KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Reena Nieländer Otsuse tegemise aeg ja koht 31.03.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-1604 Tsiviilasi GARL HOOLDUS OÜ hagi Metalikan OÜ

) mõistes. Arve nr GH22-037 on kostja seisukohalt on tühine ja põhjendamata. Nimelt on Garl Hooldus OÜ mingil põhjusel, pea 2 kuud hiljem leidnud, et on teinud kaalulise valearvestuse ning lisanud antud arvega kaalu juurde. Kostjale jääb selgusetuks mil viisil suutis hageja kaalu numbrit juurde arvestada, kui selleks puudub materjal, ehk metallkonstruktsioonid. 17. Kostja esitas 04.10.2022 arve nr 220212 summas 11 760 eurot koos käibemaksuga, kuna tellija oli sunnitud töövõtja tegevusetuse ja juba eelnevalt hilinenud tellimuse täitmisega tegema parandused ise. Kostja tegi parandused enda töölistega, keda on 7 inimest, kaasaarvatud kostja ise. Kokku kulus 7 inimesel paranduste tegemiseks 282 tundi, kuid kostja ümardas tehtud tunnid, ning kokku läks 280 tundi hinnaarvestusega 35 eur/tund. Siit tulenebki, mil viisil arvestas hageja kirjas paljasõnaliselt väidetud tundide kogumahtu 100-le tunnile kahe

) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist. Vastavalt

§ 3

võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest.

§ 635

lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

1. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja ja hageja vahel on e-kirja teel sõlmitud töövõtuleping. Samuti puudub vaidlus selles, et kostja on 21.02.2022 tasunud hagejale teostatud tööde eest 5000 eurot ja 25.10.2022 on tasunud 9060,44 eurot (dtl 27-28).
2. Kohus loeb TsMS § 231 lõigete 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks, et: - hageja ja kostja leppinud 23.06.2022 ja 18.06.2022 kokku tööde teostamise hinnaks 1,20 eurot kilogrammi kohta; - tööde teostamise tähtajaks lepitud on kokku 2 nädalat peale materjalide saabumist hagejale; - hagejale on saadetud materjalid 07.07.2022 ning tehtud tööd saadetud kostjale 06.09.2022 ja 07.09.2022; - hageja on esitanud kostjale teostatud tööde eest 06.09.2022 arve nr GH22-031, summas 25 820,44 eurot; - kostja on 07.09.2022 tellinud kvalifitseeritud keevitusinspektori eriarvamuse, mille kohaselt on osa toodetest defektsed ning vajavad uuesti tegemist; - kostja on teatanud puudustega toodetest hagejale 07.09.2022 ja 22.09.2022; - hageja on tasunud kostjale 5000 eurot (21.10.2022) ja 9060,44 eurot (25.10.2022); - 25.10.2022 on kostja esitanud hagejale arve konveierite parandamise eest summas 11 760 eurot (koos käibemaksuga). 5
3. Hageja möönab 26.08.2024 seisukohas, et hageja tõepoolest ei leppinud kostjaga kokku tunnihinnas 35 eurot, aga ka kostja ei leppinud hagejaga kokku tunni hinnas 35 eurot (dtl 121129). Hageja väitel on kostja tehislikult esitanud parandustööde arve peaaegu samale summale kui tasumata jäänud arve. Hageja hinnangul on kostja ilmselgelt makseraskustes. Kostja väitel saab tellija keelduda lepingutingimustele mittevastava töö korral tasu maksmast seni, kuni töövõtja teeb nõuetekohase töö või parandab töös esinenud puudused. Hageja viited kostja väidetavast raskest majanduslikust seisukohast, millised on paljasõnalised. Kostja on endiselt tegev.
4. Kostja ei andnud hagejale mingit võimalust parandustööd teha. Kostja nõudis, et parandustööd (keevitustööd) tehtaks hageja poolt just siis, kui see polnud võimalik, tooted olid värvimises ja keevitustööd värvitsehhis, kõigile osapooltele eluohtlikud. Ajavahemikul 18.08 kuni 08.09.2022 (20 päeva) ei olnud konstruktsioonid kostja töökojas, vaid värvimises. 07.09.2022 lubas hageja kostjale, et nii nagu konstruktsioonid on kostja juures, tuleb hageja ise kohale ja teeb kõik ise ära. Kostja on seisukohal, et Garl Hooldus OÜ hilines toodete valmimisega 46 päeva, mis teeb pea poolteist kuud kuupäevast 23.07.2022 ning 07.09.2022 teavitas kostja Garl Hooldus OÜ-d, et valmistatud konstruktsioonid ei vasta kokkulepitud kvaliteedile ning palus tulla kohale ebakvaliteetse töö ümbertegemiseks, kuid Garl Hooldus sisuliselt keeldus seda tegemast. Kuna tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama siis vaatas koheselt üle tööde kvaliteedi, kui see jõudis temani, s.o. 07.09.2022 ning toodete ülevaatamisel teavitas hagejat töö lepingutingimustele mittevastavusest. Kostja kui tellija oli sunnitud töövõtja tegevusetuse ja juba eelnevalt hilinenud tellimuse täitmisega tegema parandused ise. Lisaks ei ole hageja hinnangul R S (sündinud 12.02.1991) pädev, kuna isiku kohta puudu teave, tema hariduse kohta, pole ka kutsetunnistust.
5. Antud juhul on poolte vahel vaidlus selles, kas ja millal võttis kostja tellitud tooted vastu, kas kostja andis hagejale võimaluse puudustega tooted parandada, kas hageja keeldus toodete parandamisest ehk lepingutingimustega vastavusse viimisest ning kas kostja tehtud parandustööd on ebamõistlikud. 30.

§ 637

lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. 31. Seega olukorras, kus hageja nõuab kostjalt töövõtulepingu järgi tasu

§ 635

lg 1 ja § 637 lõigete 3 ja 4 kohaselt, tuleb hagejal hagi rahuldamiseks tõendada, et hageja ja kostja olid sõlminud töövõtulepingu, hageja oli teinud kokkulepitud (eelduslikult arvel nr GH22-031 nimetatud) tööd. Samuti oli tööde tegemise eest kokku lepitud hageja nõutavas suuruses tasu ning tasu oli muutunud sissenõutavaks, s.o tööd olid valminud või kostja poolt vastu võetud. 32. Kohtupraktika kohaselt tuleb töövõtulepingust tuleneva tasu nõude rahuldamiseks minimaalselt selgeks teha, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ning mida selle tasu eest tegelikult tehti (vt Riigikohtu 28.10.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 17). Pelgalt arve koostamisest ja esitamisest ei teki tasu maksmise kohustust, seda ka juhul, kui arve saaja on selle kättesaamist kinnitanud (vt Riigikohtu 17.06.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-72-15, p 10; 07.112005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-05, p-d 14–15). 33.

§ 641lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele.

Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid.

§ 641

lg 2 p 1 järgi ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi.

§ 646

lg 1 esimese lause järgi, kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist 6 või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust.

1. Kohtu hinnangul on kostja tõendanud, et töövõtulepinguga tellitud tooted ei vasta lepingutingimustele. Kostja on selleks esitanud 07.09.2022 keevitusinspektori R Š tehtud aruande nr 81, EN ISO 17637 (dtl 25), mille kohaselt jooniste 169054, 169025, 171586 ja 171884 kohased tooted ei ole vastu võetud, aruandesse märgitud defektid on vaja uuesti teha ning tooted uuesti esitada. Aruandes on märgitud (toodete) jooniste nr 169054, 169025, 171586 ja 171884, mis vastavad hagejalt kostjale 06.09.2022 esitatud arve nr GH22-031 jooniste nimekirjale (dtl 24).
2. Kuna hageja on esitanud kohtule tõendina 10.10.2022 e-kirja (dtl 10-11), mille kohaselt olles hinnanud ümbertegemise töid (100 töötundi, hinnaga 35 eurot/h) ning palub hageja kostjal koostada arve summale 3500 eurot+km ja arvestada see maha arve nr GH-031 tasumata osast maha, viitab see kohtu hinnangul sellele, et hageja ei eita puudusi tehtud töödes ning lubab enda esitatud arvest arvestada maha 3500 eurot + km.
3. Töö lepingutingimustele mittevastavus oli oluline. Arvestades, et hageja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses ning puudused tellitud keevitustöödes, mis keevitusinspektori aruande kohaselt ei vasta standardile, on defektidega ning mitte aktsepteeritavad, leiab kohus, et tegemist on olulise puudusega. Kui tellimuse (s.o jooniste) järgi tehtud tööd ei vasta nõutud standardile, ole neid võimalik ka eesmärgipäraselt kasutada.
4. Kostja ei olnud tellitud töid veel 07.09.2022 vastu võtnud. Hageja on saatnud 10.10.2022 kostjale e-kirja, mille kohaselt annab hinnangu ümbertegemist vajavatele toodetele ajaga 100 töötundi ja 35 eurot tunnis (dtl 10-11). Samas aga heidab hageja kostjale ette, et kostja edastas hagejale parandustööde arve nr 220212 alles 04.10.2022, tasumise tähtajaga 18.10.2024 summas 11760 eurot, koos keevitusinspektori aruandega nr 81, mis tegelikkuses oli valminud juba, 07.09.2022, s.o 27 päeva varem.
5. Hageja väitel olid konstruktsioonid 18.08.2022 kuni 08.09.2022 (20 päeva) värvimises, mitte kostja töökojas. Kohtule nähtuvalt on aruanne, millega tooted ei ole vastu võetud, koostatud tööde saatmisele kostjale 06.09.2022 ja 07.09.2022 järgneval päeval 07.09.
6. Lisaks nähtub kostja ja hageja sõnumivahetusest perioodil 18.08.2022 kuni 22.09.2022, et tellitud toodetega on olnud probleeme ning et need on valesti kokku pandud (dtl 17-21). 07.09.2022 lubab kostja hagejale sõnumivahetuses, et kui „need on sinu juures, tulen ja teen kõik ise“ (dtl 18).
7. Seega tuvastas kostja puudused toodetel koheselt nende saatmise järgselt värvimisse 18.08.2022 ning andis ka hagejale koheselt teada puudustest. Tehtud tööd on saadetud kostjale 06.09.2022 ja 07.09.
8. Kostja on teatanud hagejale ka 22.09.2022 (dtl 18), et tooted on valesti kokku pandud.
9. Eeltoodule tuginedes on kohtu hinnangul kostja tellitud tööde mittevastavusest lepingutingimustele korduvalt teada andnud ning puudutega tooted ei ole 07.09.2022 kuupäeval

§ 637lg 4 mõistes veel vastu võetud.

Seega ei saanud töövõtja tasunõue sissenõutavaks muutuda. 41. Kostja on esitanud kohtule hageja taotletud vandetõlgi tõlgitud sertifikaadi (dtl 119), mille kohaselt on kostja tellitud keevitusinspektoril R Š pädevus viia läbi III ja IV kategooria surveseadmete püsiliidete mittepurustavaid katseid. Kohtul ei ole põhjust kahelda sertifikaadi õigsuses ning inspektori pädevuses. Juhul kui hageja soovib vaidlustada inspektori pädevussertifikaati, tuleb seda teha eraldi vastavas menetluses. 7 42.

§ 644

lg 1 esimese lause kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama.

§ 643

kohaselt, kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Riigikohus on öelnud (10.07.2015 otsus tsiviilasjas nr 32-1-60-15 p 13), et majandustegevuses tegutsev ostja ei pea eeldama, et talle tarnitakse lepingutingimustele mittevastav asi, ning rakendama erakorralisi meetmeid asja lepingutingimustele mittevastavuse tuvastamiseks, mh palkama selleks nt asjatundja.

1. Kostja on teatanud hagejale tellitud töö lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul. Kohtule nähtuvalt on kostja teatanud hagejale lepingutingimustele mittevastavast tööst mitmel korral: 1) sõnumivahetuses 18.08.2022 kui tooted viidi värvimisse; 2) 07.09.2022 kui kostja kirjutas, et „võibolla tuleb kohale sõita ja ümber teha“; 3) 22.09.2022 kostja sõnumiga „valesti on kokku pandud“; 4) 04.10.2022 kui kostja edastas hagejale puuduste parandamise arve (dtl 26); 5) 25.10.2022 selgitava kirjaga (dtl 33-34). Seega on kohtu hinnangul kostja teatanud hagejale tellitud töö mittevastavusest lepingutingimustele mõistliku aja jooksul.
2. Kostjal oli õigus

§ 646lg 1 alusel nõuda töövõtjalt kas töö parandamist või uue töö tegemist.

Samuti oli tegemist oluliste puudustega tellitud toodetes. Kohtule nähtuvalt puuduvad vastutust välistavad asjaolud. Samuti ei saa pidada ebamõistlikuks töö parandamise kulusid.

1. Käesoleval juhul ei ole hageja nõudnud uue töö tegemist. Hageja on teinud tellitud töö kostja materjalist (RGR Metall OÜ tellimus nr 14849, summas 28 856,42 eurot), mistõttu oleks uue materjali tellimine ning uue töö tegemine märkimisväärselt kulukam (dtl 35).
2. Juhul, kui töö on puudusega, kuid tellijal ei ole õigust töövõtulepingust taganeda, võib ta siiski nõuda töövõtjalt kahju hüvitamist

§ 115

lg-te 2 ja 3 järgi (vt ka nt Riigikohtu 27.11.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-13, p 13). Kostja esitatud tasaarvestatav rahaline nõue on käsitatav kahju hüvitamise nõudena täitmise asemel (nn suur kahju hüvitamise nõue), kusjuures kahjuks on kostja pidanud kulutusi hageja puudustega tehtud tööde ümbertegemiseks. Tegemist on varalise kahju hüvitamise nõudega, mille sisuks on hageja poolt kantud kulutuste hüvitamine (

§ 128

lg 3)

§ 115lg 2 või 3 alusel.

Nimetatud sätete kohaldamine eeldab, et töövõtja on lepingut oluliselt rikkunud, mida töövõtulepingu puhul tuleb hinnata

§ 116

lg 2 alusel koosmõjus

§ 647lõikega 1.

47.

§ 647

lg 1 järgi loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.

1. Hageja ei teinud parandustöid mõistliku aja jooksul. Kostja väitel ei olnud tooteid võimalik värvida, kuna tooted on puudustega, ning enne värvimist tuli teha parandustööd. Hageja on teatanud, et on nõus tegema parandused, kuid alles siis kui tooted on viidud värvimisest kostja juurde. Kostja tõlgendas seda nii, et hageja keeldus toodete parandamisest ning pidi seetõttu parandustööd teostama ise. Kuivõrd algselt on tööde teostamise ajaks kokku lepitud 2 nädalat, valmimise tähtajaks kokku lepitud 23.07.2022, tellimustööd jõudsid värvimisse hilinenult 18.08.2022 ning esmakordselt andis kostja teada puudustest 18.08.2022, on kohtu hinnangul mõistlik aeg parandustööde tegemiseks oktoobri alguseks möödunud ehk ning kostjal oli õigus parandustööd teostada ise.
2. Hageja väitel oleks parandustöödeks kuluv aeg olnud umbes 100 töötundi, kostja töötajatel võttis see aga aega 280 tundi, kuna praak oli u 75% toodetest. Kohtule nähtuvalt on hagejal 8 kulunud toodete valmistamiseks 8 nädalat ning toodete valmistamine hilines kokkulepitud tähtajast (2 nädalat) 6 nädala võrra, s.o 4 korda kauem.
3. Hageja on esitanud kohtule tõendina 10.10.2022 e-kirja (dtl 10-11), mille kohaselt olles hinnanud ümbertegemise töid (100 töötundi hinnaga 35 eurot/h), kuid vaidleb vastu kostja parandustööde tegemiseks arvestatud sellelesamale tunnihinnale 35 eurot/h. Kohtu hinnangul on õige võtta parandustööde tunnihinna aluseks 35 eurot/h kuivõrd hageja on ise sellesama hinnaga parandustööde maksumust hinnanud. Vaidlus on parandustööde kestvuse üle. Töövõtulepingus oli tööde hinnaks kokku lepitud 1,2 euro tunni kohta, mis ei tähenda, et parandamise tööd tehakse sama hinna alusel, liiatigi kui ei ole võimalik enam materjali kaalu alusel töö hinda arvestada.
4. Kohus leiab, et kostja arvestatud ajakulu parandustööde tegemiseks on mõistlik. Hageja väitel pakkus ta ise parandustööde tegemist ning peale parandustööde tegemist 10.10.2022 saadetud e-kirjas pakkus hageja kostjale, et olles hinnanud ümbertegemise töid mõnedel konstruktsioonidel, oleks hagejal kulunud 100 tundi tööd.
5. Kuivõrd hageja on esialgse tööde tegemise ajaks arvestanud hinnanguliselt 2 nädalat (s.o 14 päeva), kuid tegelikkuses kestis töö tegemine 8 nädalat (s.o 56 päeva), ei ole usutav hageja esialgne hinnang parandustööde tegemiseks 100 töötunni jooksul (2 töölist, 20 töötundi päevas, 5 päeva) ning asjakohasem on kostjal selleks kulunud aeg 280 töötundi (7 töölist), mis arvestuste kohaselt teeb neli 10-tunnist tööpäeva. Aruande kohaselt vajasid parandamist neli toodet. Seega on kostja esitatud tasaarvestatav rahaline nõue käsitatav kahju hüvitamise nõudena täitmise asemel.
6. Eeltoodust tulenevalt ning hinnates kõiki käsitletud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub kohus seisukohale, et hageja hagi tuleb jätta rahuldamata. Kuna kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude summas 11 760,44 euro, tuleb rahuldamata jätta ka hageja kõrvalnõue, so viivisenõue summas 1652,39 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
8. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
9. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata ning teeb otsuse hageja kahjuks, tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 162 lg 4 alusel võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus ei ole tuvastanud käesolevas asjas TsMS § 162 lg 4 kohaldamise aluseid, mistõttu peab hagimenetluse kulud 9 kandma TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult hageja.
10. Kostja on esitanud menetluskulude nimekirja 25.09.2024 (dtl 152-154), mille kohaselt on kostja esindajal kulunud käesolevas menetluses õigusabile aega kokku 11 tundi ja 5 minutit, tunnihinnaga 130 eurot (ilma käibemaksuta). Seega on kostja õigusabikulud kokku 1505,85 eurot. Hageja seisukoha kostja menetluskulude osas esitanud ei ole.
11. Taotluse kohaselt on hageja esindaja teinud menetluses järgmisi toiminguid: - 08.05.2023 Tutvumine asja materjalidega, nõupidamine kliendiga 45 min 10.05.2023 Hagiavaldusele vastuse kujundamine ning kohtule edastamine 3 tundi 30 min 08.03.2024 täiendava seisukoha kujundamine 3 tundi 19.09.2024 tutvumine hageja lõpliku seisukohaga ning kostja lõpliku seisukoha kujundamine 3 tundi 20 min 25.09.2024 menetluskulude nimekirja koostamine 0,30 tundi Hageja esindaja töö tunnihind on 130 eurot. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva vaidlusega.
12. Kohus leiab, et kogu kostja menetluskulud 1505,85 eurot on põhjendatud ja vajalikud. Kohus ei pea vajalikuks hinnata minutilise täpsusega iga kostjale osutatud teenuse raames tehtud õigusabitoimingu vajalikkust ja põhjendatust, vaid annab hinnangu kostja menetluskulude põhjendatusele tervikuna, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust. Kohus leiab, et kostja esindaja tunnitasumäär 130 eurot on kohtupraktikas aktsepteeritava suurusega ning seda võib kohtupraktikat arvestades pidada keskmiseks tunnihinnaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik 10