Obsah (7)

§ 663§ 657§ 659§ 219§ 175§ 178§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Anneli Alekand, Triin Uusen-Nacke, Margit Jäätma Määruse tegemise aeg ja koht Tartu, 19. mai 2025 Tsiviilasja number 2-25-689 Tsiviilasi Narva linn

§ 663lg 5 alusel ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalide ja määruskaebusega, leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab

§ 657

lg 1 p 2 1 ja § 659 alusel maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid täiendab määruse põhjendusi. 7. Ringkonnakohus kontrollib

§ 659

ja § 651 lg 1 alusel määruskaebuse menetlemisel maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Riigi õigusabi osutaja vaidlustas maakohtu määruse osas, milles tema 25. märtsi 2025. a tasutaotlus (v.a 30 minuti osas) jäi rahuldamata. 8.

§ 219

lg 6 esimese lause järgi saab kohtu määratud advokaat tasu riigi kulul RÕS-is ettenähtud ulatuses ja korras. RÕS § 22 lg 6 alusel määratakse riigi õigusabi tasu suurus ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus kindlaks RÕS § 21 lg-s 3 nimetatud tasude ja kulude korra alusel, mis kehtis vastava tasu maksmise või kulu hüvitamise aluseks oleva toimingu tegemise ajal. RÕS § 22 lg 7 esimese lause järgi kontrollib riigi õigusabi andmise otsustanud kohus advokaadi taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab selle alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud, riigi õigusabi osutamise eest advokaadile makstava põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. Seega kontrollib kohus RÕS § 22 lg-te 6 ja 7 alusel esitatud taotluse alusel selle põhjendatust ja õigsust, hinnates tasu suurust (lähtudes RÕS § 21 lg-s 3 nimetatud tasude ja kulude korras sätestatud tasu arvestamise alustest, vt tasude ja kulude korra § 1 lg 1), esindaja ajakulu ja esindaja tehtud toiminguid. Ringkonnakohtu hinnangul kattuvad riigi õigusabi tasu kindlaksmääramisel kontrollitavad kriteeriumid (esindaja ajakulu ja toimingute hindamine) osaliselt põhimõtetega, mida tuleb silmas pidada ka lepingulise esindaja kulude hüvitamisel

§ 175lg 1 alusel.

Eeltoodut arvestades on riigi õigusabi osutaja tasutaotluse lahendamisel olulised ka Riigikohtu seisukohad, mis puudutavad lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamist

§ 175lg 1 järgi viidatud kriteeriumide alusel.

Riigikohus on korduvalt avaldanud seisukohta, et

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud 4 lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire.

1. Ringkonnakohtu hinnangul rikkus maakohus riigi õigusabi osutaja tasu suuruse kindlaksmääramisel diskretsioonipiire sellega, et jättis määruse vajalikus ulatuses põhjendamata. Maakohtu rikkumine ei ole määruskaebuse tühistamise aluseks, sest ringkonnakohus saab maakohtu rikkumise kõrvaldada. Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda määruskaebuses esile toodud asjaolud asuda maakohtust erinevale seisukohale. Määruskaebus ei sisalda põhjendusi, millest nähtuvalt saaks kulu põhjendatust hinnata lõpptulemusena maakohtust teisiti. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult leidnud, et riigi õigusabi osutaja tasutaotluses märgitud ajakulu tuleb 136 minuti osas vähendada. Ringkonnakohus põhjendab seda järgmiselt. 9.
2. Esmalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu hinnang taotluse esitamisele kuluva aja vähendamise võimalikkusele puudutab vaid menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aega. Seega on riigi õigusabi osutaja vääralt lugenud selle lause ka teistele toimingutele kulunud aja vähendamise põhjenduseks. Ülejäänud osas on maakohus tuginenud üldiselt asja mahule ja keerukusele ning riigi õigusabi osutaja koostatud menetlusdokumentide sisule ja mahule. 9.
3. Ringkonnakohus leiab, et riigi õigusabi osutaja tasutaotluses märgitud toimingutele, nagu asja vastuvõtmine koos RIS-s tehtavate toimingutega ja kliendikausta loomine riigi õigusabi osutaja arvutisüsteemis jne, kulunud aeg ei ole eraldiseisvalt riigi õigusabi korras hüvitatavad toimingud. Tegemist on toimingutega, mis on hõlmatud muude esindatava esindamiseks tehtavate toimingutega ning kirjeldatud toimingutele kulunud aja eraldi hindamine ja tasustamine ei ole põhjendatud. Selles osas tuleb maakohtu põhjendusi täiendada. Arvestades avalduse, selle lisade ja maakohtu poolt asja juurde võetud dokumentide sisu ja mahtu on maakohus põhjendatult leidnud, et asja materjalidega tutvumisele kulunud põhjendatud aeg on 45 minutit. 9.
4. Ringkonnakohus leiab, et sarnaselt lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele ei pea kohus ka riigi õigusabi osutaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel andma detailset hinnangut iga üksiku menetlustoimingu kulude põhjendatusele, küll aga peab kindlaksmääratav kulu suurus tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Ringkonnakohus ei nõustu riigi õigusabi osutajaga, et iga dokumendi esitamise otsustamisele, läbimõtlemisele ja algsele loomisele, olenemata dokumendi pikkusest, kulub teatud sarnane minimaalne aeg, millega tuleks kohtul arvestada. Samuti ei saa põhjendatuks lugeda iga dokumendi esitamiseks kuluva minimaalse aja eraldi arvestamist. Kulu hindamise seisukohalt on tegemist ühtse toiminguna. Ringkonnakohtu hinnangul on vastavad toimingud hõlmatud dokumendi koostamisele kulunud vajaliku ja põhjendatud ajaga lähtuvalt dokumendi ja tsiviilasja sisust, mahust ja keerukusest. Maakohus leidis põhjendatult, et tähtaja pikendamise taotluse koostamise ja esitamise põhjendatud ajakulu on 15 minutit. 9.
5. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud väitega, et asja olemust arvestamata tuleks iga dokumendi koostamisele kuluva aja hindamisel arvestada tiitellehele koostamisele kuluvat aega ja üldiselt lähtuda põhimõttest, et ühe lehekülje teksti koostamise kohane ajakulu on 1,5 tundi ning alla selle kulunud aega ei saa lugeda ülepaisutatuks. Riigi õigusabi osutaja seisukohta ei toeta ka riigi õigusabi osutaja viidatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendi 5 p 13 asjas nr 3-1-1-10-17, sest Riigikohus põhjendas tasu suurust lisaks dokumendi pikkusele ka selle sisuga. Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda määruskaebuses esitatud lähenemine arvestada muu hulgas teistele riigi õigusabi osutaja märgitud toimingutele kulunud aega, mida tasutaotluse lahendamisel tuleb kogumis hinnata. Ringkonnakohus nõustub, et maakohus on ekslikult viidanud tasutaotluse osalisel rahuldamisel
6. märtsi
7. a menetlusdokumendi asemel
8. märtsi
9. a menetlusdokumendile. Riigi õigusabi tasutaotluse kohaselt kulus
10. märtsil 2025 esitatud arvamuse läbimõtlemisele-väljatöötamisele ja koostamisele-esitamisele 176 minutit. Riigi õigusabi osutajal on tasutaotluse kohaselt kulunud perioodil
11. jaanuar 2025 kuni
12. märtsini 2025 (arvestades mh maakohtu poolt põhjendatult vähendatud aega) tehtud toimingutele kokku 271 minutit, ca 4,5 tundi. Tegemist on ca 1,5-kuulise perioodiga, kus riigi õigusabi osutaja on arvestades toimingute kuupäevi olnud järjepidevalt kursis menetluse seisuga ning saanud kujundada jooksvalt oma seisukohta. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et arvestades
13. märtsi
14. a menetlusdokumendi sisu ja mahtu ning asja keerukust on põhjendatud ja vajalik ajakulu 120 minutit ehk 2 tundi. 9.
15. Tasutaotluse kohaselt kulus riigi õigusabi osutajal
16. märtsi
17. a arvamuse täienduse läbimõtlemisele-väljatöötamisele ning koostamisele-esitamisele 71 minutit. Perioodil
18. märts 2025 kuni
19. märts 2025 tehtud toimingutele, mis seisnesid mh lapse ema seisukoha, kooli vastuse ja Narva linna esitatud tõenditega tutvumises, kulus riigi õigusabi osutajal kokku 48 minutit. Arvestades
20. märtsi
21. a arvamuse sisu ja mahtu on maakohus põhjendatult lugenud selle koostamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 60 minutit ehk 1 tund. 9.
22. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotluse koostamise kulu on iseenesest hüvitatav kulu. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks aga tasutaotluse koostamise ajakulu hindamisel lähtuda sellest, mitu kulurida ja milliseid taotlusi see sisaldab. Tasutaotluse koostamise põhjendatud ajakulu on 15 minutit. Eeltoodust tulenevalt rahuldamata. jätab ringkonnakohus riigi õigusabi osutaja määruskaebuse
23. Riigi õigusabi osutaja märkis, et tasutaotluses oli viga
24. märtsi
25. a toimingu ajakulus, st et lapse ema
26. märtsi
27. a seisukoha ja kooli
28. märtsi
29. a vastuse etoimikust allalaadimine ja nendega tutvumisele kulus 39 minuti asemel 9 minutit. Maakohus pidas põhjendatuks 15 minutit. Kuna riigi õigusabi määruskaebus jääb rahuldamata, ei ole ringkonnakohtul võimalik maakohtu määrust väljamõistetud summa osas riigi õigusabi osutaja kahjuks tema määruskaebuse alusel muuta. 11.

§ 178

lg 4 järgi ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud menetluskulusid (vt RKTKm 27.05.2020, 2-18-7550/80, p 17). 12. Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule (

§ 696

lg 3 ls 1, RKTKm 03.06.2020, 2-14-52540/18, p 9; RKTKm 23.05.2016, 3-2-1-106-15, p 7). Lisaks advokaadile on kaebeõigus ka Eesti Advokatuuril (RÕS § 23 lg 4). 13. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu puudub alus määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks. Seega tuleb riigilõivu tagastamise taotlus jätta rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 6