Obsah (5)

§ 199§ 200§ 64§ 68§ 73

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja menetlus) Menetlus kohtus Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör Süüdistatav Süüdistus Kaitsja

§ 199

lg 2 p 4 ja § 200 lg 2 p 7, 8, 9 järgi advokaat Vello Sikut RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Tunnistada E.N süüdi karistusseadustiku (

) § 199 lg 2 p 4 ja mõista talle karistusena vangistus 2 (kaks) kuud ning tunnistada E.N süüdi

§ 200

lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 (kolm) aastat;

§ 64

lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista E.N-ile liitkaristus vangistusena 3 (kolm) aastat;

§ 68

alusel arvata eelvangistuse aeg mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda E.N-ile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 2 (kaks) aastat, 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva;

§ 73

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata E.N-ile katseaeg 3 (kolm) aastat ning mõistetud vangistust 2 (kaks) aastat, 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva ei pöörata täitmisele, kui E.N ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu; tühistada E.N-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

1. Kahjude, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus: rahuldada täielikult S.K tsiviilhagi ning välja mõista E.N-ilt 262 (kakssada kuuskümmend kaks) € ja 4 senti S.K kasuks; 2.2 välja mõista E.N-ilt sundraha 695.05 € ja riigi õigusabi tasu 138 (ükssada kolmkümmend kaheksa) € 06 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 833.11€ tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2011 a detsembrikuust igakuise menetluskulu osa 70 (seitsekümmend)€ tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 19.18 € arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Vello Sikutile. Selgitused kohtuotsusele
2. Selgitada: 3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu tasumine asjas nr 1-11-12433“); 3.3 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu ositi tasumiseks määratud rahasummad tähtaegselt tasunud Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-11-12433) 3.4 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
3. Süüdistused Süüdistusest nähtuvalt on E.N toime pannud kuritegudena: 1)

§ 200

lg 2 p 7, 8, 9 järgi, mis seisnes selles, et tema tungis 28.02.2010 kella 21 paiku isikute grupis koos K.Aiga (antud teos süüdi tunnistatud 29.07.2010 Tartu Maakohtu poolt) XXX asuvasse korterisse ning ähvardasid seal elavat H.T lüüa noaga ja nõudsid kannatanult sularaha. E.N ja K.A röövisid vägivalda kasutades kanntanult televiisor ProVision väärtusega 2200 krooni ja DVDmängija Philips DUP 3111 väärtusega 695 krooni. Seega pani E.N toime

§ 200

lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o röövimise e võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud vägivallaga, grupiga, relvana kasutatava esemega ähvardades ning sissetungimisega. 2)

§ § 199 lg 2 p 4 järgi, mis seisnes selles, et tema varem röövimise toime pannud isikuna, varastas 13.03.2010 ajavahemikul 21.30-00.00 xxx asuvast korterist S.Kle kuuluva rahakoti väärtusega 500 krooni, rahakotis olnud sularaha 3000 krooni, panga- ja kliendikaardid ning keevitaja tunnistuse, mille taastamise kulud on 600 krooni. Antud vargusega põhjustas kannatanule materiaalset kahju 4100 krooni ehk 262,04 eurot. Seega pani E.N toime

199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so varguse e võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise. 2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks

§ 199

lg 2 p 4 järgi ja karistamiseks vangistusega 2 (kaks) kuud ja

§ § 200 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja karistamiseks vangistusega 3 (kolm) aastat.

§ 64

lg 1 alusel moodustada liitkaristus lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga ning kuritegude kogumi eest mõista liitkaristuseks vangistus 3 (kolm) aastat.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 08.-09.03.2010, s.o 2 päeva ning lõplikuks 2 ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

§ 73

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui E.N ei pane 3- (kolm) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

1. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
2. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
3. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.
4. Põhjendused karistuse mõistmisel

§ 199

lg 2 p 4 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

§ 200

lg 2 p 7, 8, 9 näeb ette süüdlase karistamise kolme- kuni viieteistaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.

1. Põhjendused tekitatud kahju hüvitamiseks KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. S.K on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi summas 262.04 €. Tsiviilhagi tuleb Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 alusel rahuldada ning välja mõista E.N-ilt 262 (kakssada kuuskümmend kaks) € ja 4 senti S.K kasuks.
2. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
3. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on esimese astme kuriteo puhul 2,5 palga alammäära, s. o 695.05 €. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse
4. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord (edaspidi kord). Korras koos 3 hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus. Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 118.88 €. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 19.18 €. Kaitsja kohtus esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne, vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja tuleb kaitsjale tasuda. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb E.N-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 695.05 € ja riigi õigusabi tasu 138.06 (118.88 + 19.18)€ riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.
5. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. E.N on kahtlustatavana kinni peetud
6. –
7. märtsil 2010, seega on E.N viibinud eelvangistuses 2 (kaks) päeva.

§ 68

kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. E.N-i eelvangistuses oldud aeg 2 päeva tuleb arvestada mõistetud vangistuse hulka ja lugeda E.N-i kandmata karistuseks 2 (kaks) aastat, 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. Toomas Lillsaar Kohtunik 4