Obsah (8)

§ 663§ 659§ 667§ 477§ 172§ 171§ 175§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Piirmets, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 07.04.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-5095 Kohtuasi G.Y Ka

) § 172 lg 1 alusel menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning lapse esindamise kulud riigi kanda, kuivõrd menetluskulude lapse kanda jätmine ei oleks õiglane. Määruskaebus

1. Isa esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega kohus rahuldas ema avalduse ning teha vaidlustatud osas uus määrus, millega jätta ema avaldus täies 6 2-24-5095 ulatuses rahuldamata või saata asi uueks lahendamiseks tagasi maakohtule. Isa palub jätta kõik menetluskulud ema kanda. Isa märgib, et ei vaidlusta maakohtu määrust osas, millega maakohus jättis lapsele määratud esindaja kulud riigi kanda.
2. Isa leiab, et maakohus ei ole lahendi tegemisel arvestanud kohaliku omavalitsuse ega lapse esindaja seisukohti. Nii Saue vald kui ka lapse esindaja leidsid, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ei ole põhjendatud, kuna probleem ei seisne mitte hooldusõiguslikes küsimustes, vaid suhtluskorda puudutavas. Samuti leiavad nii Saue vald kui ka lapse esindaja, et lapse huvides on ühise hooldusõiguse teostamine täies ulatuses mõlema vanema poolt. Kohtumäärusest ei selgu, miks on maakohus jätnud arvesse võtmata lapse huve esindama määratute seisukohad. Seega on kohus ennatlikult lõpetanud vanemate ühise hooldusõiguse, mis ei ole kohtupraktikaga kooskõlas.
3. Maakohus on lahendit tehes suuresti tuginenud asjaolule, et laps ise ei soovi, et vanematel oleks ühine hooldusõigus. Lapse tahe ja lapse parimad huvid ei ole kattuvad mõisted. Kohus ei saa määrata, et isa panus lapse elu korraldamisse toimub üksnes lapse nõusolekul ja arvestades lapse soovidega. Vanemad kasvatavad lapsi, mitte vastupidi. Samuti ei saa eirata asjaolu, et laps (eriti teismelised) kohandub muutunud olukorraga ja selle sees võivad tema mõtted ja tunded pidevalt muutuda. Ühise hooldusõiguse säilitamine on eeldus ning seda, miks ühist hooldusõigust on vaja muuta, tuleb selgelt ja arusaadavalt põhjendada ja kaaluda, sest selliselt sekkub kohus oluliselt vanema hooldusõiguse teostamisse. Üksnes asjaolu, et ema ei soovi subjektiivsetel põhjustel ühist hooldusõigust teostada, ei tähenda, et selline lahendus on lapse huvides.
4. Isa möönab, et lapse elukoha ümber registreerimisega on olnud segadus, kuid seda üksnes seetõttu, et isa ei mõistnud selle vajadust. Tänu lastekaitsespetsialisti ning lepingulise esindaja selgitustele mõistab isa elukoha vahetuse vajalikkust. Seega ei olnud tegemist isa pahatahtliku keelamisega vahetada registrijärgset elukohta, vaid pigem inimliku teadmatusega. Samuti on lapse isa kinnitanud kohtumenetluse käigus, et annab nõusoleku elukoha registreerimiseks.
5. Ema hooldusõiguse avaldus on suunatud tulevikku, sest pooleliolevaid last puudutavaid vaidlusi vanematel hetkel ei ole. Maakohtul tuli võtta seisukoht, kas lapse huvides võib olla piirata isa hooldusõigust ulatuslikumalt tulevikku suunatult. Tulevikku suunatud last puudutavad otsused (elukoha vahetus, võimalik kooli vahetus või mõni tervist puudutav otsustus) tuleb üle vaadata siis, kui selleks esinevad konkreetsed asjaolud, mitte oletuslikult ega ennatlikult. Isa hinnangul ületas maakohus seadusega kohtule antud kaalutlusõiguse piire. Maakohus on lahendi tegemisel lähtunud üksnes lapse huvidest ega kaalunud vajalikul määral isa õigusi ega põhjendanud oma seisukohti jälgitavalt. Maakohus jättis hindamata kogutud tõendid ega tuvastanud asjas tähtsust omavaid elulisi asjaolusid. Lisaks pole maakohus pööranud piisavat tähelepanu isa põhjendustele, miks ta ei andnud elukoha muutmises nõusolekut.
6. Maakohus ei tuvastanud, et vanemate vahel oleks ületamatuid erimeelsusi seonduvalt lapse tervise küsimustega. Samas kohus ei saanudki lapse tervist puudutavaid erimeelsusi tuvastada, kuna neid ei esine. Asjaolu, et isa ei ole täies ulatuses läbinud ATH-diagnoosiga laste vanematele suunatud koolitust, ei tähenda, et isa ei saaks vastavast diagnoosist aru või keelduks last selles osas abistamast või ravi võimaldamast. Ainuüksi sel põhjusel, et ema ei kaasa isa lapse tervisega seotud otsustustesse ja isa seda ka ei nõua, ei anna alust isa hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks. Kui selline vaikiv kokkulepe vanemate vahel ei kahjusta lapse huve, vaid vastupidi, loob tema kasvamiseks rahulikuma keskkonna, saab tegemist olla aktsepteeritava ühise hooldusõiguse toimimisega. Sarnaselt tervisega seotud 7 2-24-5095 küsimustega ei tuvastanud maakohus ka vanemate vahelisi sisulisi erimeelsusi lapse hariduse küsimuste lahendamisel. Selles valdkonnas tõi ema esile üksnes koolis toimunud vahejuhtumi aastal
7. Selline erimeelsus ei ole hooldusõiguse lõpetamise aluseks. Siiani on ema vastavalt oma tahtmisele saanud lapse kooli vahetada, ilma et tal oleks olnud vajadus lapse isa nõusoleku järele. Sellises olukorras ei ole alust eeldada, et vanemate vahel peaks tekkima ületamatuid erimeelsusi ka tulevikus.
8. Veelgi enam ei ole probleemid suhtluskorra osas aluseks PKS § 137 kohase vanema hooldusõiguse lõpetamiseks. Vanemate erimeelsusi on võimalik lahendada suhtluskorra muutmise kaudu, millele maakohus tähelepanu ei pööranud. Väga suureks probleemiks on olnud lapse ja isa piisava suhtluse tagamine. Ema käitumise pinnalt jääb mulje, et ta leiab endal olevat ainuõiguse lapsele ning just tema on ainus vanem, kes teab, mis on lapsele hea. On ilmne, et laps võib kaotada kontakti teise vanemaga, kuivõrd ta elab igapäevaselt ema mõjuväljas.
9. Isa on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta tervikuna ema kanda. Ema on teadlikult ja tahtlikult tekitanud olukorra, kus isal on tulnud kasutada kõiki seaduslikke vahendeid oma lapse nägemiseks ja temaga koos olemiseks. Juhul, kui ema oleks käitunud menetlusnorme järgides, heas usus, lapse õigusi mitte rikkudes, ei oleks ükski kantud kuludest vajalik olnud või oleks märkimisväärselt väiksemas mahus. Menetlusosaliste seisukohad
10. Saue valla lastekaitsespetsialist leiab, et ei toeta määruskaebuse rahuldamist ning seda põhjusel, et suhted vanemate vahel on äärmiselt pingelised ja seda määral, mis kahjustab noore inimese heaolu. Laps avaldas kohtus ärakuulamisel oma seisukoha ning lähtuvalt tema vanusest on asjakohane sellega arvestada. Suhtluskorra ja hooldusõiguse vahel puudub põhimõtteliselt seos. Tegemist on kahe erineva vanemliku õiguse ja kohustusega. Juhul, kui vanemalt on hooldusõigus ära võetud, siis see ei tähenda, et vanem ei võiks oma lapsega suhelda. Samas on laps jätkuvalt kinnitanud nii lastekaitsespetsialistidele kui ka kohtule, et ta ei soovi oma isaga suhelda. Kui laps on 14-aastane või vanem, on tema enda soov väga olulise kaaluga. Ei ole välistatud, et lapse ja isa vaheline suhtlus taastub, kuid hetkel tuleb lapsele anda aega ja hingamisruumi ning mitte survestada teda rohkem antud küsimustega, et mitte vastasseisu suurendada.
11. Lapse esindaja oli 24.05.2024 esitatud seisukohas arvamusel, et vanematel on probleemid mitte hooldusõiguse teostamise osas, vaid lapsega suhtlemise korra osas. Esindaja seisukoht selles osas ei ole muutunud. Peale seisukoha kohtule esitamist toimus esindajal kohtumine ja vestlus lapsega ilma ema juuresolekuta. Laps väljendas selgelt seisukohta, et ta ei soovi, et isa teostaks tema suhtes hooldusõigust ning võtaks vastu otsuseid seonduvalt tema elukorraldusega. 01.10.2024 toimunud ärakuulamisel ei olnud lapse seisukoht muutunud. Peale kohtumääruse tegemist edastas esindaja kohtumääruse lapsele ning palus teada anda, kui laps ei ole lahendiga nõus. Laps ei teatanud esindajale, et tal on soov määruskaebust esitada, mistõttu eeldab esindaja, et laps on kohtulahendiga rahul. Kuna esindajal tuleb lähtuda lapse arvamusest ja soovist, siis ei toeta lapse esindaja määruskaebuse rahuldamist.
12. Ema palub jätta määruskaebuse rahuldamata ning määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud isa kanda, sh mõista isalt välja ema poolt kantud menetluskulud. Määruskaebuse etteheited materiaalõiguse väära kohaldamise osas on üldsõnalised ning osaliselt vasturääkivad. Ühelt poolt heidetakse maakohtule ette, et viimane ei ole materiaalõigust õigesti kohaldanud, teisalt jälle, et kohus on arvestanud asjas lapse huve, 8 2-24-5095 mistõttu tekib küsimus, kelle huve oleks maakohus pidanud peale lapse huvide arvestama. Määruskaebuse kohaselt oleks kohus pidanud rohkem arvestama isa huvidega, mis ei ole põhjendatud. Arvestades kasvõi asjaolu, et tsiviilasjas nr 2-23-1491 on Harju Maakohus muutnud isa suhtluskorda lapsega selliselt, et suhtlus toimub üksnes siis, kui laps seda soovib. Maakohtu põhjendused on kooskõlas uuritud tõendite ja kindlaks tehtud asjaoludega. Avalduse esitamist ei tinginud asjaolu, et isa ei andnud nõusolekut lapse uue elukoha kandmiseks rahvastikuregistrisse. Ema esitas avalduse, sest on juba aastaid ainuisikuliselt otsustanud last puudutavaid küsimusi, isa ei ole senini enda soovimatuse tõttu osalenud lapse hooldusõiguse teostamisel ning viimasel ajal on isa kasutanud oma õigust teostada hooldusõigust viisil, mis häirib ja on ebakohane nii ema kui ka lapse jaoks. Ka keskmine mõistlik inimene peaks käsitlema isa tegevust häirivana. Maakohus ei ole asja lahendamisel seotud tuginenud ühegi menetlusosalise arvamusega. Maakohus on väga selgetele seisukohtadele ning on üksikasjalikult ka nendele seisukohtadele tuginemist selgitanud ja põhjendanud. Iseenesest tuleb nõus olla väitega, et alaealise soovid ja tema huvid ei pruugi alati ilmtingimata kattuda. Samas ei ole välistatud, et alaealise soov tema hooldusõiguse korraldamisel ongi tema parimates huvides. Ema hinnangul see täpselt nii ongi – lapse soov hooldusõiguse korraldamiseks on tema parimates huvides. Ei ole tõenäoline, et asjade korraldus, mis on oma olemuselt lapsele vastuvõetamatu, hakkaks tegelikkuses toimima. Lapse ja isa suhtlus on juba lakanud ning ilmselt seda lähiajal taastada ei õnnestu. Määruskaebuse taotlus jätta kõik menetluskulud ema kanda on põhjendamatu. Määruskaebuse etteheited ema aadressil ei ole tõesed ning isa ei ole oma väiteid tõendanud. Sellised etteheited ei ole ka asjakohased, kuivõrd käesolevas tsiviilasjas käsitletakse hooldusõiguse küsimust, aga mitte suhtluskorda. Menetluse edasine käik
13. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 27. Ringkonnakohus leiab, et

§ 659

ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata.

§ 667

lg 3 kohaselt lahendab ringkonnakohus määruskaebuse kirjalikus menetluses, sest ei pea praegusel juhul vajalikuks kohtuistungit korraldada.

§ 659

ja § 654 lg 6 kohaselt nõustub ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 28. Puudutatud isik I leiab, et maakohus ei ole lahendi tegemisel arvestanud kohaliku omavalitsuse ega lapse esindaja seisukohti ning on tuginenud asjaolule, et laps ise ei soovi, et vanematel oleks ühine hooldusõigus. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Esiteks,

§ 477

lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Teiseks, on maakohus lähtunud asja lahendamisel õigesti Saue Vallavalitsuse seisukohast, et antud menetluses on väga oluline arvestada ja mõista, et tegu on 16-aastase noorega (käesoleva määruse tegemise ajal juba 17-aastasega), kelle arvamusega tuleb vanematel arvestada ning kellega koos tuleb vanematel last puudutavaid otsuseid vastu võtta. Maakohus on õigesti viidanud ka PKS § 137 lg 2 p-le 1 ning leidnud, et praegusel juhul ei vaidle 16-aastane laps vastu vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamisele, vaid on avaldanud selleks selgelt ja argumenteeritult soovi. Veel enam tuleb PKS § 123 lg 1 kohaselt kohtul lahendi tegemisel 9 2-24-5095 lähtuda esmajoones lapse huvidest, mitte vanemate huvidest. Kolleegiumi hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust asuda teistsugusele seisukohale eriti olukorras, kus nii eestkosteasutus kui ka lapse esindaja ei toeta määruskaebuse rahuldamist. Ringkonnakohus nõustub eestkosteasutusega, et laps on avaldanud kohtus ärakuulamisel oma seisukoha ning lähtuvalt tema vanusest on asjakohane sellega arvestada.

1. Puudutatud isiku I hinnangul on vanemate erimeelsusi võimalik lahendada suhtluskorra muutmise kaudu ning maakohus ei ole tuvastanud vanemate vahel ületamatuid erimeelsusi lapse tervise ja hariduse küsimuste lahendamisel, mille tõttu on maakohus ületanud seadusega kohtule antud kaalutlusõiguse piire. Esmalt leiab ringkonnakohus, et Harju Maakohus on 27.05.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-1491 juba muutnud Harju Maakohtu 08.04.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-2633 kehtestatud suhtluskorda ning määranud, et lapse ja isa vahelised kohtumised toimuvad vaid lapse soovi korral ning lapsele sobival ajal ja kohas. Teiseks on maakohus õigesti märkinud, et kuna vanemate vahel oli vaidlus last puudutavas olulises küsimuses (elukoha registreeringu osas), võimalik on ka vaidluste tekkimine viibimiskoha määramise osas üldiselt, samuti tervise ja hariduse valdkonnas ning laps ise ei soovi, et isa osaleks teda puudutavate otsuste tegemisel, siis oli põhjendatud avaldus rahuldada osaliselt, s.o lõpetada vanemate ühine hooldusõigus vajalikus ulatuses (viibimiskoht, haridus, tervis) ning anda selles osas ainuhooldusõigus üle emale. Ka kolleegiumi hinnangul on praegusel juhul täidetud suuremal määral PKS § 137 lg 3 kohased eeldused ning maakohus on ühise hooldusõiguse lõpetamisel lähtunud õigesti eeskätt lapse huvidest ületamata seejuures diskretsiooniõiguse piire.
2. Puudutatud isik I on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta tervikuna avaldaja kanda. Madalama astme kohtu kaalutlusotsustusse võib kõrgema astme kohus sekkuda vaid siis, kui eelmise astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus menetluskulude jaotamisel diskretsioonipiire ületanud. Maakohus on õigesti leidnud, et kuivõrd

§ 172

lg 1 kohaselt on lahend tehtud lapse huvides, siis ei oleks menetluskulude jätmine lapse kanda õiglane, mistõttu jäeti menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning lapse esindamise kulud riigi kanda. Määruskaebuse etteheited seoses avaldaja kohtusse pöördumisega, menetlusnormide mitte järgimise ning lapse õiguste rikkumisega on asjakohatud, kuivõrd vastavad etteheited puudutavad suhtluskorraga seonduvaid küsimusi, mis ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Sealhulgas ei ole avaldaja kolleegiumi hinnangul lapse õigusi kohtusse pöördumisega rikkunud, vaid esitanud avalduse lapse huvidest lähtuvalt, kuivõrd laps ise on menetluse kestel avaldanud korduvalt soovi vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning ainuhooldusõiguse üle andmiseks emale. 31. Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

§ 171

lg 1 alusel puudutatud isiku I kanda, v.a puudutatud isiku II menetluskulud, mis jäävad riigi kanda. 32. Ringkonnakohus määrab avaldaja menetluskulu alljärgnevalt kindlaks.

§ 175

lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Avaldaja lepinguline esindaja esitas 11.12.2024 menetluskulude nimekirja. Sellest nähtuvalt on avaldajale osutatud õigusabiteenust kogusummas 1296,25 eurot tunnihinnaga 207,40 eurot (käibemaksuga) seoses järgmiste toimingutega: 22.11.2024 nõupidamine kliendiga telefonis, lapse isa määruskaebuse arutamine 20 minutit, 26.11.2024 määruskaebusega tutvumine ja selle analüüs, materjalide analüüs, nõupidamine kliendiga telefonis õigusliku positsiooni kujundamiseks 1 tund ja 10 10 2-24-5095 minutit, 28.11.2024 vastuse koostamine määruskaebusele 4 tundi ja 15 minutit ning 29.11.2024 menetluskulude nimekirja koostamine 30 minutit. Puudutatud isik I ei ole menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Arvestades avaldaja 29.11.2024 esitatud seisukoha mahtu (11 lk) ja sisu (põhjendused 6 lk) loeb ringkonnakohus 28.11.2024 toimingu osas põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 3 tundi ja 15 minutit. Ülejäänud toimingute osas vastab avaldaja lepingulise esindaja ajakulu tehtud toimingutele ning on kooskõlas asja menetlusega. Lepinguline esindaja on menetlusosalist esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. Avaldaja esindaja on vandeadvokaat. Avaldaja esindaja tunnitasumäär on kohane ja ei ületa vandeadvokaadi keskmist tasumäära sarnase keerukusega asja puhul. Avaldaja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga.

1. Eeltoodust tulenevalt on avaldaja õigusabikulud ringkonnakohtus põhjendatud kokku 5 tunni ja 15 minuti ulatuses. Seega on avaldaja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud ringkonnakohtus kokku 1088,85 eurot (5,25*207,40).
2. Avaldaja on taotlenud

§ 177

lg 4 alusel kohustada puudutatud isikut I hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ringkonnakohus rahuldab taotluse. (allkirjastatud digitaalselt) 11