Obsah (6)

§ 38§ 41§ 2§ 121§ 43§ 175

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-491 Määruse kuupäev 15. mai 2025 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi D.N-i (D.N) ja tema lapse kaebus Viljandi valla tekitatud varalise ja mittevaralise k

) § 121 lõike 1 punkti 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37‒39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

1. Tartu Halduskohus jättis
2. aprilli
3. a määrusega käesolevas asjas kaebuse selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks käiguta ning andis kaebajatele kaebuse puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 7 päeva määruse kättesaamisest arvates. D.N kinnitas
4. aprillil 2025 kohtule, et on nimetatud kohtumääruse kätte saanud. Seega hakkas puuduste kõrvaldamise tähtaeg kulgema
5. aprillil 2025 ning viimane päev puuduste kõrvaldamiseks oli
6. mai
7. Kaebajad ei ole praeguseni käiguta jätmise määruses osutatud puudusi kõrvaldanud. Samuti ei ole kaebajad taotlenud kaebuse puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamist.
8. Kohus mõistis
9. aprilli
10. a määruses, et kaebajad on esitanud mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise nõude. Seejuures mõistis kohus, et mittevaraline kahju on tekkinud mõlemale kaebajale ning varaline kahju kaebajale I, arvestades, et varaline kahju seisneb saamata jäänud tulus. 3-25-491 Kaebajad ei ole kohtu tõlgendusele vastu vaielnud. Kaebajatel tuli kaebuse puuduste kõrvaldamiseks teatada kaebaja II isikuandmed ning täpsustada kaebuse asjaolusid, vastates kohtu esitatud küsimustele. Lisaks tuli kaebajatel kohtule teatada, millise konkreetse Viljandi vallale etteheidetava õigusvastase tegevusega kaebajale I mittevaralist kahju põhjustati ning milles talle tekitatud mittevaraline kahju seisneb. Mõlemal kaebajal tuli kohtule teatada, millist riigivastutuse seaduse § 9 lõikes 1 toodud õigushüve Viljandi vallale etteheidetava õigusvastase tegevusega rikuti ning kuidas on tekkinud kahju põhjuslikus seoses Viljandi valla õigusvastase tegevusega. Kaebajatel tuli oma väidete põhistamiseks ning tekkinud kahju (sh varalise kahju) kinnitamiseks esitada ka vastavad tõendid. Kaebajad kohtule ei vastanud.
11. Kohtu hinnangul ei vasta kaebus

§-de 37‒39 nõuetele ning seda ei ole võimalik menetleda. Kohus märgib, et kaebuse menetlusse võtmiseks peavad olema selged menetluse pooled ning vaidluse ese (

§ 38lõike 1 punkt 1 ja § 120 lõike 1 punkt 2; § 41 lõiked 1 ja 2).

Kaebajad ei ole kohtule teatanud kaebaja II isikuandmeid, mistõttu ei ole kohtul võimalik kaebaja II isikut tuvastada. Juba eeltoodud põhjusel ei ole kaebaja II kaebuse edasine menetlemine võimalik. Kaebuses kirjeldatud asjaolude pinnalt ning kaebuse sõnastusest lähtuvalt ei ole kohtule selge kaebuse alus. Vaatamata sellele, et kohtul on võimalik esitatud kaebust tõlgendada kui kaebust varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks, ei ole kaebajad siiski

§ 38

lõike 1 punktidest 67 tulenevalt kohtule teatanud, millal ja millise tegevusega kaebajale I mittevaralist kahju põhjustati, milles talle tekitatud kahju seisneb, millist tema õigushüve kahjustati ning kuidas on tekkinud kahju põhjuslikus seoses etteheidetava õigusvastase tegevusega. Ka kaebaja II osas ei ole kohtule selgitatud, millist tema õigushüve kahjustati ja kuidas on tekkinud kahju põhjuslikus seoses etteheidetava õigusvastase tegevusega. Kaebajad ei ole täpsustanud ka muid kohtu küsitud kahju hüvitamise nõude asjaolusid, sh varalise kahju nõude asjaolusid, ega esitanud tõendeid oma väidete kinnituseks.

§ 41

lõikest 1 tulenevalt määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt sama seadustiku §-le 37 ja kaebuse alus ning kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Kohus lahendab asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses ning avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel (

§ 2lõige 3).

Kohus ei saa asuda oletama, milline isik võiks olla kaebaja II, ega kaebuse alust iseseisvalt sisustama. Kaebajate tegevusetus kaebuse puuduste kõrvaldamisel viitab sellele, et neil ei ole enam huvi asja menetlemise vastu, mistõttu ei ole menetluse jätkamine põhjendatud. 7. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et kuna kaebajad ei ole kõrvaldanud kohtu poolt määratud tähtajaks kaebuses esinenud puudusi ja puudused takistavad asja läbivaatamist, siis tuleb nende kaebus

§ 121lõike 1 punkti 2 alusel tagastada.

8. Kohus selgitab, et

§ 43

lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda nõuetekohase kaebusega uuesti halduskohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus kaebajate riigilõivust vabastamise taotluse sisuliseks lahendamiseks ja kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
2. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus D.N-i ja XXi nimed tähemärkidega (

§ 175lõige 3 ja § 178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt)