KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 14.10.2024.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-10847 Tsi

(tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 202 lg 3 kui menetluses esindab tsiviilkohtumenetlusteovõimelist täisealist isikut eestkostja, loetakse, et esindatav on tsiviilkohtumenetlusteovõimetu. Hageja lepingulise esindaja 12.10.2024 avaldusest on arusaadav, et eestkostja 03.10.2024 avaldust heaks ei kiida ning selle menetlemist ei soovi. Seoses sellega ei menetle kohus hageja 03.10.2024 avaldust. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

1. PKS (perekonnaseadus) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 3 järgi on ülalpidamist õigustatud saama muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Nähtuvalt rahvastikuregistrist on kostja hageja tütar.
2. Pooled vaidlevad, kas hageja on abivajav ega ole võimeline ennast ise üleval pidama. Hageja on välja toonud, et tema vajadused perioodil 01.08.2023 kuni 12.02.2024 olid järgmised (dtl 149): vajadus eluase laen eur/kuus 160 200 2 toit ja majapidamistarbed sidekulud tervishoid hügieen riided ja jalanõud kokku 250 30 60 30 100 830
3. Kohus tuvastab hageja konto väljavõttelt (01.11.2022 - 01.02.2023, dtl 7-8) makseid seoses eluasemega (XXX tn KÜ, Eesti Energia AS nov-jaan) keskmiselt 107,25 euro ulatuses kuus, arvestades juurde ka telekommunikatsiooniteenused kodus (Elisa Eesti AS; 13,48 eur kuus), on ühe kuu keskmine kulu seoses eluasemega 120,73 eurot.
4. Hageja on välja toonud, et ta tasub oma poja S.Y laenumakseid, sest hageja korter on koormatud hüpoteegiga, mis tagab S.Y laenu (hüpoteegi seadmise leping osal dtl 18, 16.02.2024 panga teade laenulepingu ülesütlemise kohta dtl 89-90), mistõttu maksete tasumise eesmärk on eluaseme säilitamine. Eelviidatud konto väljavõttelt nähtuvalt on hageja tasunud S.Y laenumakseid keskmiselt summas 183,33 eurot kuus. Viidatud 16.02.2024 teate kohaselt on laenuleping 2024.a. veebruaris üles öeldud.
5. Sidekuludega on konto väljavõttelt seostatavad Elisa Eesti AS muutuvas suuruses maksed, mille ühe kuu keskmine on 15,25 eurot. Kohus leiab, et tavapärane vajadus seoses toidu ja esmaste majapidamistarvete soetamiseks on hinnanguliselt ca 200 eurot kuus, harilike hügieenitarvete soetamiseks vajalik kulu ei ületa 5 eurot kuus (tarbeid nagu seep, hambapasta jms ei osteta ka igakuiselt). Hageja ei ole välja toonud, et ta oleks enne hooldekodusse elama asumist regulaarselt tarvitanud ravimeid või kandnud muid tavapärasest kõrgemaid kulusid seoses tervishoiuga. Harilike käsimüügiravimite jm apteegitarvete soetamiseks tavapärane kulu jääb kohtu hinnangul 15 euro piiresse kuus. Kohus leiab, et esmaselt vajalike riiete-jalanõude soetamiseks ei kulu ühe kuu keskmisena arvestades üle 10 euro kuus. Täiskasvanud inimesel puudub vajadus pidavalt riiete ja jalanõude soetamiseks, enamik vajalikust on juba olemas ning samu üleriideid ja jalanõusid on võimalik kanda mitu aastat. Võrdlusena nt Statistikaameti poolt avaldatud andmete kohaselt oli 2023.a. ühe liikmega leibkonnale 30 päeva mittetoidukulutuste maksumus garderoobikulude osas 7,12 eurot.1
6. Kohus asub seisukohale, et hageja igakuised vajadused perioodil 01.08.2023 kuni 12.02.2024 olid järgmised: vajadus eluase (120,73 + 183,33) toit ja majapidamistarbed sidekulud tervishoid hügieen riided ja jalanõud kokku eur/kuus 304,06 200 15,25 15 5 10 549,31
7. Kohus tuvastab hageja konto väljavõttelt (dtl 7-8), et hageja sissetulek 2023.a. oli vähemalt 626,37 eurot kuus (pension + sotsiaaltoetus), 2024.a. veebruaris oli hageja sissetulek 709,05 eurot kuus. Kohus asub seisukohale, et hageja sissetulekust perioodil 01.08.2023 kuni 12.02.2024 piisas tema vajaduste katteks, st hageja oli võimeline ennast ise üleval pidama. Kohus leiab, et kuivõrd hageja nimetatud perioodil abivajav ei olnud, puudub tal vastava perioodi eest nõue kostjalt ülalpidamise 1 https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__leibkonnad__leibkonna-eelarve__aasta-kulutused/LE27/table/ tableViewLayout2 3 saamiseks. Kohus jätab hagi rahuldamata osas, milles hageja on taotlenud kostjalt elatise välja mõistmist perioodi 01.08.2023 kuni 12.02.2024 eest.
8. Hageja on välja toonud, et tema vajadused alates 12.02.2024 on järgmised (dtl 150): vajadus eluase laen toit ja majapidamistarbed sidekulud tervishoid hügieen riided ja jalanõud kokku eur/kuus 160 250 916 30 113 30 0 1499
9. Nähtuvalt esitatud arvetest (dtl 146, 153) on hooldekodu omaosalus 916 eurot kuus. Esitatud tšeki (dtl 154-157) kohaselt on hageja asunud tarvitama mitmeid temale välja kirjutatud ravimeid, mistõttu on suurenenud kulud tervishoiule. Asjaolusid, mis põhjendaksid side- või hügieenikulude suurenemist hageja välja toonud ei ole. Kohus leiab, et alates hooldekodusse elama asumisest S.Y laenumaksete tasumine enam seoses hageja vajadustega mõistlikult vajalik ei ole. Esitatud tõendid ei võimalda ka tuvastada, et alates hooldekodusse asumisest oleksid suurenenud kulud seoses korteri kommunaalkuludega. Pigem vastupidi, telekommunikatsiooniteenused kodus ei ole enam vajalikud. Kohus asub seisukohale, et esitatu ei võimalda tuvastada, et hageja vajadused alates 12.02.2024 oleksid suuremad kui 1 169,98 eurot kuus koosnedes järgnevast: vajadus korteri ülalpidamine eluase, toit sidekulud tervishoid hügieen kokku eur/kuus 120,73 916 15,25 113 5 1169,98
10. Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja sissetulek 2024.a. veebruaris oli 709,05 eurot kuus (pension koos sotsiaaltoetusega), alates 2024.a. maist on see kontoväljavõttelt (dtl 151-152) nähtuvalt 780,86 eurot, st sissetuleku ja vajaduste vahe on 389,12 eurot kuus. Kohus leiab, et hagejal on võimalik ennast lisaks sissetulekule täiendavalt üleval pidada temale kuuluva korteri arvel. Kui hageja korteris enam ei ela, on mõistlik see müüa ning saadud raha kasutada hageja kulude katteks. Hageja on välja toonud, et korter on koormatud isikliku kasutusõigusega tema abikaasa kasuks, kuid selgitas 11.07.2024 istungil, et ka abikaasa viibib hooldekodus ning abikaasa vanusest ja tervislikust seisundist tulenevalt ei ole tõenäoline, et ta võiks korterisse elama asuda. Kohus tegi hagejale istungil ettepaneku tõendada korteri väärtus, kuid vastavaid väiteid ega tõendeid hageja ei esitanud. Kohus leiab, et lisaks müümisele on korterit võimalik ka välja üürida. Olukord, kus korter seisab tühjana, kuid tasuda tuleb selle kommunaalmakseid ning samal ajal isiku enda jooksvate kulutuste katteks tema sissetulekust ei piisa, endast vara mõistlikku valitsemist ei kujuta. Kohus asub seisukohale, et hageja ei ole abivajav ka alates 12.02.2024, sest tal on võimalik ennast üleval pidada mh endale kuuluva vara arvel. Kohus jätab hagi rahuldamata ka seoses perioodiga alates 12.02.
12. Kuna kohus leidis, et hageja ei ole abivajav, ei hinda kohus väiteid ega tõendeid seoses kostja majandusliku seisundiga. Menetluskulud 4 15.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seoses hagi rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud hageja kanda. 16. Kostja on välja toonud, et tal tekkis seoses menetluses osalemisega kulu 1 380 eurot, so kulu lepingulisele esindajale. 17.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja on välja toonud, et tema esindaja tegi järgmised menetlustoimingud järgmise ajakuluga: - hagiga tutvumise ja kostja vastuse koostamine koos seonduvaga 4 tundi; 04.04.2024 seisukoha koostamine 2 tundi; 04.06.2024 seisukoha koostamine 0,5 tundi; 11.07.2024 istungil osalemine ja ettevalmistus 2 tundi; - 29.07.2024 hagi täiendusega tutvumine ja sellele vastuse koostamine 3 tundi. 18. Märgitud ajakulu kokku on 11,5 tundi. Kohus leiab, et kõik välja toodud toimingud on kooskõlas menetluse käiguga ning ühelegi toimingule märgitud ajakulu ei ole põhjust pidada ilmselt põhjendamatuks. Esitatu kohaselt osutati õigusteenust hinnaga 120 eurot tund, mis ei ületa kohtu hinnangul keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus asub seisukohale, et kostja põhjendatud kulu lepingulisele esindajale on 1 380 eurot, mille kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostja kasuks välja hagejalt. 19.

§ 178

lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 5