← Eesti

2-10-54810/171

Obsah (20)§ 146§ 153§ 162§ 163§ 73§ 168§ 158§ 104§ 165§ 130§ 65§ 193§ 651§ 150§ 11§ 66§ 124§ 128§ 76§ 164

2-10-54810 KOHTUMÄÄRUS Tsiviilasja number 2-10-54810 Määruse tegemise aeg ja koht 14. mai 2025, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Tsiviilasi KREENHOLMI VALDUSE (pankrotis) pankrotimenetl

§ 146lg 1 p 3 (massikohustused) toodud väljamaksed kogusummas 1 046 291,42 eurot.

Pankrotimenetluses on tehtud

§ 146lg 4 (pankrotimenetluse kulud) toodud väljamaksed kogusummas 178 870,59 eurot.

Kokku on käesolevas pankrotimenetluses kulutused summas 1 225 162,01 eurot (sisaldab menetluses tasutud müügi- ja ostu käibemaksu vahet). Pankrotihalduri tasu ja sellega seonduvate maksude katteks on deponeeritud 54 830,35 eurot. III Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa 29

(31)2-10-54810 Viru Maakohus kinnitas 9. jaanuari 2015 määrusega järgmise jaotusettepaneku: I järk

§ 153

lg 1 p 1 – pandiga tagatud tähtaegselt tunnustatud nõuded

§ 153lg 2 sätestatud ulatuses kokku summas 4 185 456,38 eurot.

II järk

§ 153

lg 1 p 2 – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded ja tulenevalt

§ 153

lg 4 teise järku kantud esimeses järgus tunnustatud nõuded kokku summas 3 677 356,07 eurot. III järk

§ 153

lg 1 p 3 – tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded kokku summas 49 328,40 eurot. Jaotusettepaneku alusel on tehtud järgmised väljamaksed: 1) S AB Eesti filiaal 3 306 833,62 eurot. IV Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. VI Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Võlgniku pankrot kuulutati välja

  1. novembril 2010 ja võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus
  2. detsembril
  3. Pankrotimenetluses toimus kaks nõuete kaitsmise koosolekut
  4. märtsil 2011 ja
  5. novembril 2011 ning haldur koostas jaotusettepaneku, mille kohus kinnitas oma
  6. jaanuari 2015 määrusega. Käesolevas pankrotimenetluses otsustati vara efektiivsemaks ja kõrgema hinnaga müügiks hoida võlgniku kauplusi/ladusid Tallinnas, Tartus ja Narvas avatuna kuni mai lõpuni 2011.a., millest tulenevalt tegeles haldur lisaks tavapärasele pankrotivara müügile ka võlgniku igapäevase majandustegevuse juhtimisega, personaliküsimustega, üürilepingu lõpetamiste jmt taoliste küsimustega. Pankrotimenetluse kestel tagas haldur võlgniku vara säilimise, tegeles vara müügiga, koostas seaduses ettenähtud ettekandeid, esindas võlgnikku kohtuvaidlustes ning täitis muid haldurile seaduses sätestatud ülesandeid. Samuti tegeles pankrotihaldur võlgniku Leedus asunud filiaali vara müügi korraldamisega. VII Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Käesolevas pankrotimenetluses on võlausaldajate nõuded jäänud rahuldamata järgmiselt: I järk Võlausaldaja S AB Kokku I järk: Nõue EUR 878 622,76 878 622,76 Järk Jaotise % I järk 100,0000% 100,0000% II järk vt. võlausaldajate nimekiri ja jaotuse % pankrotihalduri lõpparuandes (dtl. 1862-1878). KOKKU II järk: 3 677 356,07 100,0000% 30

(31)2-10-54810 III järk III järgu nõuded D KG BASF AS KOKKU III järk: Nõue EUR Järk Jaotise % 7 691,10 III järk 16% 41 637,30 III järk 84% 49 328,40 100,0000% VIII Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide kohta, samuti hagide kohta, mida pankrotihaldur kavatseb veel esitada Pankrotihaldur on esitanud pankrotimenetluses hagiavalduse AS S vastu võlgnikule kuuluva vara välja nõudmiseks (tsiviilasi nr 2-11-13569), milline kohtuvaidlus lahenes kompromissiga. Kompromissi tulemusel tunnistas AS S, et tema valduses olevad esemed on võlgnikule kuuluvad ning tagastas võlgniku vara. Samuti kohustus AS S tasuma hageja menetluskulud. Pankrotihaldur on esitanud hagiavalduse N OÜ vastu tehingu tagasivõitmiseks koos taotlusega hageja vabastamiseks riigilõivust, kuid kohus keeldus hageja riigilõivust vabastamisest ning jättis hagiavalduse läbi vaatamata. Pankrotihaldur osales ka väga mitmetes nõude tunnustamise kohtuvaidlustes ning alates 2013.a. ka kohtuvaidluses, mille raames V R esitas hagiavalduse AS N, võlgniku ja ka muude isikute vastu erinevates nõuetes (kahju tekitamise nõudes, vara välja andmise nõudes) (tsiviilasi nr 2-13-10869). Nimetatud tsiviilasja raames on V R oma nõuet korduvalt muutnud ja täiendanud, kuid 2018.a. suvel on kohus otsustanud jätta hagiavalduse võlgniku suhtes läbi vaatamata. Võlgnik osales ka vaidluses koos mitme teise kaebajaga, mis oli seotud Riigikogu otsuse tühistamisega, millega jäeti vastu võtmata otsus riikliku VEB Fondi koondatud Põhja-Eesti Aktsiapanga ja Balti Ühispanga klientide nõuete eest Eesti Vabariigi poolt reaalse rahalise hüvitise suuruse määramise ja väljamaksmise kohta. Nimetatud vaidluse raames palus võlgnik Eesti Vabariigilt välja mõista hüvitis 170 005,54 USA dollarit ja 2 100 503,70 Suurbritannia naela ja intress 10% aastas. Nimetatud vaidlus sai alguse 2017.a. ning 21.02.2019.a. esitas võlgnik koos teiste kaebuse esitajatega Riigikohtusse kaebuse Riigikogu otsuse peale. Nimetatud kaebus jäi rahuldamata ning kõik kaebajad pöördusid ühiselt ka Euroopa Inimõiguste kohtusse. 21.12.2023.a. teavitas Euroopa Inimõiguste kohus, et avaldust vastu ei võeta. Antud kohtuvaidluses esindas võlgnikku Advokaadibüroo P OÜ. Nimetatud vaidluse pikaajalise kestvuse tõttu ei ole lõpparuannet varasemalt esitatud. IX Maksejõuetuse põhjus Pankrotihaldur on seisukohal, et maksejõuetust ei ole põhjustanud kuritegu või rasked juhtimisvead, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Maksejõuetuse põhjustajaks võib eelkõige pidada ebaõnnestunud äriplaani, suutmatust reageerida muutunud turusituatsioonile ning mitmed ebaõnnestunud investeeringud. X Võlgniku dokumentatsioonist Võlgniku raamatupidamisedokumentatsioon on antud juba pankrotimenetluse kestel üle Narva Linnaarhiivile, kes on avaldanud soovi olla dokumentide hoidja tulenevalt Kreenholmi Valduse AS pikaajalisest ajaloost ja seotusest Narva linnaga. Nimetatust tulenevalt palub pankrotihaldur määrata Kreeholmi Valduse AS (pankrotis) dokumentide hoidjaks Narva Linnaarhiivi. 31
(31)2-10-54810 Arvestades eeltoodut palun pankrotihaldur: 1) kinnitada lõpparuanne ja lõpetada Kreenholmi Valduse AS (pankrotis), rk 10176314, pankrotimenetlus; 2) määrata pankrotihaldurile tasu vastavalt esitatud taotlusele; 3) vabastada pankrotihaldur Martin Krupp, ik XXX, pankrotihalduri kohustustest; 4) määrata võlgniku raamatupidamisdokumentide hoidjaks Narva Linnaarhiiv, rk XXX. MENETLUSE KÄIK Pankrotihaldur avaldas
  1. detsembril 2024 väljaandes Ametlikud Teadeanded teate lõpparuandega tutvumisest ning vastuväidete esitamise võimalusest. Võlgnik ega võlausaldajad vastuväiteid lõpparuande suhtes kohtule ei esitanud. Kohus palus pankrotitoimkonnalt seisukohta pankrotimenetluse lõpetamise, pankrotihalduri tasu määramise ning lõpparuande kinnitamise kohta. Pankrotitoimkonna vastuse kohaselt on toimkonna liikmed üksmeelel selles, et pankrotimenetluse vajalikud toimingud on halduri poolt lõpuleviidud ning edasisi otstarbekaid pankrotimenetlusega seotud toiminguid ei ole vaja teha. Toimkonna liikmed on tutvunud lõpparuandega ning leiavad, et selle võib kinnitada. Samuti on toimkonna liikmed arvamusel, et halduri tasu taotlus on põhjendatud. Kohus palus Narva Linnaarhiivilt seisukohta/nõusolekut võlgniku dokumentide hoidjana osas. Narva Linnaarhiivi vastuse kohaselt võttis
  2. a vastu Narva Arhiiv võlgniku põhitegevuse dokumendid ning personalidokumendid aastatest 1944-2010, kokku 103 435 säilikut. Raamatupidamisdokumente (säilitustähtaeg 7 a) pole nad kunagi vastu võtnud. Narva Arhiiv on nõus vastu võtma ainult põhitegevuse (e arhiiviväärtusega, e alatise säilitusväärtusega) arhivaale ning personalidokumente. Raamatupidamise dokumente ehk lühiajalise säilitustähtajaga dokumente arhiiv ei võta vastu ning ei säilita neid. Märgitud teenust võivad pakkuda ainult eraarhiivid. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud lõpparuande ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Pankrotiseaduse (edaspidi

) § 162 lg 1 p 1- 3 kohaselt esitab haldur pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande, kui võlausaldajate nõuded on täielikult rahuldatud; pankrotivara on müüdud ja jaotise alusel raha välja makstud; või ei osutunud võimalikuks pankrotivara täielikult müüa ja pankrotitoimkond on andnud nõusoleku lõpparuande esitamiseks. Käesoleva lõpparuande esitamise aluseks on

§ 162lg 1 p 2 (pankrotivara on müüdud ja jaotiste alusel raha välja makstud).

Lõpparuande kohaselt puudub müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara. Kohus tuvastas, et pankrotimenetluses toimus kaks nõuete kaitsmise koosolekut

  1. märtsil 2011 ja
  2. novembril 2011 ning haldur koostas jaotusettepaneku. Viru Maakohus kinnitas
  3. jaanuari 32

(31)2-10-54810 2015 määrusega jaotusettepaneku. Jaotusettepaneku alusel on tehtud järgmised väljamaksed: S AB Eesti filiaal 3 306 833,62 eurot.

§ 163

lg 3-7 kohaselt, kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. Kohus jätab lõpparuande kinnitamata ja tagastab selle määrusega haldurile pankrotimenetluse jätkamiseks, kui lõpparuandest ilmneb, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. Teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus, tutvunud halduri lõpparuandega, leiab, et pankrotimenetluse lõpparuanne vastab

§le 162. Kohus tuvastas, et kokku on pandiesemete müügist ja kommertspandist laekunud pankrotivarasse 4 218 372,72 eurot (kohtu märkus: lõpparuandes märgitud summa 4 219 362,79 eurot on ekslik, kuid edasises arvestuses kasutab pankrotihaldur õiget summat – 4 218 372,72 eurot). Lisaks pandiesemete müügist saadule on pankrotivarasse laekunud pangaintresse 13 978,05 eurot. Kokku on pankrotivarasse laekunud muu vara müügist ja halduri tegevuse tulemusel 4 232 350,77 eurot. Pankroti väljakuulutamise hetkel oli võlgnikul rahalisi vahendeid 354 475,21 eurot. Järelikult on kokku pankrotimenetluses olnud rahalisi vahendeid 4 586 825,98 eurot. Kohus kontrollis lõpparuandes toodud summad ning tuvastas, et arvestus on korrektne. Pankrotimenetluses on tehtud

§ 146

lg 1 p 3 (massikohustused) toodud väljamaksed kogusummas 1 046 291,42 eurot (

§ 146lg 4 (pankrotimenetluse kulud) toodud väljamaksed kogusummas 178 870,59 eurot.

Kokku on pankrotimenetluses kulutused summas 1 225 162,01 eurot (sisaldab menetluses tasutud müügi- ja ostu käibemaksu vahet). Pankrotihalduri tasu ja sellega seonduvate maksude katteks on deponeeritud 54 830,35 eurot. Seega on pankrotimenetluses kokku kulutatud 1 279 992,36 eurot. Kohus kontrollis lõpparuandes toodud väljamaksete nimekirju tabelites ning tuvastas, et arvestus on korrektne. Jaotusettepaneku alusel on tehtud väljamaksed võlausaldajale S AB Eesti filiaal summas 3 306 833,62 eurot. Kokku pankrotimenetluses tehtud kulutustele ja võlausaldajale tehtud väljamaksed on 4 586 825,98 eurot (1 225 162,01 + 54 830,35 + 3 306 833,62). See summa vastab täpselt pankrotimenetluses olnud rahalistele vahenditele, mille kogusummaks oli samuti 4 586 825,98 eurot. Kohus järeldab, et pankrotimenetluses olnud rahalised vahendid summas 4 586 825,98 eurot kattuvad tehtud väljamaksetega, sealhulgas massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks tehtud maksete, pankrotihalduri tasu ja maksude deponeeritud summa ning võlausaldajale tehtud 33

(31)2-10-54810 väljamaksetega summas 4 586 825,98 eurot. Seega on pankrotivarast tehtud väljamaksed kooskõlas lõpparuandes esitatud arvestustega ning vastavad tegelikele laekumistele. Lõpparvestus on kohtu hinnangul korrektne. Võlgnik ega võlausaldajad vastuväiteid lõpparuande suhtes kohtule ei esitanud. Pankrotihalduri lõpparuandest ilmneb, et maksejõuetust ei ole põhjustanud kuritegu või rasked juhtimisvead, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Maksejõuetuse põhjustajaks võib eelkõige pidada ebaõnnestunud äriplaani, suutmatust reageerida muutunud turusituatsioonile ning mitmed ebaõnnestunud investeeringud. Kohus nõustub pankrotihalduriga ja leiab, et võlgniku maksejõuetust ei põhjustanud kuriteo tunnustega tegu, maksejõuetuse tekkimise on põhjustanud muu asjaolu. Seega märgib kohus

§ 163

lg 5 alusel pankrotimenetluse lõpetamise määruses, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu. Kohus tuvastas, et kõik pankrotimenetlusega seotud kohtuvaidlused on tänaseks lõppenud. Pankrotihalduri poolt esitatud hagiavaldused on kas lahendatud kompromissiga, jäetud läbi vaatamata või on kohus teinud lõpliku otsuse. Samuti on lõppenud võlgniku osalemine Riigikogu otsuse vaidlustamise ja sellele järgnenud Euroopa Inimõiguste Kohtu menetluses. Kohus ei tuvastanud, et pankrotimenetluse lõpetamise ajaks oleks pankrotivarasse veel raha laekumas, samuti, et pankrotihaldur kavatseks esitada veel hagi või oleks kohustatud seda tegema.

§ 73

lg 1 alusel kaitseb pankrotitoimkond pankrotimenetluses kõigi võlausaldajate huve, valvab halduri tegevuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Pankrotitoimkond kontrollib, et haldur tegutseks otstarbekalt ja kooskõlas seadusega, jälgides selleks võlgniku majandustegevuse käiku, raamatupidamist ning finantsolukorda. Võlgniku pankrotitoimkonna liikmed on arvamusel, et pankrotimenetluse vajalikud toimingud on halduri poolt lõpuleviidud ning edasisi otstarbekaid pankrotimenetlusega seotud toiminguid ei ole vaja teha. Toimkonna liikmed on tutvunud lõpparuandega ning leiavad, et selle võib kinnitada (dtl. 1902). Kohus leiab, et lõpparuanne sisaldab kõiki

§ 162

lg 2 nõutud andmeid ning pankrotimenetluses olnud rahalised vahendid ja tehtud väljamaksed omavahel kooskõlas. Kohtu hinnangul ei nähtu pankrotihalduri esitatud lõpparuandest võlgniku ega võlausaldajate õiguste rikkumist, mistõttu kuulub lõpparuanne kinnitamisele. Kohus kinnitab võlgniku pankrotimenetluse lõpparuanne ja lõpetab pankrotimenetluse.

§ 168

kohaselt on ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata,

§ 158

lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt

§ 104

lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Kohus lõpetab pankrotimenetluse, kinnitades pankrotihalduri lõpparuande ning kuna võlgnik ei esitanud tunnustatud nõuetele vastuväiteid, on käesolev kohtumäärus vastavalt

§ 168-le rahuldamata jäänud nõuete ulatuses täitedokumendiks. 34

(31)2-10-54810

§ 165

lg 3 kohaselt, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna pankrotimenetlus lõpetatakse lõpparuande kinnitamisega, tuleb haldur vabastada tema kohustustest võlgniku pankrotimenetluses pärast võlgniku kustutamist äriregistrist. Vastavalt

§ 163

lg 7 tuleb pankrotimenetluse lõpetamise teade avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded. Dokumentide hoidja Äriregistri seaduse (edaspidi ÄRS) § 23 lg 5 kohaselt kui kohus kinnitas pankrotihalduri lõpparuande, kantakse äriregistrisse pankrotimenetluse lõpetamine koos juriidilise isiku registrist kustutamise või tegevuse jätkamisega. Kustutamise korral, kui pankrotihaldur ei ole teisiti avaldanud, märgitakse ta äriregistrisse kustutatud juriidilise isiku dokumentide hoidjana. Pankrotihalduri taotluse kohaselt on võlgniku raamatupidamisedokumentatsioon antud juba pankrotimenetluse kestel üle Narva Linnaarhiivile, kes on avaldanud soovi olla dokumentide hoidja tulenevalt võlgniku pikaajalisest ajaloost ja seotusest Narva linnaga. Nimetatust tulenevalt palub pankrotihaldur määrata võlgniku raamatupidamisdokumentide hoidjaks Narva Linnaarhiivi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt antakse lõppenud juriidilise isiku dokumendid hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 2 kohaselt kui juriidiline isik oli kantud registrisse, kantakse registrisse dokumentide hoidja nimi ja elukoht või asukoht ning elektronposti aadress.

§ 130

lg 5 kohaselt, juriidilise isiku likvideerimisel näeb pankrotihaldur ette vahendid isiku tegevuse tulemusena loodud või saadud dokumentide säilitamiseks ja vastutab nende säilitamise eest kuni üleandmiseni säilitamisteenust osutavale isikule või arhiivile. Narva Linnaarhiivi vastuse kohaselt on Narva Linnaarhiiv kohaliku omavalitsuse arhiiv, mille põhiülesanne on dokumentide hindamine, arhivaalide ja dokumentide kogumine, säilitamine ning neile juurdepääsu võimaldamine ja kasutamise korraldamine. Vastavalt Arhiivieeskirja § 15 arhivaalid antakse üle avalikku arhiivi, kelle pädevusse kuulub arhivaalide vastuvõtmine. Narva Linnaarhiiv kui kohaliku omavalitsuse arhiiv kogub arhiiviväärtusega (e alatise) ja pikaajalise (üle 25

  1. a)säilitusväärtusega dokumente. 2010. a võttis Narva Linnaarhiiv vastu Kreenholmi Manufaktuuri põhitegevuse dokumendid ning personalidokumendid aastatest 1944-2010, kokku 103 435 säilikut. Raamatupidamisdokumente (säilitustähtaeg 7
  2. a)pole Narva Linnaarhiiv kunagi vastu võtnud. Narva Linnaarhiiv on nõus vastu võtma ainult põhitegevuse (e arhiiviväärtusega, e alatise säilitusväärtusega) arhivaale ning personalidokumente. Raamatupidamise dokumente ehk lühiajalise säilitustähtajaga dokumente Narva Linnaarhiiv ei võta vastu ning ei säilita neid. Märgitud teenust võivad pakkuda ainult eraarhiivid. Pankrotihalduri täiendava vastuse kohaselt, tulenevalt raamatupidamise seaduse § 12 tuleb raamatupidamise dokumente säilitada 7 aastat, mistõttu selliseid dokumente, mida on vaja pärast pankrotimenetluse lõppemist säilitada ei ole. Ainsad dokumendid, mida seadusest tulenevalt peab säilitama on personalidokumendid, mis on halduri poolt eelnevalt üle antud Narva Linnaarhiivile (kelle esindaja on seda ka kinnitanud). Tulenevalt eeltoodust saab märkida, et säilitamist vajavad dokumendid on halduri poolt üle antud Narva Linnaarhiivile. Kohus selgitab, et kõigi eraõiguslike juriidiliste isikute puhul võib olla dokumente hoidvaks isikuks nii likvideerija, arhiivipidaja kui ka muu usaldusväärne kolmas isik. Kolmandale isikule 35

(31)2-10-54810 saab lõppenud juriidilise isiku dokumente hoiule anda üksnes viimase nõusolekul. Vajadusel määrab dokumentide hoidja kohus, kuid ka see eeldab hoidja poolt vastava tahteavalduse tegemist. Raamatupidamise seaduse (edaspidi RPS) § 12 kohaselt tuleb raamatupidamise algdokumente ja raamatupidamisregistreid säilitada seitse aastat alates vastava majandusaasta lõpust. Kuna pankrotihaldur on teatanud, et raamatupidamisdokumente, mida on vaja pärast pankrotimenetluse lõppemist säilitada, ei ole, siis raamatupidamisdokumentide osas ei ole Narva Linnaarhiivi määramine dokumentide hoidjaks vajalik. Samas on Narva Linnaarhiiv selgitanud kohtule, et nad koguvad ainult arhiiviväärtusega (alatise) ja pikaajalise (üle 25
  1. a)säilitusväärtusega dokumente. Raamatupidamisdokumente (säilitustähtaeg 7
  2. a)pole Narva Linnaarhiiv kunagi vastu võtnud ja ei võta ka praegusel juhul. Pankrotihalduri selgituste kohaselt on personalidokumendid üle antud Narva Linnaarhiivile. Narva Linnaarhiiv on nõus vastu võtma ainult põhitegevuse (arhiiviväärtusega) arhivaale ning personalidokumente. Seega saab kohus määrata Narva Linnaarhiivi dokumentide hoidjaks ainult personalidokumentide osas, kuna Narva Linnaarhiiv on avaldanud valmisolekut neid vastu võtta ja säilitada. Raamatupidamisdokumentide osas ei ole Narva Linnaarhiivi määramine dokumentide hoidjaks vajalik, kuna nende säilitamise kohustus on lõppenud. Kokkuvõttes tuleb Narva Linnaarhiiv määrata dokumentide hoidjaks ainult nende dokumentide osas, mida arhiiv on juba vastu võtnud või on nõus vastu võtma - s.o personalidokumendid ja muud arhiiviväärtusega dokumendid. Pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluses pankrotihalduri tasu määramiseks Pankrotihaldur palub määrata pankrotihaldurile tasu vastavalt esitatud taotlusele. Taotluse kohaselt otsustati käesolevas pankrotimenetluses vara efektiivsemaks ja kõrgema hinnaga müügiks hoida võlgniku kauplusi/ladusid Tallinnas, Tartus ja Narvas avatuna kuni mai lõpuni 2011.a., millest tulenevalt tegeles haldur lisaks tavapärasele pankrotivara müügile ka võlgniku igapäevase majandustegevuse juhtimisega, personaliküsimustega, üürilepingu lõpetamiste jmt taoliste küsimustega. Pankrotimenetluse kestel tagas haldur võlgniku vara säilimise, tegeles vara müügiga, koostas seaduses ettenähtud ettekandeid, esindas võlgnikku kohtuvaidlustes ning täitis muid haldurile seaduses sätestatud ülesandeid. Samuti tegeles pankrotihaldur Leedus olnud filiaali töö korraldamise ja müügiga. Pankrotimenetluses on olnud tulusid kokku 4 232 350,77 eurot. Kuni 30.06.2014.a. kehtinud

§ 65

¹ lõike 3 kohaselt on halduri tasu ülemmäär pankrotivaralt, mille suurus ületab 640 000 eurot, kuni 5% pankrotivarast. Eelnevast tulenevalt on antud juhul pankrotihalduri lõpliku tasu ülemmääraks 211 617,54 eurot. Arvestades käesoleva pankrotimenetluse keerukust ja käiku ning halduri poolt teostatud tööde mahtu on võlausaldajate üldkoosolek 10.02.2015.a. koosolekul kinnitanud pankrotihalduri lõplikuks tasuks 2,5% pankrotivarast bruto tasuna, mis teeb pankrotihalduri lõplikuks tasuks brutotasuna 105 808,77 eurot. Viru Maakohtu määruse alusel on haldurile välja makstud esialgset tasu 64 582,94 eurot brutotasuna. 36

(31)2-10-54810 10.02.2015.a. toimunud võlausaldajate üldkoosoleku otsusel otsustati kinnitada pankrotihalduri tasuks 2,5% pankrotivarast bruto tasuna, mis teeb käesoleva seisuga 105 798,54 eurot. Nimetatud summast 64 582,94 eurot on haldurile esialgse tasuna välja makstud. Seega kuulub täiendavalt haldurile välja maksmisele 41 225,83 eurot (brutotasuna), millisest summast peetakse kinni tulumaks, ja millisele summale lisandub sotsiaalmaks. Arvestades eeltoodut ja pankrotihalduri töö mahtu, töö keerukust ja kutseoskust, ning juhindudes

§ 65

palub pankrotihaldur kohtul kinnitada pankrotihaldurile lõplik tasu summas 105 798,54 eurot bruto tasuna (peetakse kinni tulumaks ja lisandub sotsiaalmaks). Nimetatud tasust on välja makstud esialgse tasuna 64 582,94 eurot (bruto tasuna). Pankrotihalduri tasu määramine

§ 193lg 4 kohaselt kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2015.a.

1 jaanuari, kohaldatakse ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu maksustamisele kuni 2014.a 30 juunini kehtinud pankrotiseaduse § 23 lõigete 3 ja 4 ning § 65 redaktsiooni ning ajutise halduri või pankrotihalduri tasule lisatakse kas käibemaks või sotsiaalmaks. Kuna pankrotiavaldus on võetud menetlusse

  1. novembril 2010, kohaldatakse pankrotihalduri tasu maksustamisel kuni
  2. juunini 2014 kehtinud pankrotiseaduse redaktsiooni ja pankrotihalduri tasule tuleb lisada sotsiaalmaks. Kuni 30.06.2014.a. kehtinud

§ 65lg 1-3 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Halduri taotlusel määrab kohus pärast pankrotitoimkonna arvamuse ärakuulamist haldurile esialgse tasu, mis tasaarvestatakse pankrotimenetluse lõppemisel haldurile määratud tasuga. Halduri taotlus lahendatakse määrusega. Kuni 30.06.2014.a. kehtinud

§ 65

lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu

§ 651lõikes 1 nimetatud alammääras.

Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. Kohus tuvastas, et kokku on pankrotivarasse laekunud vara müügist ja halduri tegevuse tulemusel 4 232 350,77 eurot. Kuni 30.06.2014.a. kehtinud

§ 65

¹ lõike 3 kohaselt on halduri tasu ülemmäär pankrotivaralt, mille suurus ületab 640 000 eurot, kuni 5% pankrotivarast. Riigikohus on oma praktikas leidnud, et kui pankrotivara suurus ületab 640 000 eurot, siis kohaldub ainult

§ 65¹ lg 3, mitte kombineeritult lg 1 ja lg 3.

Halduri tasu ülemmäär on sellisel juhul kuni 5% kogu pankrotivarast. (RKTKm, 12.10.2011, 3-2-1-71-11, p 12). Üle 640 000 euro suuruse pankrotivara puhul ei näe seadus ette halduri tasu minimaalset summat ega protsendimäära, mis tuleks juurde arvestada 640 000 eurot ületavalt osalt (RKTKm, 02.03.2016, 32-1-183-15, p 12). 37

(31)2-10-54810 Eelnevast tulenevalt on antud juhul pankrotihalduri lõpliku tasu ülemmääraks 211 617,54 eurot (arvutus: 4 232 350,77 × 0,05 = 211 617,5385 → ümardatult 211 617,54 eurot). Kohus tuvastas, et võlausaldajate 10.02.2015 üldkoosolekul kinnitati pankrotihalduri lõplikuks tasuks 2,5% pankrotivarast bruto tasuna. Üldkoosoleku protokolli kohaselt on käesolevas pankrotimenetluses pankrotihaldur pankrotimenetluse käigus osaliselt jätkanud võlgniku tegevust, korraldanud mitmetes kauplustes võlgniku varamüügi, korraldanud mitmeid enampakkumisi varamüügiks, viinud läbi hulgaliselt koosolekuid, osalenud kohtuvaidlustes võlgniku nimel ning täitnud muid pankrotiseadusest tulenevaid ülesandeid. Eelnevast tulenevalt on halduri töömaht olnud tavapärasest märkimisväärselt suurem ning haldur teeb võlausaldajatele ettepaneku kinnitada halduritasuks 2,5% pankrotivarast ehk antud juhul 2,5% summast 4 195 442,65 eurot, mis teeb 104 886,06 eurot brutotasuna (dtl. 1537). Arvestades, et pankrotivarasse on tegelikult laekunud vara müügist ja halduri tegevuse tulemusel 4 232 350,77 eurot (mitte 4 195 442,65 eurot, nagu märgitud võlausaldajate üldkoosoleku protokollis), on 2,5% pankrotivarast summas 105 808,77 eurot, mis teeb pankrotihalduri lõplikuks tasuks brutotasuna 105 808,77 eurot.

§ 65

lg 3 kohaselt tasaarvestatakse haldurile määratud esialgne tasu pankrotimenetluse lõppemisel haldurile määratud tasuga. Lõpparuande kohaselt on Viru Maakohtu määruse alusel haldurile välja makstud esialgset tasu 64 582,94 eurot brutotasuna. Kohus tuvastas, et

  1. jaanuaril 2011 toimunud pankrotitoimkonna koosolekul kinnitasid toimkonna liikmed pankrotihalduri esialgseks tasuks 2000 eurot netotasuna ühes kalendrikuus. Pankrotihaldur esitas
  2. jaanuaril 2011 kohtule taotluse kinnitada pankrotihalduri esialgseks tasuks 2000 eurot netotasuna ühes kalendrikuus (dtl. 153-154). Viru Maakohus
  3. jaanuari 2015 määrusega kinnitas koos jaotusettepanekuga võlgniku pankrotimenetluse kulud perioodil alates pankroti välja kuulutamisest
  4. novembrist 2010 kuni
  5. detsembrini 2014 kokku 994 307,50 eurot (dtl. 1481). Jaotusettepaneku kohaselt oli halduri esialgne tasu (neto) 50 000 eurot, kinnipeetud tulumaks halduri esialgselt tasult 13 291,22 eurot ja kohustusliku kogumispensioni makse halduri esialgselt tasult 1291,72 eurot, kokku 64 582,94 eurot (50 000 + 13 291,22 + 1291,72) (dtl 1444). Võlausaldajad ega võlgnik vastuväiteid lõpparuande suhtes ja halduri tasu suurusele seaduses sätestatud ajal ei ole esitanud. Pankrotitoimkonna liikmed on arvamusel, et halduri tasu taotlus on põhjendatud (dtl. 1902). Kohus tuvastas, et pankrotimenetluse käigus tagas haldur vara säilimise, juhtis igapäevast majandustegevust, korraldas kaupluste ja ladude tegevuse lõpetamise Tallinnas, Tartus ja Narvas, müüs vara, koostas seaduses ettenähtud dokumendid, esindas võlgnikku kohtuvaidlustes ning korraldas ka Leedu filiaali tegevuse ja müügi. Arvestades pankrotihalduri kohustusi, pankrotimenetluses tehtuid toiminguid, pankrotimenetluse mahtu ja keerukus, leiab kohus, et pankrotihalduri taotlus pankrotihalduri tasu määramiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. 38

(31)2-10-54810 Kohus märgib, et pankrotihalduri taotluses on lõpliku tasuna märgitud kaks erinevat summat: brutotasuna 105 808,77 eurot ning edasi taotluse lõpposas 105 798,54 eurot. Arvestades, et 2,5% pankrotivarast moodustab 105 808,77 eurot (4 232 350,77 eurot*2,5%) ning et halduri arvestuse kohaselt on sellest summast 64 582,94 eurot juba esialgse tasuna välja makstud ja täiendavalt kuulub väljamaksmisele 41 225,83 eurot, mille kogusumma moodustab samuti 105 808,77 eurot, lähtub kohus halduri lõpliku tasu määramisel viimasest summast. Kohus rahuldab pankrotihalduri taotluse ja määrab võlgniku pankrotihalduri tasuks 105 808,77 eurot bruto tasuna (peetakse kinni tulumaks ja lisandub sotsiaalmaks). Kuna pankrotihalduri kogutasu on 105 808,77 eurot ning sellest summast on haldurile esialgse tasuna juba välja makstud 64 582,94 eurot, kuulub täiendavalt haldurile väljamaksmisele 41 225,83 eurot (brutotasuna). Sellest summast peetakse kinni tulumaks ning sellele summale lisandub sotsiaalmaks. Lõpparuande kohaselt on pankrotihalduri tasu ja sellega seonduvate maksude katteks deponeeritud 54 830,35 eurot.

§ 193lg 4 kohaselt lisatakse pankrotihalduri tasule kas käibemaks või sotsiaalmaks.

Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 4 kohaselt, sotsiaalmaksu makstakse juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele ning füüsilise isiku pankrotimenetluses pankrotihaldurile ja pankrotitoimkonna liikmele makstud tasudelt SMS seaduse § 9 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul. Vastavalt SMS § 9 lg 1 p 2, SMS §-des 4 ja 6 sätestatud sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma SMS § 2 lõike 1 punktides 4 ja 6 sätestatud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Lähtuvalt SMS § 4 p 1, sotsiaalmaksu maksab residendist juriidiline isik ning vastavalt SMS § 7 lg 1, sotsiaalmaksu määr on 33 protsenti maksustatavalt summalt. Pankrotihalduri tasult tuleb kinni pidada tulumaks vastavalt tulumaksuseadusele. Pankrotihaldurile kuulub välja maksmisele täiendav tasu summas 41 225,83 eurot brutotasuna. Sellest summast peetakse kinni tulumaks 20% ehk 8245,17 eurot, mistõttu pankrotihaldurile kantakse reaalselt üle netosumma 32 980,66 eurot. Lisaks sellele summale tuleb tasuda sotsiaalmaks 33% brutotasult ehk 13 604,52 eurot. Seega kujuneb kogukuluks 54 830,35 eurot. Seega vastab pankrotihalduri tasu ja sellega seotud maksude katteks deponeeritud summa 54 830,35 eurot täielikult haldurile väljamaksmisele kuuluvale brutotasule ning sellega seotud maksukohustustele (netosumma 32 980,66 eurot, tulumaks 8245,17 eurot ja sotsiaalmaks 13 604,52 eurot= 54 830,35 eurot), mistõttu on tagatud halduri tasu täielik katmine deponeeritud vahenditest. Kokkuvõttes leiab kohus, et tuleb määrata võlgniku pankrotihalduri lõpliku tasu suuruseks 105 808,77 eurot bruto tasuna (peetakse kinni tulumaks ja lisandub sotsiaalmaks), millest tasaarvestatakse esialgse tasuna välja makstud 64 582,94 eurot (bruto tasuna) ning mõista pankrotihalduri tasu välja võlgniku pankrotivarast pankrotihalduri kasuks. Pankrotimenetluse kulude kinnitamine 39

(31)2-10-54810

§ 150

lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud: 1) menetluskulud; 2) ajutise halduri tasu; 3) halduri tasu; 4) pankrotitoimkonna liikmete tasu; 5) ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks; 6)

§ 11

või § 30 alusel deposiidina makstud summa.

§ 66

lg 3 II lause järgi, jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Kohtul on kohustus kontrollida halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitada üksnes vajalike ja põhjendatud kulutuste suurus, seda nii jaotusettepaneku kui ka pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. Põhikontroll toimub menetluse ja kõigi kulude üle just menetluse lõpus, kui kõik olulised sündmused on toimunud ja tervikülevaade kohtul olemas. Võlausaldajate üldkoosoleku või pankrotitoimkonna nõusolek pankrotivara arvel kulude katmiseks ei ole kohtule siduv. Kulutuste hüvitamine pankrotihaldurile on põhjendatud üksnes mõistlikus ja vajalikus ulatuses. Pankrotihaldurite kulutuste vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel peab kohus kaaluma menetluse ajalist kestust ja keerukust ning mille jaoks pankrotihaldur on kulutusi teinud. Pankrotihalduri lõpparuande kohaselt on pankrotimenetluses tehtud järgmised

§ 146

lg 4 (pankrotimenetluse kulud) toodud väljamaksed kogusummas 178 870,59 eurot: Pankrotimenetluse kulud Pangakulu Pankrotimenetluse haldamine Pankrotimenetluse raamatupidamine Ajutise halduri kulud Ajutise halduri tasu (neto) Kinnipeetud tulumaks ajutise halduri tasult Kohustusliku kogumispensioni makse ajutise halduri tasult Sotsiaalmaks ajutise halduri tasult Halduri esialgne tasu (neto) Kinnipeetud tulumaks halduri esialgselt tasult Kohustusliku kogumispensioni makse halduri esialgselt tasult Sotsiaalmaks halduri esialgselt tasult Toimkonnatasud Tulumaks toimkonna liikme tasudelt Sotsiaalmaks toimkonna tasudelt 1 945,24 31 200 31 200 519,72 4 750,11 1 262,70 122,71 2 024,72 50 000,00 13 291,22 1 291,72 21 312,45 12000 3000 4950 Pankrotihalduri tasu ja sellega seonduvate maksude katteks on deponeeritud 54 830,35 eurot. Kohus tuvastas, et Viru Maakohus määras

  1. novembri 2011 pankroti väljakuulutamise määrusega ajutisele haldurile väljamaksmiseks pankrotivara arvelt ajutise halduri tasu 96 000 krooni ja kinnitas ajutise halduri põhjendatud kulutuste suuruseks 8131,80 krooni (kokku 104 131,80 krooni, s.o 6655,24 eurot (dtl. 121). Viru Maakohus
  2. märtsi 2016 määrusega kinnitas võlgniku pankrotimenetluses võlausaldajate
  3. veebruari 2015 üldkoosolekul vastu võetud otsus ning määras igale võlgniku pankrotitoimkonna liikmele (P K, A S ja J K) ühekordne tasu summas 5000 eurot (lisandub sotsiaalmaks) kogu võlgniku pankrotimenetluse perioodi kestel tehtud töö eest (dtl. 1758). 40

(31)2-10-54810 Kohus on käesoleva määrusega määranud pankrotihalduri lõpliku tasu suuruseks 105 808,77 eurot bruto tasuna (peetakse kinni tulumaks ja lisandub sotsiaalmaks), millest tasaarvestatakse esialgse tasuna välja makstud 64 582,94 eurot (bruto tasuna). Kohus tuvastas, et pankrotihalduri tasu ja sellega seotud maksude katteks deponeeritud summa 54 830,35 eurot vastab täielikult haldurile väljamaksmisele kuuluvale brutotasule ning sellega seotud maksukohustustele (netosumma 32 980,66 eurot, tulumaks 8245,17 eurot ja sotsiaalmaks 13 604,52 eurot), mistõttu on tagatud halduri tasu täielik katmine deponeeritud vahenditest. Kohus, tutvunud pankrotimenetluse kuludega, leiab, et pangakulud (1945,24 eurot) on põhjendatud, kuna pankrotimenetluse läbiviimisel on vajalik kasutada pangateenuseid pankrotivara valitsemiseks, s.o pankrotivara haldamiseks, maksete tegemiseks võlausaldajatele, pankrotivara müügist saadud raha hoiustamiseks jne.

§ 124

lg 4 kohaselt peab haldur hoiustama pankrotivarasse laekunud sularaha, mis eeldab pangakonto olemasolu ja sellega kaasnevaid kulusid. Arvestades menetluse pikka kestust (15 aastat), on pangakulud mõistlikud. Pankrotimenetluse haldamise (31 200 eurot) ja raamatupidamise (31 200 eurot) kulud on kohtu hinnangul põhjendatud järgmistel asjaoludel.

§ 128

lg 1 kohaselt vastutab haldur võlgniku raamatupidamise korraldamise eest alates võlgniku pankroti väljakuulutamisest. Arvestades menetluse pikka kestust (15 aastat) ja võlgniku majandustegevuse jätkamist, on raamatupidamisteenuse kasutamine põhjendatud. Võlgniku majandustegevuse jätkamine, mitmes linnas asuvate kaupluste ja ladude tegevuse lõpetamine ning Leedu filiaali tegevuse korraldamine viitavad menetluse keerukusele ja suurele mahule. Kohus leiab, et pankrotimenetluse kulud on põhjendatud ning vajalikud, ning ei ole tuvastanud, et pankrotihaldur oleks pankrotivara arvelt teinud oma ülesannete täitmiseks mittevajalikke kulutusi. Arvestades menetluse kestust (15 aastat), ulatust (tegevus mitmes linnas ja välisriigis) ning keerukust (majandustegevuse jätkamine, vara müük, kohtuvaidlused), on pangakulud, pankrotimenetluse haldamise kulud ja raamatupidamiskulud põhjendatud ja vajalikud

§ 66lg 1 ja lg 2 mõttes.

Ajutise halduri kulud (519,72 eurot) ja tasu koos maksudega (8160,24 eurot) on põhjendatud, kuna kohus on need kinnitanud 30. novembri 2011 määrusega.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri esialgne tasu koos maksudega (85 895,39 eurot) on põhjendatud, kuna kohus on määranud halduri lõpliku tasu suuruseks 105 798,54 eurot bruto tasuna; esialgse tasuna on välja makstud 64 582,94 eurot (bruto tasuna); halduri tasu ja sellega seotud maksude katteks on deponeeritud 54 830,35 eurot ning et

§ 65

lg 3 kohaselt võib kohus määrata haldurile esialgse tasu, mis tasaarvestatakse pankrotimenetluse lõppemisel haldurile määratud tasuga. Pankrotitoimkonna liikmete tasud koos maksudega (19 950 eurot) on põhjendatud, kuna kohus on 04. märtsi 2016 määrusega kinnitanud igale pankrotitoimkonna liikmele (3 liiget) ühekordse tasu summas 5000 eurot.

§ 76

lg 1 kohaselt võib pankrotitoimkonna liikmetele maksta pankrotivara arvel mõistlikku tasu, kui selle maksmine on pankrotimenetluse erisusi arvestades mõistlik. Kohus leiab, et kõik pankrotimenetluse kulud on põhjendatud ja vajalikud, arvestades menetluse kestust, keerukust ja halduri tegevuse ulatust. Kohus on kontrollinud kulude vajalikkust ja põhjendatust vastavalt

§ 66lg 3 nõuetele ning kinnitab need. Halduri tasu ja pankrotitoimkonna liikmete tasud on määratud kooskõlas seadusega ning kinnitatud kohtu poolt. 41

(31)2-10-54810 Kohus kinnitab võlgniku kogu pankrotimenetluse kulud kokku 233 700,94 eurot, mis koosnevad järgmistest summadest: pangakulud: 1945,24 eurot, pankrotimenetluse haldamise kulud: 31 200 eurot, pankrotimenetluse raamatupidamise kulud: 31 200 eurot, ajutise halduri kulud: 519,72 eurot, ajutise halduri tasu koos maksudega: 8160,24 eurot (4750,11+1262,70+122,71+2024,72), pankrotihalduri esialgne tasu koos maksudega: 85 895,39 eurot (50 000+13 291,22+1291,72+21 312,45), pankrotitoimkonna liikmete tasud koos maksudega: 19 950 eurot (12 000+3000+4950) ning pankrotihalduri tasu ja sellega seonduvate maksude katteks deponeeritud 54 830,35 eurot (41 225,83+13 604,52). Edasikaebamine

§ 164

lg 1 ja 2 alusel, määruse peale, millega kohus pankrotimenetluse lõpetab, võib võlgnik esitada määruskaebuse. Võlausaldaja võib pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt

§ 163

lõikele 2 vastuväite.

§ 150lg 5 kohaselt võib pankrotimenetluse kulude kohta tehtud määruse peale esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Lõhmus Kohtunik 42

(31)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.