Obsah (6)

§ 38§ 45§ 152§ 44§ 43§ 104

3-24-1431 TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-1431 Määruse kuupäev ja koht 15.5.2025, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Romeo Kalda kaebus Viru Vangla vastu Kohtuasi RESOLUTSIOON 1. Jätta ka

§ 38

lg-st 4 ja § 45 lg-st 2 tulenevalt on tuvastamiskaebus erandlik nõude liik ning tuvastamiskaebuse saab esitada põhjendatud huvi korral üksnes erandlikes olukordades, kui muud õiguskaitsevahendid ei oleks tõhusad. Kui kaebajal esinevad tõhusamad õiguskaitsevahendid oma õiguste kaitsmiseks, siis ei ole tuvastamisnõude esitamine lubatav (

§ 45lg 2 esimene lause).

Samuti ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks (

§ 45lg 2 teine lause).

Kaebaja esitab hüpoteetilise põhjenduse, et esineb võimalus tema tagasi saatmiseks Viru Vangla tugevdatud järelevalvega osakonda ning käesolevas kohtuasjas tehtav otsus annaks õiguskindluse antud küsimuses ja kaebaja ei peaks otsast peale alustama samas asjas kohtumenetlust. Kaebaja on põhjendanud tuvastamiskaebusele üleminekut asjaoluga, justkui vastustaja oleks aastaid rikkunud kaebaja õiguseid, et keelduti menetluse alustamisest kaebaja avavanglasse paigutamiseks, millega on talle tekitatud mittevaraline kahju ja käesolevas asjas oleks positiivne kohtuotsus kaebajale moraalse kahju eest hüvituseks. Vastustaja hinnangul ei ole taotluses esitatud põhjendused tuvastamiskaebusele üleminekuks piisavad ning kaebaja põhjendused on meelevaldsed ja ekslikud. Praegusel juhul ei aitaks tuvastamisnõudele üleminek hilisemates sarnastes vaidlustades kaasa kaebaja õiguste kaitsele. Kaebajal on hetkel võimalik Tallinna Vanglas taotleda enda avavanglasse paigutamise haldusmenetluse algatamist. Kaebaja on paigutatud Tallinna Vanglasse täitmisplaani § 5 lg 2 alusel, kuivõrd ei esine täitmisplaani § 5 lõikes 1 sätestatud alust ehk riskihinnangust tulenevalt puudub kaebajal hetkel tugevdatud järelevalve vajadus. Võimalus, et kaebaja paigutatakse tagasi Viru Vangla tugevdatud järelevalvega osakonda, on võimalik üksnes juhul, kui kinnipeetav sooritaks Tallinna Vanglas seadusevastaseid tegusid või ilmneksid muud asjaolud, mis tingiks tema riskihinnangu muutmise ja sellest tulenevalt tugevdatud järelevalvega osakonda paigutamise. Kaebajal on võimalik oma õiguskuuleka käitumisega vältida sellise olukorra tekkimist. Samuti on kaebajal võimalik tema ümberpaigutamise korral ümberpaigutamine vaidlustada. Käesoleval juhul oleks tuvastamiskaebuse 2 3-24-1431 menetlemine ressursi ebaratsionaalne kasutamine. Eeltoodut arvestades palub vangla mitte minna üle tuvastamisnõudele ja jätta kohtumenetluse ajal muutunud asjaolude tõttu kaebus läbi vaatamata.

1. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja oli kaebuse esitamise ajal Viru Vangla kinnipeetav, kuid praeguseks on kaebaja Viru Vanglast üle viidud Tallinna Vanglasse. Seega ei saa Viru Vangla toimingud või haldusaktid avaldada avavanglasse mittepaigutamise kohta kaebaja õigustele enam mõju. Kuigi kaebaja viibib Tallinna Vanglas, ei saa kaebajal olla vajadust kaebuse esitamiseks seonduvalt Viru Vangla avavanglaosakonda ümberpaigutamisega.
2. Halduskohus nõustub vastustaja põhjendustega ja ei korda neid.
3. Kaebaja poolt kaebuses vaidlustatud Viru Vangla haldusaktid: kaebaja ümberpaigutamine avavanglasse või avavanglaosakonda st. Viru Vangla 26.03.2024.a otsus nr 6-10/24/2743-2 "Taotluse rahuldamata jätmine"; Viru Vangla 30.04.
4. a vaideotsus nr 6-12/24/72-2, mille tühistamist kaebaja taotles ning Viru Vangla direktorile ettekirjutuse tegemist, millega kohustada kaebaja taotlust (15.02.2024, nr V.V-1656) avavanglasse ümberpaigutamise menetluse algatamiseks uuesti läbi vaatama - reguleerisid üksnes kaebaja kui vanglas viibiva kinnipeetava õigusi ja kohustusi konkreetselt Viru Vanglas.
5. Kaebaja on paigutatud Viru Vanglast Tallinna Vanglasse täitmisplaani § 5 lg 2 alusel, kuivõrd ei esine täitmisplaani § 5 lõikes 1 sätestatud alust ehk riskihinnangust tulenevalt puudub kaebajal hetkel tugevdatud järelevalve vajadus. Kuna kaebaja on Viru Vanglast üle viidud Tallinna Vanglasse, siis ei avalda vaidlustatud haldusaktid kaebajale enam mõju. Seega ei ole haldusaktide tühistamine ja vangla kohustamine kaebaja taotlust (15.02.2024, nr V.V-1656) avavanglasse ümberpaigutamise menetluse algatamiseks uuesti läbi vaatama kaebaja õiguste kaitseks enam vajalik.
6. Kuna haldusaktid on täielikult ammendunud, on tühistamiskaebus menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu ning tuleb lähtuda analoogiast

§ 152lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2 (Riigikohtu halduskolleegiumi 13.

novembri

1. a otsus asjas nr 3-3-1-44-14, p 12;
2. detsembri
3. a otsus asjas nr 3-15-873, p 34).

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. 14.

§ 152

lg 2 järgi ei lõpeta kohus menetlust sama paragrahvi lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.

1. Kuna tühistamiskaebus on menetluslikult lubamatu, soovib kaebaja jätkata haldusasja menetlust vaidlusaluste haldusaktide õigusvastasuse tuvastamiseks st. üle minna tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele.
2. Tuvastamisnõude esitamine ei ole lubatud vaidlustatud haldusaktide õiguspärasuse abstraktseks kontrolliks, kui kaebuse rahuldamine ei tooks kaasa kaebaja õigusliku positsiooni paranemist. Tuvastamisnõude esitamisel preventiivsel eesmärgil peab esinema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda (Riigikohtu halduskolleegiumi
3. novembri
4. a otsus asjas nr 3-3-1-48-15, p 10 ja seal viidatud kohtupraktika). Kuna kaebaja on Viru Vanglast üle viidud Tallinna Vanglasse, siis on preventiivsel eesmärgil tuvastamisnõude esitamine on välistatud. Võimalus, et kaebaja paigutatakse tagasi Viru Vangla tugevdatud järelevalvega osakonda, on võimalik üksnes juhul, kui kinnipeetav sooritaks Tallinna Vanglas seadusevastaseid tegusid või ilmneksid muud 3 3-24-1431 asjaolud, mis tingiks tema riskihinnangu muutmise ja sellest tulenevalt tugevdatud järelevalvega osakonda paigutamise. Kohtule ei nähtu ka asjaolusid, mis tingiksid tuvastamiskaebuse esitamise vajaduse rehabiliteerival eesmärgil. Tuvastamiskaebuse esitamist ei õigusta võimalik hilisem hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus, kuna hüvitamiskaebuse esitamiseks ei ole vajalik eraldiseisvas menetluses vaidlusaluste haldusaktide õigusvastasuse kindlakstegemine. Seega ei ole tuvastamiskaebuse menetlemine kaebaja õiguste kaitseks vajalik.
5. Kuigi reeglina hindab kohus kaebuse lubatavust selle esitamise seisuga, siis praegusel juhul tuleks kaebuse lubatavust hinnata praeguse aja seisuga.

§ 44

lõike 1 alusel võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks.

§ 45

lg 2 järgi võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Seega on tuvastamiskaebuse esitamine lubatud juhul, kui isikul on kaebeõigus s.t see on isiku õiguste kaitseks vajalik ning puuduvad tõhusamad õiguskaitsevahendid. Riigikohus on sedastanud, et seadus ei anna õigust vaidlustada haldustoimingut või -akti, mis ei riku kaebaja õigusi. Kui kohus leiab, et vaidlustatud haldustoiming või –akt ei riku kaebaja õigusi, siis pole kohtul alust analüüsida kaebaja väiteid, mis puudutavad toimingu või akti seaduslikkust (RKHKm 7. juunist 1999, 3-3-1-26-99, p 4). 18. Kirjeldatu alusel jätab kohus kaebaja taotluse tuvastamiskaebusele üleminekuks rahuldamata

§ 44lg 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.

19. Eelnevat arvestades lõpetab kohus

§ 152lg 1 p 4 alusel käesoleva haldusasja menetluse.

Vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.

1. Tartu Halduskohus peab vajalikuks märkida, et Tallinna Vangla esitas 10.4.
2. a Harju Maakohtule taotluse Romeo Kalda tingimisi vanglast vabastamiseks. Kohtule teadaolevalt toimubki käesoleval ajal Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas asjas 1-078640 kohtumenetlus Tallinna Vangla taotluse osas Romeo Kalda tingimisi vabastamiseks talle Harju Maakohtu 24.5.
3. a kohtuotsusega nr 1-07-8640 mõistetud karistuse kandmiselt. Käesoleva määruse tegemise ajaks veel selles asjas lahendit pole, sest toimub riskihindamise (kohtupsühholoogia) ekspertiis.
4. Kohus tagastab kaebajale kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 20 eurot (

§ 104lg 5 p 4).

Selleks peab kaebaja kohtule teatama, kelle nimele ja millisele arvelduskontole ta kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist soovib, viie päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest arvates. (allkirjastatud digitaalselt) 4