← Eesti

2-21-2650/150

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Piret Mõistlik

  1. juulil 2024 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja (Lubja 4, Tallinn) kantseleis 2-21-2650 K K (endine perekonnanimi T) hagi T Ti (T) vastu ühisvara jagamiseks ning T Ti vastuhagi K K vastu ühisvara jagamiseks hagi hind: 3500.00 eurot, vastuhagi hind: 3500.00 eurot Hageja / vastuhagis kostja: K K (endine perekonnanimi: T, isikukood: xxx, elukoht: xxx) Hageja / vastuhagis kostja lepinguline esindaja: R M (e-post: xxx) Kostja / vastuhagis hageja: T T (isikukood: xxx, elukoht: xxx) Kostja / vastuhagis hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Armand Reinmaa (e-post: xxx) Menetluse viis kirjalik menetlus Resolutsioon
  2. Rahuldada osaliselt K K hagi T Ti vastu ühisvara jagamiseks.
  3. Rahuldada osaliselt T Ti vastuhagi K K vastu ühisvara jagamiseks.
  4. Jagada K K ja T Ti ühisvara järgmiselt: 3.
  5. müüa avalikul enampakkumisel kinnistu asukohaga xxx (registriosa nr xxx) ja kinnistu asukohaga xxx (registriosa nr xxx) ning lugeda kinnistute müügist saadavast rahast T Ti lahusvaraks 62,64% ja K K ja T Ti ühisvaraks 37,36%. Ühisvarasse saadava raha arvelt tasuda laenulepingust nr xxx tulenev ühiskohustus 25.11.2020 seisuga 87 121.05 euro ulatuses AS-i SEB Pank ees, arvestades T Ti tasutud makseid alates 25.11.
  6. Ülejääv ühisvarasse kuuluv raha jagada K K ja T Ti vahel võrdselt; 3.
  7. jätta Xxx OÜ (registriosa nr xxx) K K ainuomandisse; 3.
  8. jätta sõiduk xxx (VIN kood: XXX) K K ainuomandisse.
  9. Mõista K Klt välja T Ti kasuks enamsaadu arvelt hüvitis 3778.00 eurot.
  10. Jätta ühisvarana jagamata: munakeetja, veekeetja, piimavahustaja Jura, mahlamasina, dehüdraatori, pannid, potid, kulbid, pannilabidad, pudrunuia jmt, lauanõud, ahjunõud, vaasid, elektrilise jalavanni, triikraua, fotoaparaadi, suure peretelgi, arvutikomplekti, skännerprinteri, täispuidust lastevoodi, madratsi, voodipesu, tekid-padjad, rätikud, kohvrid, sõiduki xxx (VIN kood: xxx) võõrandamisest saadud 2994.50 euro.
  11. Jätta rahuldamata K K kasutuseelise nõue.
  12. Tühistada T Tile 26.06.2024 kirjaga määratud vastamise tähtaeg K K 20.06.2024 esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlusele ning lahendada K K 20.06.2024 esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus T Ti seisukohata.
  13. Jätta rahuldamata K K 20.06.2024 esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus.
  14. Jätta iga menetlusosalise menetluskulu tema enda kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse, v.a resolutsiooni p-de 7 ja 8, peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest, v. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Eelnev menetluse käik Harju Maakohtu menetluses on K K hagi T Ti vastu ühisvara jagamiseks ning T Ti vastuhagi K K vastu ühisvara jagamiseks 08.05.2024 teatas kohus, et jätkab poolte nõusolekul kirjaliku menetlusega, määras pooltele tähtajad ning teatas, et kohus teeb asjas otsuse teatavaks hiljemalt 04.07.
  15. 20.06.2024 esitas hageja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kohus küsis kostjalt taotluse osas seisukohta ning määras seisukoha esitamise tähtajaks 10.07.
  16. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt pooled abiellusid xxx, abielu lahutati xxx. Ühisvara hulka kuulub : - kinnistu asukohaga xxx (registriosa nr xxx) müüa avalikul enampakkumisel; - kinnistu asukohaga xxx (registriosa nr xxx) müüa avalikul enampakkumisel; - kinnistute müügist saadava raha arvelt tasuda laenulepingust nr xxx tulenev ühiskohustus 87 121.05 euro ulatuses AS-i SEB Pank ees; - Xxx OÜ (registriosa nr xxx) väärtusega 2556.00 eurot jätta hageja ainuomandisse; - sõiduki xxx (VIN kood: xxx) võõrandamisest hageja nõusolekuta tekkinud kahju summas 2994.50 euro ulatuses (s.o ½ osas väärtusest); Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks kasutuseelise alates 01.12.2020, kuna kostja on ainuisikuliselt kasutanud ühisvarasse kuuluvaid kinnistuid ning hagejal on neile juurdepääs puudunud. Igakuise kasutuseelise suurus on 1522.06 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuluna 11 584.56 eurot, millele lisandub viivis. 2 Kostja vastuväited hagile Kostja hagi ei tunnista. Kosja leiab, et xxx kinnistud on osaliselt ostetud kostja lahusvara arvelt. Kostja ei nõustu, et sõiduki xxx (VIN kood: xxx) puhul oleks tegemist varaga või nõudega, mida saaks ühisvara jagamise käigus lahendada. Sõiduk oli liisitud ja liisingleping lõppes abieluajal, sõiduk ei jäänud kostja omandisse. Kasutuseelise nõudele vaidleb kostja vastu, sest hageja lahkus ise vabatahtlikult kinnistult, jalgvärav on koguaeg avatud, takistusi ei ole, kinnistul elavad ka poole ühised lapsed. Ülejäänud osas jääb kostja vastuhagis taotletava ühisvara jagamise esemete ja viiside juurde. Vastuhagi aluseks olevad asjaolud ja vastuhageja nõue Vastuhagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt palub kostja jagada poolte abielu ajal, s.o xxx kuni xxx tekkinud ühisvara järgmiselt: - kinnistu asukohaga xxx (registriosa nr xxx) jätta kostja ainuomandisse; - kinnistu asukohaga xxx (registriosa nr xxx) jätta kostja ainuomandisse; - AS-iga SEB Pank sõlmitud laenulepingust nr xxx tulenev kohustus 87 121.05 eurot jätta kostja kanda; - Xxx OÜ (registriosa nr xxx) väärtusega 2556.00 eurot jätta hageja ainuomandisse; - sõiduk xxx (VIN kood: XXX) väärtusega 5000.00 eurot jätta hageja ainuomandisse; jätta järgmine vallasvarana hagejale:
  17. munakeetja väärtusega 40.00 eurot,
  18. veekeetja väärtusega 110.00 eurot,
  19. piimavahustaja Jura väärtusega 110.00 eurot,
  20. mahlamasin väärtusega 120.00 eurot,
  21. dehüdraator väärtusega 250.00 eurot,
  22. pannid väärtusega 60.00 eurot,
  23. potid väärtusega 40.00 eurot,
  24. kulbid, pannilabidad, pudrunui jmt väärtusega 130.00 eurot,
  25. lauanõud väärtusega 100.00 eurot,
  26. ahjunõud väärtusega 140.0 eurot,
  27. vaasid väärtusega 60.00 eurot,
  28. elektriline jalavann väärtusega 160.00 eurot,
  29. triikraud väärtusega 80.00 eurot,
  30. fotoaparaat väärtusega 320.00 eurot,
  31. suur peretelk väärtusega 1000.00 eurot,
  32. arvutikomplekt, skänner-printer väärtusega 1000.00 eurot,
  33. täispuidust lastevoodi, madrats väärtusega 350.00 eurot,
  34. voodipesud väärtusega 200.00 eurot,
  35. tekid-padjad väärtusega 600.00 eurot,
  36. rätikud väärtusega 70.00 eurot,
  37. kohvrid väärtusega 500.00 eurot. Kostja palub kohustada hagejat andma nõusolek poolte ühisomandis oleva kinnisasja omanikukande muutmiseks nii, et ainuomanikuna kantakse sisse kostja. Kostja leiab, et tema on panustanud lahusvara arvelt kinnisasjadesse lahusvara arvelt, s.o kostjale kuulunud xxx asunud kinnistu müügist saadud raha 23 945.00 eurot ja ühisvarasse kuuluvate kinnistustega seotud laenu tagasimaksega lahuvara arvelt summas 51 000.00 eurot ning 14 000.00 eurot, mis pärines kostja lahusvarasse kuulunud xxx kinnistu arendajaga peetud vaidlusest. 3 Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda ning mõista hagejalt kostja kasuks menetluskuluna 16 426.88 eurot, millele lisandub viivis. Hageja vastuväited vastuhagile Vastukostja vastuhagi ei tunnista, v.a sõiduk xxx (VIN kood: XXX) väärtusega 5000.00 eurot osas, mis jätta hageja ainuomandisse. Hageja jääb esitatud hagiavalduse seisukohtade juurde. Hageja ei ole nõus enda ainuomandisse arvamiseks vastuhagis jagatavaid vallasasju. Kohtuotsuse põhjendused I Poolte vahel puudub vaidlus selles, et nad abiellusid xxx ja nende abielu lahutati xxx (I kd tl 6). Perekonnaseaduse (PKS) § 35 p 3 alusel lõpeb varaühisus varasuhe abielu lahutamisel. Kuna kohus jagab vara
  38. aastal, siis jagamisele tuleb kohaldada kehtiva PKS § 37 lg-t 3 koos asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg-ga
  39. AÕS § 77 lg 1 kohaselt jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. AÕS § 77 lg 2 kohaselt juhul, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kaasomandi jagamise viisi üle: jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Seega saab kohus valida üksnes nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. II Pooled ei vaidle ka järgmise üle: - kinnistu asukohaga xxx (registriosa nr xxx, I kd tl 7) ja kinnistu asukohaga xxx (registriosa nr xxx, I kd tl 8) kuuluvad ühisvara hulka; - ühisvara hulka kuulub laenulepingust nr xxx (I kd tl 9-12) tulenev ühiskohustus 87 121.05 euro ulatuses AS-i SEB Pank ees (I kd tl 160); - Xxx OÜ (registriosa nr xxx, I kd tl 15) väärtusega 2556.00 eurot kuulub ühisvara hulka ning jääb ühisvara jagamise tulemusena hageja ainuomandisse (vt II kd tl 32); - sõiduk xxx (VIN kood: XXX, I kd tl 173) väärtusega 5000.00 eurot kuulub ühisvara hulka ning jääb ühisvara jagamise tulemusena hageja ainuomandisse (vt II kd tl 32 ja II kd tl 33). III Esmalt annab kohus hinnangu kinnistute asukohaga xxx (registriosa nr xxx) ja kinnistu asukohaga xxx (registriosa nr xxx) jagamise viisi osas. Kohtul on võimalik jagada pooltele kuuluvaid kinnistuid hageja taotlusel avalikul enampakkumisel või kostja taotlusel kostja ainuomandisse jättes koos ühiskohustusega. Kostja on soovi põhjendanud asjaoluga, et ta elab seal koos alaealiste lastega (vt nt I kd tl 89). Kohus leiab, et ainuüksi sel põhjusel, et koos poolega elavad seal poolte ühised lapsed, ei anna alust asja jätmiseks kostja ainuomandisse. Eksperthinnanguga nr xxx on tõendatud, et kinnistu asukohaga xxx (registriosa nr xxx) väärtus on 310 000.00 eurot ja kinnistu asukohaga xxx (registriosa nr xxx) väärtus on 160 000.00 eurot, s.o koguväärtus 470 000.00 eurot (III kd tl 48-97). Kostja taotletaval viisil jagamisel tuleb tagada õiglane ja kohene hüvitus hagejale omandi kaotamise eest. Kostja on kinnitanud, et tal on võimalik tasuda hagejale hüvitist juhul, kui kinnistud talle jäävad (I kd tl 89, II kd tl 31 pöördel). Kostja tõendab seda krediidiandja 06.05.2021 e-kirjaga (I kd tl 92), millest nähtub laenupakkumine summas 90 000.00 eurot, 08.06.2022 krediidiandja ekirjaga (III kd tl 27), millest nähtub võimalik laenusumma 172 500.00 eurot ning 21.11.2022 krediidiandja e-kirjaga (III kd tl 108), millest nähtub, et pank saab anda kinnituse 4 laenuvõimekuse kohta siis, kui kostja esitab uue laenu taotluse. Kostja on menetluses ise kinnitanud, et on võimeline tasuma hagejale hüvitist summas 25 000.00 eurot (vt II kd tl 31 pöördel), mis ei vasta aga hageja kaotatavale omandi osale. Seega ei ole kostja tõendanud oma väidet tasuda hagejale kohene õiglane hüvitis. Seetõttu ei saa kostja taotletaval viisil kinnistuid jagada, kuna tagatud ei ole piisavas määras hüvitise tasumine hagejale. Kohus jagab poolte ühisvarasse kuuluva kinnistu asukohaga xxx (registriosa nr xxx) ja kinnistu asukohaga xxx (registriosa nr xxx) müümisega avalikul enampakkumisel nii, et kinnistute müügist saadava raha arvelt tasuda laenulepingust nr xxx (I kd tl 9-12) tulenev ühiskohustus abielulahutamise seisuga 87 121.05 euro ulatuses AS-i SEB Pank ees, arvestades kostja tasutud makseid alates 25.11.
  40. IV Järgnevalt annab kohus hinnangu kostja taotlusele arvestada ühisvarasse kuuluva kinnistu asukohaga xxx (registriosa nr xxx) ja kinnistu asukohaga xxx (registriosa nr xxx) omandamisel tema panust lahusvara arvelt. Kui varasemalt kehtinud PKS § 19 lg 2 p 3 võimaldas kohtul vara jagamisel kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel, siis kehtiva PKS § 34 lg 2 alusel lähtub hüvitise arvutamine samadest alustest nagu varasema PKS § 19 lg 2 alusel ühisvara jagamisel abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumine. Vaidlust ei ole selles, et mõlemad ühisvarasse kuuluvad kinnistud omandati abielu ajal xxx lepingu alusel (vt I kd tl 7, I kd tl 8) kogumaksumusega 142 000.00 eurot (I kd tl 18 p 1.6).Vahetult enne kinnistute ostu sõlmisid pooled laenulepingu AS-iga SEB Pank summas 165 000.00 eurot (I kd tl 10-12). Vaidlust ei ole ka selles, et abielu ajal, 31.08.2012, kostja müüs talle kuuluva kinnistu asukohaga xxx (registriosa nr xxx, I kd tl 49-54). Müügihinnast 23 945.00 eurot kanti kostja kontole (I kd tl 50 pöördel p 3.2.2). Lisaks tagastas kostja enda lahuvara müügist osaliselt ühiskohustust AS-i SEB Pank eest 51 000.00 euro ulatuses (vt I kd tl 50 pöördel p 3.2.1 koos I kd 10 pöördel p 12.1.1). 23 945.00 eurot lahusvarana kostja kontole ühisvara hulka. Kuna kostja ei ole esile toonud, et talle kuulunuks veel lahusvara (vt nt II kd tl 34 pöördel), mida saanuks saadud 23 945.00 euro ulatuses parendada, siis tuleb lugeda tõendatuks, et kostja kasutas saadud raha ühisvara huvides, sh ühisvarasse kuuluvate kinnistute parendamiseks. Selles osas on kostja esitanud ka tõendeid (vt nt I kd tl 93-95). Täiendavalt on kostja esile toonud, et ta panustas oma lahusvara arvelt ühisvarasse 14 000.00 eurot, mis tulenes kostja lahusvarasse kuulunud xxx kinnistu arendajaga peetud vaidlusest (vt II kd tl 53-60). Nimetatu on tõendatud notariaalakti p-ga 4.3 ja maksekorraldusega, mille alusel kanti kostja kontole 14 000.00 eurot (I kd tl 103 pöördel, II kd tl 46). Kuna kostja ei ole esile toonud, et talle kuulunuks veel lahusvara (vt nt II kd tl 34 pöördel), mida saanuks saadud 14 000.00 euro ulatuses parendada, siis tuleb lugeda tõendatuks, et kostja kasutas saadud raha ühisvara huvides, sh ühisvarasse kuuluvate kinnistute parendamiseks. Selles osas on kostja esitanud ka tõendeid (vt nt I kd tl 93-95). Kohus ei nõustu hagejaga selles, et asjaolu, et tema elas ja tasus osaliselt igakuiseid halduskulusid abielu ajal kostjale kuuluvas xxx kinnistul, muudaks kinnisasja osaliselt hagejale kuuluvaks. Samuti ei nõustu kohus sellega, et hageja oleks pidanud osalema xxx kinnistu müügitehingus, sest tegemist ei olnud ühisvarasse kuuluva esemega. Asjaolu, et pooled müüsid 18.01.2012 ühisvarasse kuuluva korteriomandi asukohaga xxx (registriosa nr xxx, I kd tl 61-65), ei muuda kostja lahusvarast tulenevaid panuseid olematuks. 5 Seega tuleb kinnistu asukohaga xxx (registriosa nr xxx) ja kinnistu asukohaga xxx (registriosa nr xxx) müügist saadava raha jagamisel võrdsusest kõrvale kalduda ning lugeda 62,64% rahast kostja lahusvaraks (kinnistute ostuhind oli 142 000.00 eurot, kostja panus lahusvarast: 23 945.00 eurot + 51 000.00 eurot + 14 000.00 eurot = 88 945.00 eurot, mis on 62,64% ostuhinnast). V Järgnevalt annab kohus hinnangu kostja taotlusele jagada ühisvarana vallasvara, v.a sõidukid. Kostja soovib jagada järgmist vallasvara nii, et jätta need esemed hagejale: - munakeetja väärtusega 40.00 eurot, - veekeetja väärtusega 110.00 eurot, - piimavahustaja Jura väärtusega 110.00 eurot, - mahlamasin väärtusega 120.00 eurot, dehüdraator väärtusega 250.00 eurot, - pannid väärtusega 60.00 eurot, - potid väärtusega 40.00 eurot, - kulbid, pannilabidad, pudrunui jmt väärtusega 130.00 eurot, - lauanõud väärtusega 100.00 eurot, - ahjunõud väärtusega 140.0 eurot, - vaasid väärtusega 60.00 eurot, - elektriline jalavann väärtusega 160.00 eurot, - triikraud väärtusega 80.00 eurot, - fotoaparaat väärtusega 320.00 eurot, - suur peretelk väärtusega 1000.00 eurot, - arvutikomplekt, skänner-printer väärtusega 1000.00 eurot, - täispuidust lastevoodi, madrats väärtusega 350.00 eurot, - voodipesud väärtusega 200.00 eurot, - tekid-padjad väärtusega 600.00 eurot, - rätikud väärtusega 70.00 eurot, - kohvrid väärtusega 500.00 eurot. Hageja ei soovi esemeid enda ainuomandisse (IV kd tl 117). Kohus on kostjale selgitanud (V kd tl 124), et kohus saab ühisvara jagada vaid viisidel, mida pooled on hagis ja vastuhagis taotlenud, kuid kohus ei saa poolt sundida eset enda omandisse vastu tahtmist võtma (Riigikohtu 26.04.2017 otsuse nr 3-2-1-14-17 p 23). Seetõttu jäävad ühisvarana jagamata: munakeetja väärtusega 40.00 eurot, veekeetja väärtusega 110.00 eurot, piimavahustaja Jura väärtusega 110.00 eurot, mahlamasin väärtusega 120.00 eurot, dehüdraator väärtusega 250.00 eurot, pannid väärtusega 60.00 eurot, potid väärtusega 40.00 eurot, kulbid, pannilabidad, pudrunui jmt väärtusega 130.00 eurot, lauanõud väärtusega 100.00 eurot, ahjunõud väärtusega 140.0 eurot, vaasid väärtusega 60.00 eurot, elektriline jalavann väärtusega 160.00 eurot, triikraud väärtusega 80.00 eurot, fotoaparaat väärtusega 320.00 eurot, suur peretelk väärtusega 1000.00 eurot, arvutikomplekt, skänner-printer väärtusega 1000.00 eurot, täispuidust lastevoodi, madrats väärtusega 350.00 eurot, voodipesud väärtusega 200.00 eurot, tekid-padjad väärtusega 600.00 eurot, rätikud väärtusega 70.00 eurot, kohvrid väärtusega 500.00 eurot. VI Hageja taotleb mh kahju hüvitamist sõiduki xxx (VIN kood: xxx) võõrandamisest hageja nõusolekuta summas 2994.50 euro ulatuses (s.o ½ osas väärtusest). Vaidlust ei ole selles, et sõiduk ei ole kuulunud poolte ühisvara hulka, samuti ei kasutanud pooled sõidukit liisinglepingu alusel abielu lahutamise aja seisuga (vt I kd tl 184, II kd tl 32). Kohus nõustub siinkohal kostjaga, et pooltel puudus 25.11.2020 seisuga sõiduk, mida jagada, samuti kahjunõue. Hageja ei ole tõendanud ka, et sõiduk võõrandati abielu ajal nii, et raha 6 ei oleks laekunud ühisvara hulka. Eelnenust tulenevalt jääb hageja nõue seoses sõidukiga xxx rahuldamata. VII Järgnevalt annab kohus analüüsib hageja taotlust mõista kostjalt välja hageja kasuks hüvitis kinnistu asukohaga xxx (registriosa nr xxx) ja kinnistu asukohaga xxx (registriosa nr xxx) ainukasutamise eest. Kuna ühisomandis ei ole ühiste omanike osad ühises esemes kindlaks määratud ning pooltel on oma varaliste õiguste kaitseks võimalik tugineda PKS § 68 lg 1 erisätetele, siis ei saa hageja kostjalt nõuda ühisvarasse kuuluvate varaesemete kasutuseeliste hüvitamist AÕS § 71 lg 2 alusel. Sellist käsitlust kinnistas Riigikohtu Tsiviilikolleegium 19.06.2024 otsuse nr 2-17-15677 p-s 19.
  41. Isegi kui jaatada kostja õigust nõuda hagejalt kasutuseelise hüvitamist, siis ei ole hageja tõendanud, millist kokkulepet või kohustust on kostja rikkunud. Asja materjalidest nähtuvalt ei olnud pooltel kokkulepet, et hageja kasutab kinnistuid ainuisikuliselt või koos kostjaga. Seda on hageja ise kinnitanud, et ta ei soovinud majas elada, vaid maja müüa ja lahku minna (II dk tl 33). 07.04.2022 toimunud istungil hageja möönis, et tal ei olnud takistusi kinnistu (maa) kasutamiseks, sest jalgvärav oli lahti, kuid ta ei olnud selle peale, et nt aiast õunu korjata (vt II kd tl 33 – 33 pöördel). Eelnenust tulenevalt jätab kohus hageja kasutuseelise nõude rahuldamata. VIII Seega tuleb jagada poolte ühisvara järgmisena: - müüa avalikul enampakkumisel kinnistu asukohaga xxx (registriosa nr xxx) ja kinnistu asukohaga xxx (registriosa nr xxx) ning lugeda kinnistute müügist saadavast rahast kostja lahusvaraks 62,64% ja ühisvaraks 37,36%. Ühisvarasse saadava raha arvelt tasuda laenulepingust nr xxx tulenev ühiskohustus 25.11.2020 seisuga 87 121.05 euro ulatuses AS-i SEB Pank ees, arvestades kostja tasutud makseid alates 25.11.
  42. Ülejääv ühisvarasse kuuluv raha jagada poolte vahel võrdselt; - jätta Xxx OÜ (registriosa nr xxx) väärtusega 2556.00 hageja ainuomandisse; - jätta sõiduk xxx (VIN kood: XXX) väärtusega 5000.00 eurot hageja ainuomandisse. Mõista hagejalt kostja kasuks enamsaadud ühisvara eest 3778.00 eurot ((Xxx OÜ väärtus 2556.00 eurot + sõiduki xxx väärtus 5000.00 eurot) : 2 = 3778.00 eurot). IX Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et K K hagi T Ti vastu ühisvara jagamiseks ning T Ti vastuhagi K K vastu ühisvara jagamiseks on osaliselt põhjendatud ja tõendatud ning kuuluvad osalisele rahuldamisele. Kohus jagab K K ja T Ti ühisvara järgmiselt: - müüb avalikul enampakkumisel kinnistu asukohaga xxx(registriosa nr xxx) ja kinnistu asukohaga xx (registriosa nr xxx) ning loeb kinnistute müügist saadavast rahast kostja lahusvaraks 62,64% ja ühisvaraks 37,36%. Ühisvarasse saadava raha arvelt tasuda laenulepingust nr xxx tulenev ühiskohustus 25.11.2020 seisuga 87 121.05 euro ulatuses AS-i SEB Pank ees, arvestades kostja tasutud makseid alates 25.11.
  43. Ülejääv ühisvarasse kuuluv raha jagada poolte vahel võrdselt; - jätab Xxx OÜ (registriosa nr xxx) hageja ainuomandisse; - jätab sõiduki xxx (VIN kood: XXX) hageja ainuomandisse. Kohus mõistab hagejalt välja kostja kasuks enamsaadu arvelt hüvitise 3778.00 eurot. Kohus jätab ühisvarana jagamata munakeetja, veekeetja, piimavahustaja Jura, mahlamasina, dehüdraatori, pannid, potid, kulbid, pannilabidad, pudrunuia jmt, lauanõud, ahjunõud, vaasid, 7 elektrilise jalavanni, triikraua, fotoaparaadi, suure peretelgi, arvutikomplekti, skänner-printeri, täispuidust lastevoodi, madratsi, voodipesu, tekid-padjad, rätikud, kohvrid, sõiduki xxx (VIN kood: xxx) võõrandamisest saadud 2994.50 euro. Kohus jätab rahuldamata hageja kasutuseelise nõude. X TsMS § 64 alusel ja koosmõjus § 384 lg 3 II lausega kohus tühistab kostjale 26.06.2024 kirjaga määratud tähtaja hageja 20.06.2024 esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlusele ning lahendab hageja 20.06.2024 esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse kostja seisukohata. Kuna kohus jättis VII osas hageja taotluse kasutuseelise väljamõistmiseks rahuldamata, siis jätab kohus rahuldamata ka hageja 20.06.2024 taotluse sama taotluse rahuldamiseks esialgse õiguskaitse korras TsMS § 377 lg 2 alusel. Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 164 lg-ga 1 jätab kohus iga menetlusosalise menetluskulu tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 29.01.2025 lahendiga. 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.