← Eesti

2-23-3671/20

Obsah (5)§ 440§ 442§ 173§ 162§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anna Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 09. mai 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-23-3671 Kohtuasi G.K hagi Inkassoteenused OÜ, R.B vastu va

) § 207 lg 3 kohaselt vältimatud kaaskostjad ja kohus saab õigussuhte tuvastada ühiselt kõikide kostjate suhtes, ei ole kohus seotud kostja II õigeksvõtuga vastavalt

§ 440lg-le 4.

  1. Kohus tuvastab järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: 15.
  2. pooled ei vaidle, et kinnistusregistri registriossa nr QQQ kantud korteriomand asukohaga XXX on hageja ja kostja II ühisomand (dtl 3, 53, 60); 15.
  3. kohtutäitur Priit Petter on algatanud kostja II suhtes täitemenetlused (023/2021/2339 ja 023/2021/2242) ning seadnud hageja ja kostja II ühisvaras olevale korteriomandile asukohaga XXX (registriosa nr QQQ) käsutamise keelumärke kostja I kasuks (dtl 13); 15.
  4. täiteasjades 023/2021/2339 ja 023/2021/2242 on võlgnikuks üksnes kostja II, s.o üks korteriomandi ühisomanikest, hageja ei ole võlgnik ja puudub hagejat kohustav täitedokument (dtl 74, 79); 15.
  5. kostja I ei ole tõendanud, et hageja oleks andnud nõusoleku ühisvarale sissenõude pööramiseks.
  6. Hageja on esitanud kostjate vastu hagi TMS § 222 alusel, mille lg 1 kohaselt võib kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. TMS § 222 lg 3 kohaselt esitatakse selline hagi sissenõudja ja võlgniku vastu.
  7. TMS § 14 lg 1 kohaselt on sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Sama sätte lõike 11 kohaselt, kui sissenõue pööratakse abikaasade ühisvarale ühe abikaasa vara suhtes toimuvas täitemenetluses, eeldatakse sissenõudja kasuks võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekut. Nimetatud vara võib arestida ja müüa. Nõusoleku eeldus ei kehti kinnisasjade ja võlgnikuks mitteoleva abikaasa sissetuleku ning tema nimel avatud kontol oleva raha suhtes. Võlgnikuks mitteolevat 3 2-23-3671 abikaasat teavitatakse käesolevas lõikes nimetatud vara arestimisest ja selgitatakse vastuväite esitamise võimalust.
  8. Kuivõrd kohus tuvastas, et korteriomand (registriosa nr QQQ) kuulub hageja ja kostja II ühisomandisse, kuid TMS § 14 lg 1 eeldused sissenõude pööramiseks abikaasade ühisvarale ei ole täidetud, esinevad alused TMS § 222 lg 1 alusel kõnealuse ühisvara aresti alt vabastamiseks.
  9. Seega asub kohus seisukohale, et korteriomand tuleb täiteasjades 023/2021/2339 ja 023/2021/2242 arestist vabastada, sest need kuuluvad G.K ja R.B ühisvarasse. TMS § 222 lg 4 kohaselt vabastab hagi rahuldamise korral kohtutäitur vara aresti alt ja esitab avalduse registrile keelumärke kustutamiseks.
  10. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 ütleb, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 kohaselt on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KRS § 341 lg 8 näeb ette, et puudutatud isiku nõusolekut võib asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus.
  11. Hageja on taotlenud keelumärke kustutamist. Kuna kohus on tuvastanud, et täitemenetluse raames kinnisasjale kostja I kasuks kantud keelumärge kuulub seoses vara arestist vabastamisega kustutamisele, siis on selleks vajalik ka puudutatud isiku ehk kostja I nõusolek. Kohus kohustab kostjat I vastavat nõusolekut andma ning asendab selle TsÜS § 68 lg 5 alusel kohtuotsusega.
  12. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ning määrab vabastada täiteasjades 023/2021/2339 ja 023/2021/2242 aresti alt Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr QQQ kantud korteriomand asukohaga XXX. Lisaks kohustab kohus Inkassoteenused OÜ-d (regitrikood 14997899) andma nõusolek Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr QQQ Inkassoteenused OÜ kasuks sisse kantud keelumärke kustutamiseks. Asendada Inkassoteenused OÜ nõusolek keelumärke kustutamiseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 mõttes kohtuotsusega Hagi tagamise abinõu kehtivus 23.

§ 442

lg 5 otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused.

  1. Kohus tagas 09.03.2023 määrusega hagi ja määras peatada kinnistu asukohaga XXX (registriosa nr QQQ) enampakkumine Tallinna kohtutäitur Priit Petteri poolt alustatud täiteasjades nr 023/2021/2339 ja 023/2021/2242 kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Kohaldatud hagi tagamise abinõu jääb kehtima käesoleva kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  2. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 4 kohaselt 4 võib kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui 4 2-23-3671 vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

  1. Kuigi kohus rahuldab hagi, oleks kulude väljamõistmine kostjatelt nende suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kohus arvestab, et kinnistusraamatust (dtl 12) ei nähtu, et vaidlusalune kinnistu on hageja ja kostja II ühisvara, mistõttu puudus kostjal I avalikele registriandmetele, milliste õigsust asjaõigusseaduse (AÕS) § 56 lg 1 alusel eeldatakse, võimalus teada, et kõnealune korteriomand ei kuulu üksnes võlgnikule, s.o kostjale II. Kohus arvestab ka sellega, et kostja I käitus menetluses mõistlikult ning heauskselt ega esitanud hagile sisulisi vastuväiteid pärast seda, kui kostjale I sai teatavaks, et tegemist on hageja ja kostja II ühisvaraga.
  2. Arvestades seda, et hageja ja kostja II on ühiselt abikaasadena huvitatud osapoolteks ning kostja II on vältimatu kaaskostja TMS § 222 alusel, on käesolevas vaidluses põhjendatud ja õigustatud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Seega rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 28.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2025. a otsusega nr 2-233671. 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.