Obsah (7)

§ 150§ 158§ 162§ 28§ 65§ 165§ 163

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Kohtujurist Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised Viru Maakohus Maido Roots Deniss Iškin 20. mai 2025, Rakvere 2-24-145

) § 164 lg-d 1 ja 2). Määruse peale osas, mis on tehtud pankrotimenetluse kulude kohta, võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (

§ 150lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohus kuulutas 04.11.2024 kohtumäärusega välja M.-K. T. (võlgnik) pankroti ja algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus nimetas sama määrusega pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Martin Krupp ning avaldas 04.11.2024 teate pankroti väljakuulutamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 26.11.
2. Pankrotimenetluses ei ole pankrotitoimkonda moodustatud. Kohus kinnitas 11.03.2025 määrusega võlausaldajate nimekirja.
3. Pankrotihaldur esitas kohtule 01.04.2025 teate, et võlgniku pankrotimenetluses ei ole pankrotivaras vahendeid pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ja tegi ettepaneku lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu. Koos teatega esitas pankrotihaldur aruande, milles palus määrata pankrotihalduri tasuks 2658 eurot (lisandub käibemaks) ja vabastada pankrotihaldur oma ülesannetest. Aruande kohaselt on võlgniku sissetulekuteks olnud töötasu keskmiselt 758 eurot ning peretoetus 160 eurot. Arvestades, et võlgnikul on kaks alaealist ülalpeetavat, siis kinnipidamisi võlgniku sissetulekust ei ole saanud pankrotihaldur teostada. Aruande koostamise ajaks pankrotivara puudub. Pankrotimenetluse kulud on usaldusisiku tasu 1610,40 eurot (sh käibemaks) ja halduri tasu 3242,76 eurot (sh käibemaks). Pankrotimenetluses puudusid vahendid jaotiste alusel väljamaksete tegemiseks ja väljamakseid tehtud ei ole. Võlausaldajate rahuldamata nõuded teises rahuldamisjärgus on järgmised: B OÜ – 8216,47 eurot ja 2482,00 eurot, A OÜ – 9289,94 eurot ja J OÜ – 1649,78 eurot. Võlausaldajate rahuldamata nõuded kolmandal rahuldamisjärgus on OÜ G nõue 462,34 eurot. Pandieset käesolevas menetluses ei olnud. Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Haldur ei ole esitanud ja ei kavatse käesolevas menetluses esitada hagisid. Kohtukulud puuduvad. Võlgnik ei ole võlanõuetele vastuväiteid esitanud. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjus on võlgniku sissetuleku vähenemine, mis oli põhjustatud võlgniku tervisliku seisundi halvenemisest ning asjaolu, et võlgnik võttis erinevaid kiirlaene sealjuures arvestamata tagasimaksmise võimalustega. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Pankrotihaldur on märkinud, et tänane majanduslik olukord ei võimalda võlausaldajate nõuete mitte mingis osas rahuldamist, mis võib seada kahtluse alla ka kohustustest vabastamise menetluse eesmärgi.
4. Võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tegi kohus 30.04.2025 määrusega ettepaneku võlgniku edasisest pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda võlgniku pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 3000 eurot. Kohtu poolt määratud tähtajaks, s.o 14.05.2025 kohtu deposiiti raha ei laekunud. KOHTU PÕHJENDUSED
5. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist ja jätkata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust.
6. Pankrotihaldur on kohtule esitanud aruande pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. 5.1.

§ 158

lg 1 järgi kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. Pärast

§ 158

lg-s 2 nimetatud toimingute tegemist esitab haldur kohtule

§ 158

lg 3 järgi aruande, mis peab sisaldama

§ 162

lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmeid.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus ei lõpeta menetlust

§ 158

lg 6 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa või kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. 5.

1. Kohus leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Asja materjalide järgi puudub pankrotimenetluses vara pankrotimenetluse kulude katteks. Pankrotihaldur taotleb tasu 3242,76 eurot (sh käibemaks). Kohus avaldas 30.04.2025 väljaandes Ametlikud Teadaanded ka teate, et võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tuleks kohtu deposiidina maksta 3000 eurot hiljemalt 14.05.
2. Kohtu deposiiti ei ole summat tähtajaks tasutud. 5.
3. Pankrotihalduri esitatud aruanne sisaldab

§ 162lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmeid.

5.4. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus

§ 158

lg 4 teise lause kohaselt määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Pankrotimenetluses esitasid võlausaldajad viis nõuet, nõudeid tunnustati teise ja kolmanda järgu nõuetena järgmistes summades: B OÜ – 8216,47 eurot ja 2482,00 eurot, A OÜ – 9289,94 eurot, J OÜ – 1649,78 eurot ja OÜ G – 462,34 eurot (III järk). Nõudeid ei ole pankrotimenetluses rahuldatud ja seega on võlausaldajate nõuded eelnimetatud summades rahuldamata. Ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev määrus täitedokumendiks. 5.5. Kohus nõustub pankrotihalduriga, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu (

§ 28), vaid muu asjaolu (sissetuleku vähenemine ja hooletu finantskäitumine).

6. Pankrotihaldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu toimingutasuna 2658 eurot, millele lisandub käibemaks 584,76 eurot, kokku 3242,76 eurot. 6.1.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 65

lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata.

§ 65

lg 113 kohaselt füüsilise isiku pankrotimenetluses võib haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse (TLS) § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Vastav avaldus on tehtud 25.11.2024 menetlusdokumendis. Pankrotihaldur taotleb halduri tasu toimingutasuna kolmekordses TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määras, mis on praegu kehtiv summas 886 eurot, seega kokku 2658 eurot (3x886), millele lisandub käibemaks 584,76 eurot, kokku 3242,76 eurot. Kohus leiab, et arvestades praeguse menetluse keerukust, mahtu ning võlausaldajate nõuetega seotud toiminguid ja aruannete koostamist, samuti halduri kutseoskust, tuleb pankrotihalduri taotlus rahuldada ja määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 2658 eurot, millele lisandub käibemaks 584,76 eurot, kokku 3242,76 eurot. Pankrotihalduri taotlusel tuleb halduri tasu välja mõista büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb, s.o Saneerimismenetluse OÜ-le (

§ 65lg 1).

6.2. Pankrotihaldur taotleb menetlusabi andmist halduri tasu 886 euro (millele lisandub käibemaks 194,92 eurot) ulatuses hüvitamiseks riigi vahenditest.

§ 150

lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.

§ 65

lg 11 teise lause kohaselt ei hüvitata riigi vahenditest halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg-s 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Kohus tuvastas, et pankrotivara puudub ja võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu. Kohus leiab, et võlgnikule tuleb pankrotihalduri taotlusel ning

§ 65lg 11 ja Ts

MS § 183 lg 2 alusel määrata halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi ja vabastada võlgnik 886 euro (millele lisandub käibemaks 194,92 eurot) ulatuses pankrotihalduri tasu kandmisest. Ülejäänud pankrotihalduri tasu 2161,84 euro (sh käibemaks) ulatuses tuleb välja mõista võlgnikult.

1. Kohus algatas 04.11.2024 määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Pankrotihaldur on kohtule esitatud aruandes märkinud, et tänane majanduslik olukord ei võimalda võlausaldajate nõuete mitte mingis osas rahuldamist, mis võib seada kahtluse alla ka kohustustest vabastamise menetluse eesmärgi. Pankrotihaldur ei ole seda järeldust konkreetse asjaoludele viidates põhjendanud. 7.1 Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 2 lg 4 näeb ette, et kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. FiMS §-st 44 nähtuvalt on kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda füüsilisest isikust võlgnikule võimalus vabaneda oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest FiMS-is sätestatud korras. Kohus leiab, et põhjendatud on jätkata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, et võlgnik oleks rikkunud FIMS §-s 47 märgitud võlgniku kohustusi menetluse kestel. Seega ei esine FIMS § 49 lg-s 8 nimetatud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise aluseid. Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine väidetava perspektiivituse tõttu on kohtu arvates ennatlik. 7.
2. Pankrotihaldur on esitanud taotluse tema vabastamiseks pankrotihalduri ja usaldusisiku kohustustest.

§ 165

lg 3 alusel tuleb pankrotihaldur vabastada pankrotihalduri kohustustest pärast pankrotimenetluse kulude väljamaksete tegemist. FIMS § 46 lg 1 näeb ette, et kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kuna pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning pankrotihaldur ei ole esitanud uue usaldusisiku kandidatuuri, jätkab pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes. 7.

1. Kohus selgitab kohustustest vabastamise menetlusega seoses järgmist. FIMS § 53 lg 4 järgi kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik 1) teostab järelevalvet võlgniku kohustuste täitmise üle võlgniku kohustustest vabastamise menetluses; 2) hoiab võlgnikult saadud makseid ja teeb nendest väljamakseid võlausaldajatele seaduses sätestatud korras; 3) esitab kohtule igal aastal aruande võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta; 4) täidab seadusest tulenevat või kohtu poolt antud muud ülesannet, mis on vajalik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks. FIMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne tuleb esitada kohtule hiljemalt 05.11.
2. Edaspidi tuleb aruanne esitada iga aasta
3. novembriks. Aruandes tuleb märkida, kas ja kuidas võlgnik oma seadusest tulenevaid kohustusi täidab (sh aruande perioodi osas andmed võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmed kulutuste ning võlausaldajate nõuete katteks väljamaksete tegemise kohta). Aruandele tuleb ka lisada aruande perioodi kohta võlgniku arvelduskontode väljavõtted, tõendid töösuhete kohta ning tuludeklaratsioonid. FIMS § 47 lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. FIMS § 47 lg 4 järgi peab FIMS § 47 lg-s 3 nimetatud tulust (võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust) usaldusisik võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et praeguse asja asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra. FIMS § 46 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma iga aasta
4. märtsiks. Esimene väljamakse teha hiljemalt 10.03.
6. Teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 163lg 7).

/allkirjastatud digitaalselt/ Maido Roots kohtunik