← Eesti

2-24-13062/6

Obsah (10)§ 444§ 407§ 162§ 174§ 138§ 139§ 144§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Marget Henriksen Kohtujurist Dagmar Danoa Piir Otsuse tegemise aeg ja koht 04.04.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-1

) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

  1. Krediidikaitse Grupp OÜ esitas 29.08.2024 Harju Maakohtule hagi Reven OÜ, A. T., E. V. vastu võlgnevuse nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 06.09.
  2. Krediidikaitse 2 Grupp OÜ esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid 08.12.
  3. a Credit Invest OÜ ja Reven OÜ laenulepingu nr Ci
  4. Laenulepingu kohaselt andis laenuandja laenusaajale laenu 10 000 eurot ning laenusaaja kohustus tasuma laenujäägilt intressi 5% kuus. Laenuandja kandis laenusumma laenusaaja arvelduskontole 08.12.
  5. a, arvestades Laenulepingu põhitingimuste p 3.9 ja üldtingimuste p 3.1 ja 3.2 kohaselt laenusaajale makstavast laenust maha lepingutasu summas 100 eurot. Laenusaaja kohustus intressimakseid tegema iga kuu
  6. kuupäevaks. Laenusaaja ei ole käesoleval juhul lepingus kokku lepitud korras intressimakseid tasunud. Kuna laenusaaja rikkus Laenulepingut, siis ütles laenuandja Laenulepingu erakorraliselt üles alates 19.08.
  7. a. Hagiavalduse esitamise seisuga on laenusaaja võlgnevus kokku 12 281,67 eurot, millest põhinõue moodustab 10 000 eurot, intress 2101,67 eurot (5.-
  8. osamakse intressijääk) ja 28.08.
  9. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 180 eurot (viivis alates 19.08.
  10. a kuni 28.08.
  11. a). Käesoleval juhul on laekunud Laenulepingust tulenevate kohustuste katteks 2065 eurot. Laenuandja ja laenusaaja juhatuse liige A. T. sõlmisid 08.12.
  12. a laenusaaja Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr CiK
  13. Laenuandja ja E. V. sõlmisid 08.12.
  14. a laenusaaja Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr CiK
  15. Käenduslepingu kohaselt vastutavad kostjad II ja III laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 20 000 eurot. Hageja selgitab, et hageja põhinõude, intressinõude ja hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivisenõude suurust ning käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat arvestades vastutavad kostjad solidaarselt hageja täiendava viivisenõude eest mitte rohkem kui 7718,33 euro ulatuses. Laenuandja on nõudnud kostjatelt võlgnevuse tasumist. Laenuandja on edastanud 31.07.
  16. a laenusaajale Laenulepingus fikseeritud e-posti ja kostjale 2 ning kostjale 3 Käenduslepingutes fikseeritud e-posti aadressile nõudeavalduse, milles palus tasuda Laenulepingust tulenev võlgnevus. Kostjad võlgnevust ei tasunud. 22.08.
  17. a sõlmisid laenuandja ja hageja nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt loovutas laenuandja Laenulepingust ning Käenduslepingutest tulenevad nõuded hagejale.
  18. Harju Maakohtu 06.09.2024 määrusega võttis kohus hagi menetlusse, andis kostjale 20 päeva vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta.
  19. Kohus on 06.09.2024 määruse ja hagimaterjalid kostjale I kätte toimetanud 08.10.2024 isiklikult, kostjale II 17.01.2025 ja kostjale III 11.03.2025 KÄPO kaudu. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg on möödunud kõigi kostjate suhtes. Kostjad ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.
  20. Kohus rahuldab

§ 407

lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte.

§ 407

lg 1 teise lause järgi loetakse tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsust eeldades õiguslikult põhjendatud. Kohtu hinnangul ei esine alust hagi rahuldamata jätmiseks. 6. Kohus kontrollis kostja II ja III sõlmitud käenduslepingu kehtivust: käenduslepingud on kostjate II ja III poolt digitaalselt allkirjastatud ja lepingu p-s on määratus käendaja vastutuse maksimumsummaks 20 000 eurot. Seega on käenduslepingu Võlaõigusseaduse § 143 lg 1-2, § 144 lg 2 sätestatud nõuetele. 3 Menetluskulud 7.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. 8.

§ 174

lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 9.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 139

lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

  1. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja. Hagejal on kandnud menetluskuluna riigilõivu 1050 eurot, lepingulise esindaja kulusid 483,94 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi kuulus kuni 20 000 euro suuruse hagihinna korral tasumisele 1050 eurot. Tasutud riigilõiv 1050 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu.
  2. Samas ei pea kohus täielikult põhjendatuks lepingulise esindaja kulu 483,94 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnihinnaks on 140 eurot. Kohus leiab, et lepingulise esindaja tunnihind ei ole ebamõistlikult suur. Hageja lepingulisel esindajal on hageja esindamiseks kulunud 2 tundi ja 50 minutit. Võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja sisu ning hagi hinda, peab kohus lepingulise esindaja tasu põhjendatuks 1,5 tunni ulatuses. Praegusel juhul ei ole tegemist keeruka ega mahuka vaidlusega. Tsiviilasjas ei toimunud istungit ega sisulist vaidlust. Hageja on esitanud üksnes kohtule hagi. Eeltoodud põhjusel ei näe kohus põhjust kostjalt välja mõista hageja menetluskulu rohkem kui 1,5 tunni eest 210 eurot, koos käibemaksuga 256,2 eurot.
  3. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 1306,2 eurot (1050+256,2). 13.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 14. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 177

lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen 4 kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.