← Eesti

2-25-2150/16

Obsah (5)§ 168§ 663§ 667§ 662§ 162

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek Määruse tegemise aeg ja koht 19.05.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-25-2150 A.G hagi F.J-i vastu kahju

§ 168

lg 6 alusel hageja kanda ning jättis menetluskulude puudumise tõttu nende rahalise suuruse kindlaks määramata.

  1. Hageja esitas 16.03.2025 määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas tühistada ning teha uus määrus, millega jätta menetluskulud kostja kanda. Puudub vaidlus, et kostja sai nõudekirja kätte. Kui kostjale jäi midagi ebaselgeks, oli tal võimalus selgitusi küsida, kuid kostja kirjale ei reageerinud. Väärteootsuses hinnati tekitatud kahju suuruseks 800 eurot. Kostja on väärteomaterjalidega tuttav. Nõudekirja summa 700 eurot on väiksem, sest hageja kulud olid muutunud väiksemaks. Maakohtu määrus ja põhjendused
  2. Maakohus rahuldas hageja määruskaebuse ning tühistas 28.02.2025 määruse resolutsiooni p-i 2 ning tegi selle osas uue määruse, millega jättis menetluskulud kostja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 475 eurot ning märkis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohus leidis, et määruskaebus on põhjendatud ning esineb alus määruskaebuse

§ 663lg 4 alusel rahuldamiseks.

Arvestades määruskaebuses väljatoodut, tuleb menetluskulud jätta

§ 168lg 5 alusel kostja kanda.

Maakohus pidas hageja põhjendatud menetluskuludeks riigilõivu 175 eurot ning lepingulise esindaja kulu 300 eurot (ajakulu 2 tundi lepingulise esindaja tunnitasu suurusega 150 eurot). Määruskaebus

  1. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega kohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis temalt välja menetluskulude hüvitise. Kostja palub teha uus määrus, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kostjale ei pidanud olema selge, et Ardi Šuvalov oli jätkuvalt hageja esindaja. Volitus võib olla tähtajatu, tähtajaline või olla seotud mingi teatud kindla tehingu tegemisega. Hageja on varasemalt korduvalt volitanud Ardi Šuvalovit esindama end üksnes üheks aastaks. Kostja ei pidanud eeldama, et hageja varasem pangakonto on siiani kehtiv. Ebaõige ülekandega edastatud raha tagasi saamine on aeganõudev ja kulukas. Menetluse edasine käik
  2. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta.
  3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud kostja kanda (resolutsiooni p 2), mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 475 eurot (resolutsiooni p 3) ning märkis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist 3 VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (resolutsiooni p 4). Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue määruse, millega jätab menetluskulud poolte endi kanda. Kostja määruskaebus kuulub rahuldamisele. 12.

§ 662

lg 3 alusel võtab ringkonnakohus vastu kostja määruskaebemenetluses esitatud tõendid. 13. Siinsel juhul on põhjendatud menetluskulude poolte endi kanda jätmine. Kuigi menetluskulude jaotuse üldreegli kohaselt kohaldub käesolevas asjas

§ 168

lg 5, sest kostja on pärast hagi esitamist hagejale hagis nõutud rahasumma tasunud, esinevad siiski alused

§ 162

lg 4 kohaldamiseks.

§ 162

lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

§ 162

lg 4 kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (RKTKm 04.04.2012, 3-2-1-28-12, p 15). Hageja nõudis hagis, et kostja hüvitaks talle sõiduki küljepeegli lõhkumisega tekitatud kahju 540,90 eurot ning prügikonteineri lõhkumisega tekitatud kahju 89 eurot. Nõudesumma 540,90 euro tõendamiseks on hagejale 31.01.2025 tehtud hinnapakkumine sõiduki parandamise kohta (dtl 38) ning 89 eurot on uue samaväärse prügikonteineri maksumus (dtl 38). Hageja esindaja poolt 11.12.2024 kostjale saadetud kohtueelses nõudekirjas nõudis hageja kostjalt sõiduki küljepeegli lõhkumisega tekitatud varalist kahju 700 eurot (dtl 39). Eeltoodust järeldub, et hageja ei pöördunud kohtueelselt kostja poole sama suuruse nõudega, mida ta käesoleva asja hagiavalduses nõudis. Kohtueelsest kirjast ei nähtunud nõutava summa kujunemine ning haginõude aluseks olev hinnapakkumine on tehtud hagejale alles pärast nõudekirja saatmist. Samuti ei nõudnud hageja kostjalt kohtueelselt prügikonteineri lõhkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Neil põhjustel on hageja menetluskulude kostja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane ning menetluskulud tuleb jätta

§ 162lg 4 alusel poolte endi kanda.

14. Seoses kostja määruskaebuse rahuldamisega jäävad määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud

§ 162lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 ja §-ga 659 hageja kanda.

Kostja teatas, et ei esita menetluskulude nimekirja, mistõttu rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.