 172 lg-te 1 ja 3 alusel jäid menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda. Määruskaebus
24. Lapse ema esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega maakohus jättis ema avalduse rahuldamata ja teha uus lahend, millega peatada lapse isa hooldusõigus lapse suhtes või alternatiivselt lõpetada täielikult vanemate ühine hooldusõiguse lapse suhtes ja anda lapse ainuhooldusõigus üle lapse emale. 6.
25. Maakohus käsitas hooldusõiguse peatamise võimaliku alusena vaid vanema kinnipidamisasutuses viibimist (ja sellest tulenevat füüsilist takistust). Samas on hooldusõigust 4 võimetu teostama ka vanem, kelle valikud (eelkõige kuritegelik käitumine) ei võimalda tal mõista ega teostada lapsevanema rolli. Lapse isa käitumine on pikema perioodi jooksul olnud kriminaalne, mistõttu on ta korduvalt viibinud kinnipidamisasutuses. Sellised korduvad õigusrikkumised viitavad sellele, et lapse isa ei saa aru oma tegude tagajärgedest. Kui lapsel ei oleks teist vanemat, jääks laps sellise käitumisega vanema korral vanemliku hooleta. Eeltoodu alusel võib väita, et lapse isal puudub lapse hooldamise ja kasvatuse osas igasugune vastutusvõime ja taoline vastutuse puudumine on käsitletav PKS § 140 lg-s 1 kirjeldatud kestva võimetusena lapse hooldusõiguse teostamiseks. 6.
26. Lapse isal puudub soov lapse elus ja kasvatuses osaleda. Isa ja lapse viimane kohtumine leidis aset 21.02.
27. Vanemate vahel puudub isa huvipuuduse tõttu kontakt lapsega seotud küsimustes, mistõttu ei ole emal võimalik tõendada erimeelsusi hooldusõiguse teostamisel. Viimane tekkis
28. aasta kevadel, kui lapse ema palus lapse isalt nõusolekut lapse registreerimiseks uude elukohta. Lapse isa ignoreeris pöördumist ning alles registripidaja kaasabil õnnestus lapse isalt saada kuus kuud hiljem vastav nõusolek. Puudulik koostöö viitab selgelt lapsevanema võimetusele teostada ühist hooldusõigust. Eeltoodu valguses on ebaõige kohtu seisukoht, et vanemate vahel puudub mistahes vaidlus lapse elukoha osas. Terve kohtumenetluse jooksul on lapse isa üles näidanud ignorantsust käimasoleva menetluse suhtes. Lapse isa väidab, et ta soovib oma lapse elus osaleda, kuid ei ole peale
29. aasta jaanuaris kinnipidamisasutusest vabanemist kordagi üritanud lapsega kontakti luua. On eluliselt usutav, et nii lapse terviseküsimuste osas kui ka võimalikes teistes valdkondades võib ette tulla kiireloomulisi küsimusi, mis vajavad mõlema vanema kohest reageeringut. 20.11.2023 toimunud ärakuulamise helisalvestise järgi avaldab lapse isa, et elatise maksetega jätkatakse siis, kui avaldaja täidab lapse isa poolt seatud tingimused (ehk laps kohtub isapoolsete vanavanematega). Tegemist on manipuleeriva käitumisega, mis viitab sellele, et lapse isa ei mõista regulaarse ülalpidamise andmise vajadust. 6.
30. Lapse isa ei ole vaimselt ega majanduslikult võimeline last kasvatama. Ta ei oma lapsega mingisugust hingelist sidet, ta ei ole lapse sünnist saadik lapse eest hoolitsenud. Seega ei täida lapse isa PKS § 137 lg-s 3 sätestatud eeldustest ainsatki, mis toetaks ühise hooldusõiguse säilimist. Tänasel päeval ei ole lapse isa võimeline oma destruktiivsetest eluvalikutest tulenevalt lapse hooldusõigust teostama ega oma selleks ka soovi, seega on põhjendatud tema hooldusõigus lapse suhtes kas peatada või lõpetada. Menetluse edasine käik
31. Lapsele määratud esindaja toetab määruskaebust ühise hooldusõiguse lõpetamata jätmise osas, kuid leiab, et lapse isa hooldusõiguse peatamiseks aluseid ei esine. Eestkosteasutus palub määruskaebuse rahuldada, maakohtu määrus tühistada ning teha uus määrus, millega lõpetada vanemate ühine hooldusõigus osaliselt ning anda esindus- ja otsustusõigus lapse elu- ja viibimiskoha, hariduse, tervise ja reisimise küsimuste osas lapse emale. Lisaks lõpetada varahooldusõigus täielikult ning anda esindus- ja otsustusõigus lapse vara küsimustes täielikult emale. Lapse isa määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.
32. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 5 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
33. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata lapse ema alternatiivse nõude ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse suhtes ning avaldajale üleandmiseks. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab lapse ema avalduse alternatiivse nõude osas ning lõpetab vanemate ühise hooldusõiguse lapse suhtes ning annab ainuhooldusõiguse üle lapse emale. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Lapse ema määruskaebus kuulub rahuldamisele. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
34. Maakohus leidis põhjendatult, et siinsel juhul puudub alus lapse isa hooldusõiguse peatamiseks. Hooldusõiguse peatamiseks annab PKS § 140 lg 1 järgi alust see, kui vanem ei saa pikema aja vältel oma eemaloleku või muu kõrvalise takistuse (sh vanema vangistuse, raske haiguse või teadmata kadumise) korral hooldusõigust teostada (RKTKm 16.01.2019, 2-18-3298, p 16.2).
35. Samas esinevad alused vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks PKS § 137 alusel. Üldjuhul tuleb ühise hooldusõiguse lõpetamise avalduse puhul hinnata eeskätt seda, kas vanemate vahel esinevad ühise hooldusõiguse teostamisel erimeelsused. Samas ei saa arvestamata jätta olukorda, kus üks vanem faktiliselt hooldusõigust hoolimata erimeelsuste puudumisest ei teosta ning lapse kasvatamises ei osale. Kuigi lapse ja isa suhtlemise osas on kohtu poolt kindlaks määratud suhtluskord, kohtusid isa ja laps viimati 21.02.2022 ehk üle kolme aasta tagasi. Isa vabanes kinnipidamisasutusest
36. aasta jaanuaris, kuid ei ole ka pärast seda lapsega kohtumiseks lapse emaga kontakti otsinud. Lapse isa väitis maakohtu menetluses, et lapse ema takistab tal lapsega kohtuda. Ringkonnakohus palus isal selgitada ja esitada tõendid selle kohta, mida on ta teinud suhtluskorra täitmiseks pärast kinnipidamisasutusest vabanemist, samuti seda, mis põhjusel lapsega kohtumine ei ole õnnestunud. Lapse isa kohtu kirjale ei vastanud. Seega ei ole tõendatud, et lapse ema on isa lapsega suhtlemast takistanud. Kui lapse isa ei ole juba üle kolme aasta lapse elus osalenud, puudub tal teadmine lapse parimatest huvidest. Asjas esitatud seisukohtade ja tõendite põhjal ei nähtu, et lapse isa oleks tegelikkuses valmis ja huvitatud ühise hooldusõiguse teostamisest. Lapse isaga ei ole võimalik lapsega seotud küsimuste otsustamisel mõistliku aja jooksul ühendust saada. Sellises olukorras ei ole vanemate ühise hooldusõiguse säilitamine lapse huvides. Eeltoodust tulenevalt esinevad alused vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning lapse ainuhooldusõigus tuleb üle anda lapse emale.
37. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades vaidluse sisu (tegemist on hagita perekonnaasjaga, kus kohus teeb lahendi eelkõige lapse huvidest lähtudes) on põhjendatud jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud 6 menetlusosaliste endi kanda, v.a alaealistele lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 3). Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluse lahendab kohus eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) 7