Obsah (6)

§ 230§ 436§ 173§ 162§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Priit Kama Otsuse tegemise aeg ja koht 10. juuli 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-8807 OÜ Endover KVB, Galerii Loftid OÜ, OÜ Volta h

) § 5 lg 1 ja lg 2 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Sealjuures peab pool

§ 230

lg 1 kohaselt hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

1. Endover OÜ (endine OÜ Endover KVB), Galerii Loftid OÜ ja OÜ Volta on esitanud kohtule hagi A Pu, Creatmix OÜ, J M, K P, P V, M A, M K, S V Vi, Swedano OÜ, T H Vi, J L, K Ki ja H Ke vastu reaalservituudi kustutamise tahteavalduse nõusoleku asendamiseks kohtulahendiga ja asjaolu tuvastamiseks, et kinnistusraamatu servituudikanne on asjaõiguse lõppemise tõttu kaotanud igasuguse õigusliku tähenduse. Endover OÜ, Galerii Loftid OÜ ja OÜ Volta nõuete osas A Pu, Creatmix OÜ, J M, K P, P V, M A, M K, S V Vi, Swedano OÜ, T H Vi, J L ja K Ki vastu on menetlus seoses pootle vahel kinnitatud kompromissiga lõpetatud. Seega lahendab kohus käesolevalt Volta OÜ (hageja) nõude H Ke (kostja) vastu kostja kasuks seatud juurdepääsuservituudi kustutamist hageja kinnistult xxx (registriosa nr xxx).
2. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 182 lg 5 sätestab, et kui reaalservituut pärast teeniva kinnisasja jagamist mõnda selle osa ei koorma või koormata ei saa, on koormamata osa omanikul õigus nõuda oma osa suhtes reaalservituudi kustutamist kinnistusraamatust. Kohtule esitatud tõendist nähtuvalt on Aktsiaselts Volta (registrikood 10175210) ning Kalamaja Kvartal OÜ (registrikood 12800734) vahel notariaalselt tõestatud 29.05.2015 reaalservituutide seadmise lepingud ja asjaõiguslepingud, mille punkt 2 reguleerib parkimisservituudi seadmist ning punkt 3 juurdepääsuservituudi kustutamist (dtl 3-9). Lepingu kohaselt on xxx ehk valitseva kinnistu (registriosa nr xxx) kasuks seatud juurdepääsuservituut valitseva kinnistu igakordse omaniku kasuks ning juurdepääsuservituudi ala on tähistatud lepingu lisaks oleval plaanil. Kostja on korteriomandi registriosa nr-ga xxx omanik (dtl 130). Teenivateks kinnistuteks lepingu järgi olid xxx ja xxx. Kinnistusraamatu kannetest nähtub, et 15.06.2021 on tehtud jagunemiskanne nii xxx kui ka xxx kinnistu kohta, mille järel on juurdepääsuservituut 25.06.2021 kantud üle ka 15.06.2021 uutes piirides moodustatud xxx kinnistule. Nagu nähtub kinniasja xxx (registirosa nr-ga xxx) kolmandast jaost, kandest järjekorra numbriga 5, on seda kinnistut eelnimetatud korteriomandi igakordse omaniku kasuks koormatud tähtajatu juurdepääsuservituudiga vastavalt 29.05.2015 sõlmitud lepingule (dtl 20). Nagu selgitab hageja oma hagiavalduses, kanti 15.06.2021 kinnistamisavaldusega juurdepääsuservituut üle kõigile xxx tekkinud kinnistutest, sh xxx kinnistule (dtl 31). Nagu nähtub kinnistusraamatu kannetest, ei ole kinnistute piiride muutmisel toimunud mitte üksnes jagunemine, vaid ka kinnisasjade osaline ühendamine, kuna xxx kinnistu on võrreldes sama kinnistamisnumbrit kandnud xxx kinnistuga suurenenud 2319,0 m2-lt 10678,0 m2-le. AÕS § 54 lg 3 sätestab, et kinnisasjade ühendamise korral laienevad ühendatud kinnisasju koormanud asjaõigused kogu tekkinud kinnisasjale. Seega hõlmab juurdepääsuservituut xxx kinnistut tema praegustes piirides tervikuna. See, et kinnistute piiride muutmisel on toimunud nii kinnistute ühendamine kui ka jagamine, ei takista AÕS § 182 lg 5 sätestatud nõude esitamist, kui täidetud on eeldus, et servituut ei koorma või ei saa koormata tekkinud kinnisasja.
3. Juurdepääsuservituudi teostamise ala määrati vastavalt 29.05.2021 sõlmitud lepingu punkti 3.1 kohaselt lepingu juurde kuuluval plaanil (dtl 5 ja 9). Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 54 lg 2 võimaldab erandina servituudiga koormata kinnistu reaalosa, millisel juhul tähistatakse see kinnistamisavalduse juurde esitataval plaanikoopial. Seetõttu on sõlmitud kokkulepe seadusega kooskõlas. Pooled ei vaidle selle üle, et lepinguga kokku lepitud juurdepääsuservituudi teostamise ala ulatub üksnes xxx, xxx ja xxx kinnistutele, kuid ei ulatu xxx kinnistule (dtl 479-480).
4. Kostja on kohtuvaidluses rõhutanud enda õiguste rikkumist teise talle kuuluva servituudi – parkimisservituudi – teostamisel. Parkimisservituudi teostamiseks kasutab ta xxx, xxx ja xxx kokkupuutekohas asuvat parkimiskohta (dtl 480). Selle servituudi kustutamist ei ole hageja nõudnud. Kostja poolt parkimisservituudi teostamise alale ei ole objektiivselt võimalik pääseda xxx kinnistu kaudu, mistõttu ei saa juurdepääsuservituudi kustutamine xxx kinnistult kahjustada kostja parkimisservituudi teostamist.
5. Kostja leiab, et tema vastu esitatud nõue ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega, kuna oma lepingust või seadusest tulenevat õigust teostades ei tohi seda õigust kuritarvitada. Antud juhul leiab kohus, et juurdepääsuservituudi kustutamine xxx kinnistult ei saa kahjustada kostja õigusi, kuna tal ei ole kokkulepitud servituudiala tõttu ka praegu õigust seda kinnistut servituudi teostamiseks kasutada ning tal ei oleks võimalik selle asukoha tõttu kasutada seda maatükki oma parkimiskohale pääsemiseks isegi siis, kui see maatükk oleks õiguslikult juurdepääsuservituudi alaga hõlmatud. Kui kostja õigusi parkimisservituudi teostamisel rikutakse, on tal reaalservituudi valitseva kinnisasja omanikuna võimalik nõuda oma õigustele kaitset AÕS §-le 184 ja §-le
7. Kohus ei pea vajalikuks eraldi resolutsioonis tuvastada, et 29.05.2015 reaalservituutide seadmise lepingu punkti 3 alusel seatud servituudi ala ei saa paikneda kinnisasjal registriosa numbriga xxx, kuivõrd see on hageja nõude rahuldamise eelduseks.
8. Kuna omanikul on õigus vastavalt AÕS § 182 lg-le 5 nõuda reaalservituudi kustutamist, siis on põhjendatud reaalservituudi kande kustutamiseks kostja tahteavalduse asendamine kohtuotsusega. MENETLUSKULUD
9. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt

§ 162lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hageja (Volta OÜ) nõude kostja (H Ke) vastu, jäävad selle nõude osas tekkinud hageja menetluskulud kostja H Ke kanda. 21.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

§ 177

lg 1 p 2 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus rõhutab selguse huvides, et käesoleva määrusega ei jäta kohus kostja kanda hagejate kogu tsiviilasja menetluskulusid, vaid üksnes selles osas, mis puudutab kostja vastu esitatud nõuet. Kohus määrab hageja menetluskulud rahaliselt kindlaks peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist

§ 177lõikes 2 sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 04.04.2025 lahendiga.