KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Tsiviilasja number 2-25-4133 Määruse tegemise aeg ja koht 27. mai 2025, Pärnu Tsiviilasi L-L. L.-i hagi J. L.-i vastu elatise võlgnevuse ja elatise

§ 661

lg 4 alusel ei saa määruse peale edasi kaevata, sest pooled kokkuleppel välistasid määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub menetlusosalistele kättetoimetamisest (

§ 466lg 1 ja lg 3).

Tsiviilasi nr 2-25-4133 ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA HAGI TAGAMISE TAOTLUS

1. Pärnu Maakohtu menetluses on alaealise L-L. L.-i (seaduslik esindaja K. H.)
2. märtsil 2025 esitatud hagi J. L.-i vastu miinimummääras elatise väljamõistmiseks alates
3. detsembrist
4. Igakuise elatise suuruseks alates
5. detsembrist 2024 kuni
6. märtsini 2025 oli 287,72 eurot ja alates
7. aprillist 2025.a on 301,74 eurot. Hagiavalduse kohaselt kostja viibib alates
8. detsembrist 2024 kinnipidamisasutuses ega osale lapse ülalpidamises. Varasemalt on kostja tasunud vabatahtlikult elatist, kuid hetkel ei ole see enam võimalik. Ei ole teada, kauaks kostja kinnipidamisasutusse jääb, laps on kaks kuud olnud ilma elatiseta.
9. Kostja kirjalikus vastuses hagile vaidleb elatise väljamõistmisele vastu, sest on lapse ülalpidamiskulude tasumises osalenud. Kostja möönab, et tema kinnipidamisasutuses viibimise tõttu on lapsele ülalpidamise andmine olnud raskendatud, kuid lapse kulusid on tasunud ka vanavanemad.
11. mail 2025 kohtuistungil jõudsid pooled elatise suuruses ja tasumise korras kokkuleppele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 2 kohaselt kohus protokollis poolte avaldatud kompromissi tingimused: alates

1. jaanuarist 2025 tasub kostja lapsele elatist 250 eurot kuus, elatis makstakse jooksva kuu
2. kuupäevaks lapse ema arvelduskontole. Seega kompromissi sõlmimise seisuga on elatis muutunud sissenõutavaks summas 1250 eurot, millest on hagejale 200 eurot makstud elatisabina. Kostja teab, et peab selle riigile hüvitama. Poolte kokkuleppe kohaselt kostja maksab hagejale tagasiulatuva perioodi eest 1050 eurot, tasumise korra ja tähtaja lepivad K. H. ja J. L. omavahel täiendavalt kokku. Alates
3. juunist 2025 maksab kostja 250 eurot kuus K. H. kontole iga kuu
4. kuupäevaks. Kompromissi sõlmimisel võtsid pooled elatise suuruse määramisel arvesse, et lapsele riideid/jalanõusid on seni ostnud ja ostavad ka edaspidi mõlemad vanemad ja lapse vanavanemad, seda kulu elatise suuruse määramisel arvesse ei võeta. Elatise suuruse määramisel arvestamisel arvestati lapse riiete kuluks 20 eurot (aluspesu, sukad-sokid jms), eluasemekulu (üür) 125 eurot, kommunaalkulud 110 eurot, kodune toit 100 eurot (arvestades, et liha-kartulid saadakse emapoolsetelt vanavanematelt), transpordikulu 20 eurot, sidekulu 20 eurot, ravikulud 20 eurot, hügieen 10 eurot, lasteaiakulud 105 eurot, huviringid 28 eurot ja jalgpallitreening 19 eurot. Seega lapse kulud ühes kuus on u 577 eurot, millest 80 eurot on kaetud riikliku lapsetoetusega ning ülejäänud osas jäävad lapse kulud võrdselt vanemate kanda. Kohus selgitas pooltele kokkuleppe kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Pooled kinnitasid, et jäävad selle kokkuleppe juurde ning kokkuleppel loobusid kompromissi kinnitamise määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest.
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 5. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kokkulepet kinnitav kohtumäärus on täitedokumendiks ja on vajadusel sundkorras täidetav. 6.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 164

lg 1 näeb ette, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Samuti

§ 168

lg 3 kohaselt jäävad kompromissi korral menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled teisiti kokku ei leppinud, vaid sedastasid ka kompromissis, et kulud jäävad poolte endi kanda. Kuna hüvitatavaid kulusid asjas tekkinud ei ole, siis kohus

§ 174lg 1 kohaselt menetluskulude suurust kindlaks ei määra. 2

§ 661

lg 4 kohaselt pooled kokkuleppel võivad hagimenetluses edasikaebamise õiguse välistada.

§ 466

lg-te 1 ja 3 alusel jõustub määrus, mis seaduse kohaselt on jõustumise järel täitedokumendiks, pooltele kättetoimetamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp kohtunik 3