← Eesti

2-25-4978/4

Obsah (6)§ 142§ 444§ 162§ 174§ 175§ 177

KOHTUOTSUS (TAGASELJAOTSUS) Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-25-4978 Otsuse tegemise aeg ja koht 02. mai 2025 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Tsiviilasi Revensen OÜ hagi S. G. ja A. G.

§ 142lg 2).

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. ASJAOLUD 1. Revensen OÜ esitas Viru Maakohtule hagiavalduse S. G. ja A. G. vastu ühisvara jagamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on S. G. suhtes alustatud täitemenetlus. Täitedokumendiks on Pärnu Maakohtu 21.04.2023.a. määrus (maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-23-111580, millega mõisteti kostjat välja võlgnevus 3368,82 eurot. Täitemenetlustes ei ole laekumisi toimunud. Kohtutäituril ei ole täitemenetlustes õnnestunud võlgnikult võlga sisse nõuda, kuna kostjal puudub vara ja piisav sissetulek, millele sissenõuet pöörata. Täitemenetluse käigus on kohtutäitur välja selgitanud, et kostjad on abielus ning abikaasade ühisvarasse kuulub kinnisasi aadressil XXX (registriosa nr XXX). Hagejal puuduvad andmed, et S. G.l oleks lahusvara, mille arvelt saaks rahuldada hageja nõude 3368,82 eurot + viivis. Sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekut sissenõude pööramiseks ühisvarale täituril ega hagejal ei ole. 2

(4)Võla sissenõudmiseks kostjalt ei ole jäänud alles muid võimalusi, kui nõuda kostjate ühisvara hulka kuuluva kinnisasja osas ühisvara jagamist. Jagamise viisina soovib hageja kinnistu müümist avalikul enampakkumisel, müügist laekuva raha jagamist kostjate vahel võrdsetes osades ning S. G.le jäävast osast kohustuse täitmist hageja ees.
  1. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 01.04.
  2. a määrusega ning andis kostjatele tähtaja hagile vastamiseks 14 päeva määruse kättesaamisest alates. Kostjaid hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kätte S. G.le 08.04.2025.a. pereliikme (abikaasa A. H.) kaudu ning A. G.le 08.04.2025 isiklikult. Kohtu määratud tähtajaks kostjad hagile ei vastanud ega esitanud omapoolseid vastuväiteid. Hageja esindaja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. KOHTU PÕHJENDUSED
  3. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega.
  4. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et kostjatel ei ole vaidlust hagi üle ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. 5.

§ 444

lg 3 järgi võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta või põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud kostjate omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 1 ja 2, perekonnaseaduse (PKS) § 25, § 26 lg 1, § 29 lg 1, § 33, § 37 lg 3, § 38, asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2. Menetluskulud 6. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannavad kostjad solidaarselt.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. 7. Hageja menetluskulud on hagiavalduse ja sellele lisatud kulunimekirja kohaselt kokku 780 eurot (millest 420 eurot hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 360 eurot õigusabikulu /esindustasu). Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud. Riigilõivu osas on menetluskulu taotlus põhjendatud. Hageja on hagiavalduse esitamise eest 31.03.2025 tasunud riigilõivu 420 eurot. Hageja taotleb esindustasu väljamõistmist kostjatelt summas 360 eurot (arvestusega 3 h x 120 eurot töötunni hind).

§ 175

lg 1 tulenevalt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on esindaja kulu põhjendatud ning tasu vastab õigusabitoimingutele vajaminevale ajakulule ja töömahule. Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt hageja menetluskulude katteks 780 eurot (sh riigilõiv 420 eurot ja õigusabikulu hagiavalduse koostamise eest 360 eurot). 3

(4)8. Hageja palub kostjatelt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt

§ 177

lg 4.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.