Obsah (6)

§ 32§ 39§ 23§ 1§ 8§ 24

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 19.01.2024, Tallinn, tsiviilkantselei Tsiviilasja number 2-21-13358 Tsiviila

§ 32

lg-s 3 sätestatud eelduslikud hüvitised ei kompenseeri hageja mittevaralist kahju täies ulatuses. Kohtupraktikas on hüvitatud tervisekahju korral mittevaralist kahju 15 000 €, 25 000 €, 28 000 €, 50 000 €. Hageja tervisest tingitud mittevaraline kahju võimaldab nõuda suuremat hüvitist, kui kostja poolt makstud summa. Hageja sai raskelt vigastada: mõlema käe kodarluu üla- ja alaotsa murd, ühe käe küünar- ja kodarluu diafüüsi murd, lisaks sõrmesidemete traumarebend, marrastused paremal puusal. Lisaks on hagejale tehtud neli operatsiooni (täiendav viies operatsioon ootab eelduslikult ees): a. 28.08.2020 teostati hagejale erakorraline operatsioon (esimene operatsioon), mille tagajärjel on hageja mõlemasse kätte opereeritud erinevad plaadid ja kruvid; b. oktoobris 2020 toimus teine operatsioon, eesmärgiga eemaldada parema käe randmest fikseerivad vardad; 2 c. novembris 2020 toimus kolmas operatsioon varraste eemaldamiseks; d. 26.05.2021 toimus neljas operatsioon.

1. aasta jaanuaris läks hageja parem käsi paiste ja märtsis toimunud arsti vastuvõtul selgus, et parema käe luu ei ole kokku kasvanud, vaid luu otste vahele on tekkinud ebaliiges ning plaat, mis luid koos hoidis, on mingil põhjusel purunenud (lisa nr 3, röntgenpilt, lisa 4). Selle tõttu toimuski 26.05.2021 neljas operatsioon (traumast oli möödunud 9 kuud). Seega ei olnud hageja pärast 12 kuud aset leidnud õnnetust paranenud: täielikult ei olnud taastunud randmest kummagi käe liikuvus ning lisaks oli hageja vasaku käe keskmine sõrm kõver ja kätt rusikasse surudes ei kõverdunud (lisa 10). Viimasest operatsioonist taastumine võtab aega kuid ja tuleb tegeleda taastusravi ja võimlemisega ning taastumine võib võtta 4-6 kuud, kuid arsti andmetel või randme funktsiooni taastumine aega võtta 1 aasta, kuid ei pruugi taastuda (lisa 7). Tegeleda tuleb taastusravi ja võimlemisega. Arst märkis epikriisis (lisa 13), et hageja puhul on tegemist eriti raskete vigastustega. Hageja leiab, et tema elukorraldus oli oluliselt häiritud. Ehkki liiklusõnnetus toimus juba
2. aasta augustis, peab hageja siiani taluma valu ja vaeva, mis on põhjustatud liiklusõnnetusest. Kahju hüvitamisel jättis kostja arvestamata mitu asjaolu. Hagejal oli tehtud 4 operatsiooni, millest igaüks on tekitanud hagejale ebamugavust ja valu. Lisaks kaasneb iga operatsiooniga ka taastumisperiood, mis häirib nii hageja kui ka tema lähedaste elukorraldust. Kuigi liiklusõnnetus toimus
3. aasta augustis, kestab hageja ravi siiani. Kuna ravi on praeguseks hetkeks kestnud tunduvalt kauem kui 4 kuud, on tegemist raske tervisekahjustusega. Paranemisel tekkinud tüsistuste tõttu (ebaliigese teke) ei ole võimalik hageja randmeliigese terviklikkust ka kirurgiliselt täies mahus taastada. Kostja on ekslikult (lisa nr 6) väitnud, et ebaliiges tekkis ravivea tõttu. Ekspertiisi kohaselt on konkreetsel juhul tegemist aga tüsistusega ja mitte raviveaga (lisa nr 8). Seda pole tuvastatud. raviviga käesoleval juhul ei tuvastanud. Tüsistus on aga igasugune patsiendile ebasoodne ravi kulg. Konkreetsel juhul oli ebaliigese kui tagajärje saabumise tõenäosus 15-20% ja tüsistuse tekkimine ei olnud tingitud raviveast ega hageja enda tegevusest. Kõik hageja vigastused on põhjuslikus seoses 27.08.2020 toimunud liiklusõnnetusega. Esimesed 3 kuud sõltus hageja ainult oma abikaasast, kes lisaks hageja hooldamisele pidi hoolitsema ka kolme ühise lapse eest. Kuna hageja kahe vigastatud käega midagi ise teha ei saanud, olid tema elu ja igapäevased toimetused tugevalt häiritud. Lisaks oli tugevalt häiritud ka tema perekonnaliikmete elu. Vigastuse tõttu on hageja sunnitud loobuma mitmest endale olulisest hobist, millega hageja on tegelenud juba noorpõlvest, muuhulgas mootorrataste ehitamine ja nendega sõitmine, Kreeka-Rooma maadlus ja jäähoki. Tuntavalt on häiritud ka muud füüsilised tööd ja tegevused, mida hageja peaks sooritama nii oma kodus kui ka töökohas. Kostja on käitunud ebaeetiliselt hageja suhtes ja seda tuleb arvestada. Hüvitist võib suurendada eelkõige siis, kui kindlustusandja keeldub hüvitise maksmiseks kuigi ”mõistlikult, realistliku ja objektiivse lähenemisviisi” puhul ta peaks seda tegema või kui kindlustusandja ei tasu isegi osalist hüvitist/ettemakset. Samuti võib valu ja vaeva hüvitise suurendamine olla õigustatud siis, kui kindlustusandja teeb kannatanule ebasobivas suuruses hüvitise pakkumise. Kostja on pidanud hageja 100% terveks inimeseks, süüditanud 20.05.2021 e-kirjas arste raviveas (lisad 14, 6, 8, 13), samas on varalise kahju hüvitanud ja pidanuks aru saama, et hageja tervisekahju eest mittevaralise 3 kahju hüvitis peaks olema suurem. Kannatanule on surutud peale kompromissi 2600 €, mis ei vasta kohtupraktikale. Raviviga ei ole arstid teinud ja selle ümberükkmiseks pidi hageja tellima ekspertiisi ja koguma tõendeid (lisa 8, lisa 13, 18), sj on arstid maininud, et ebaliigese teke on iga murru puhul võimalik, arst on märkinud järgmist: „Ebaliigese teke on iga murru puhul võimalik. Suure energiaga ja killunenud murdude puhul (nagu see teil oli ) on see tõenäosus suurem. Probleem on selles, et murru paranemine võtab reeglina kauem aega või murd üldse ei parane (verevarususe häire võib olla ka üks põhjustest nagu dr XXX on maininud) ja selle aja jooksul plaat ja kruvid ei peakoormusele vastu - lähevad katki enne. Seega otsest raviviga ma ei näe. Ravitüsistust on küll olnud. Kuna teil mingit uut traumat vahepeal ei ole ka olnud siis lihtsalt randme liikuvuse parandamiseks tehtavate võimlemisharjutustega plaat ei tohiks katki minna.“. Eeltoodu tõttu leiab hageja, et kostjal on kohustus hüvitada mittevaralist kahju enamas ulatuses kui kostja seda tegi. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks tekkinud mittevaralise kahju täiendavat hüvitist kohtu äranägemisel (hageja arvates on see suuruses 25 000 eurot). Lisaks on hagejal tekkinud varaline kahju, milleks on õigusabikulud 1800 € ja tõendi saamise kulud 200 €, kokku 2000 €. 14.05.2021 esitas hageja esindaja kostjale nõudekirja, mille eesmärk oli hoida ära poolte vahel hilisemaid õigusvaidlusi. Nimetatud nõudekirja koostamise ja hageja esindamisega seotud õigusabikulud on summas 1200 eurot. Seoses kostja poolse kohtuväliste vastuväidetega hageja nõudele lisanduvad täiendavalt õigusteenuse kulud summas 600 eurot (lisa nr 17). Kannatanute õigusabikulude nõuded on kindlustusandjale välditavad kui kindlustusandja täidaks VÕS § 489 lg 1 ja

§ 39lg 1 sätestatud kohustusi vabatahtlikult.

Kostja ei täitnud enda kohustusi vabatahtlikult kohaselt. Kostja väide (lisa nr 6), et tal puudub praktika õigusabikulude tasumiseks, on lubamatu. Selline kohustus tuleb VÕS § 128 lg 3 ja teised kindlustusandjad tasuvad vabatahtlikult õigusabikulusid (nagu seadus sätestab). Lisaks tasub kostja tegelikult neid osade muude juhtumite puhul (lisa nr 15). Kindlustusandja, kes teatab kirjalikult, et „temal puudub praktika seaduse täitmiseks“ käitub vääritult ja ebaeetiliselt. Lisaks on hageja kandnud kostja tegevusest tulenevalt ekspertiisikulu (lisad nr 8 ja 9) summas 200 eurot (lisa nr 16). Ekspertiiside teostamine oli vajalik seetõttu, et kostja väitis 20.05.2021 e-kirjas (lisa nr 14), et hageja raviarst on teinud ravivea. Hageja pidi nimetatud valeväite ümberlükkamiseks tellima ekspertiisi. Seega tuleb kostjal hüvitada ka varaline kahju 2000 eurot. Hageja palub välja mõista ka mittevaralise kahju nõudelt seadusjärgse viivise alates 05.10.2021 kuni selle nõude täitmiseni. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja vaidles hagile vastu, menetluskulud palub jätta hageja kanda (dtl 192, I kd tl 80). 27.08.2020 toimus XXX km liiklusõnnetus. Aeglustusrajal vasakpöörde sooritamist oodanud sõiduki Q Q (reg nr xxx) juht ei märganud vastassuunas kedagi liikumas ning alustas vasakpööret. Kui sõiduk oli vastassuunavööndis, sõitis sõiduki parema esiotsa pihta hageja juhitud mootorratast 4 xxx (reg nr xxx). Hageja toimetati käeluumurdude kahtlusega haiglasse (lisa 1, liiklusõnnetuse andmed). Juhtunu suhtes ei algatatud kriminaalmenetlus, mis tähendab, et hageja ei saanud eriti rasket kehavigastust. Hageja oli töövõimetuslehel kuni 16.11.2020 (s.o ca 2,5 kuud) ning jätkas pärast seda töötamist senise tööandja juures senisest suurema palgaga – kui varasemalt oli hageja sissetulek muutlik ja sageli alla 2400 euro, siis pärast liiklusõnnetust on hageja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu stabiilselt 2400 eurot kuus. Ebaõige hageja väide, nagu oleks ta elukvaliteet ja toimetulek liiklusõnnetuse tõttu halvenenud. 01.09.2020 esitas hageja kostjale kahjuavalduse. 01.09.2020 teavitas kostja kahjukäsitleja hagejat, millist teavet ja dokumente varakahju hüvitamiseks on vaja esitada. 08.09.2020 saatis kostja hagejale täitmiseks liikluskindlustuse isikukahjuavalduse blanketi ning teavitas kostjat, millist teavet ja dokumente on isikukahju hüvitise saamiseks vaja esitada. 05.10.2020 tegi kostja liikluskahju hüvitamise otsuse (hagi lisa 1), mille alusel muuhulgas kandis hagejale üle

§ 32lg 3 p 2 järgse mittevaralise kahju hüvitise 2600 €.

Hageja ei esitanud ei otsuse ega ka hüvitise suuruse osas mingeid vastuväiteid ega pretensioone (lisa 3, millest nähtub, et 29.10.2020 edastas hageja kostjale järgmised kuluarved ega väljendanud eelnevate hüvitiste ja kostja tegevuse osas mittenõustumist). Kostja hüvitas ka varalise kahju, kostja saatis hagejale 03.11.2020 ja 01.12.2020 isikukahju maksmisotsused, hüvitades muuhulgas kõik hageja transpordikulud raviasutusse ja tagasi. Kostja tasus kõik hageja esitatud ravikulud koheselt, sest kostja eesmärgiks on klientide heaolu ja nende tervise võimalikult kiire taastumine. Kokku on kostja seoses 27.08.2020 liiklusõnnetusega 24.09.2021 seisuga hüvitanud hagejaga seotud kulusid summas 19 640,56 eurot. Alates 14.05.2021 ehk 7 kuu pärast mittevaralise kahju hüvitamise otsuse tegemist saatis hageja advokaat kostjale nõudekirja, milles esmakordselt kirjeldas hageja 2021.a tervislikku seisundit ja nõudis, et kostja kannaks hagejale seoses mittevaralise kahjuga täiendava hüvitise summas 30 000 eurot (mitte 25 000 euro, nagu on märgitud hagis) ning õigusabikulud summas 1200 eurot (hagi lisa 5, millest mh nähtub, et e-kiri on saadetud vastusena kostja 05.10.2020 e-kirjale). Kostja avaldas 20.05.2021 vastuskirjas kahetsust, et hageja ravi ei ole kulgenud ootuspäraselt, kuid märkis, et 32 600- eurone mittevaralise kahju nõue ei vasta senisele kohtupraktikale. Samas oli kostja valmis tasuma hagejale mittevaralise kahju hüvitisena täiendavalt 2400 eurot (hagi lisa 14 lk 4). 22.06.2021 vastuskirjas kordas kostja enda pakkumist ning märkis ühtlasi, et kostja on valmis hüvitama arsti määratud armiravi vajalikud ja põhjendatud kulud (hagi lisa 6). Alusetud ja ebaõiged on hageja väide, justkui oleks kostja käitunud jõhkralt, üleolevalt või kannatanut alandavalt. Hageja omapoolset vastupakkumist ei teinud, vaid süüdistas kostja esindajaid mh ülbuses ja kannatanu mõnitamises ning lubas kaaluda juhtumi meedias avalikustamist (hagi lisa 14 lk 1-2, hagi lisa 15 lk 2-3) ning esitas 26.08.2021 hagi kohtusse. Kostja on kohustused nõuetekohaselt täitnud.

§ 32

lg 2, 3 koos lisaga sätestab kriteeriumid, mille järgi mittevaralise kahju hüvitist maksta. Tervisekahjustuste ja kehavigastuste liigitus on raskusastmete kaupa tervisekahjustuste raskusastmete gradatsiooni skaalal I – VI ja sellele vastavad eelduslikud kahjuhüvitise summad on vahemikus 100 – 3200 eurot. Seaduses ette nähtud hüvitiste suurused peegeldavad seadusandja arusaama liiklusõnnetuse tõttu tekkiva mittevaralise kahju suurusest. Seaduses sätestatud summat ületava nõude puhul tuleb mittevaralise kahju suurust tõendada. Kostja hüvitas mittevaralise kahju vastavalt seadusele. Puuduvad tõendid, 5 et hagejale 27.08.2020 liiklusõnnetusega vahetult põhjustatud tervisekahju erineks või oleks olulisel määral raskema iseloomuga, kui liikluskindlustuse seaduse lisas toodud tervisekahjustuste ja kehavigastuste liigituse tabelis sätestatud. Asjaolu, et parema randme paranemine võttis vasakust enam aega, ei õigusta antud juhul

§ 32lg 3 võrreldes suurema hüvitise määramist.

Aeglustunud paranemisega luumurd ja oluliselt tõsisemate tüsistustega (mädapõletik) luumurdude puhul on eelduslik mittevaralise kahju suurus 2600 eurot. Valdavalt on käeluumurru eest liikluskindlustuse seaduse alusel saadav s.o võrdsuspõhiõigusele vastav hüvitis 1500 eurot. Kuid näiteks „üksik luumurd, mis paraneb tüsistusteta ja ei vaja ortopeedilist operatiivset ravi“ on II raskusastme vigastus, mille puhul on hüvitise suuruseks 350 eurot. hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue ei vasta kohtupraktikale, seega pole õige väide, et kostja hüvitis oleks ebaõiglane. Hageja nõue 25000 eurot ei ole põhjendatud. Kriminaalasjades on 2018-2020 välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitise mediaan 5000 €. Enamik vigastusi on selliseid, kus kaotatud jäse, eluohtlikkus vmt. Hageja vigastused ei olnud eluohtlikud, hagejal ei tekkinud püsivat funktsioonihäiret, töövõime kaotust. Pärast töövõimetuslehe lõppemist on hageja jätkanud töötamist samal töökohal ja ta sissetulek ei ole vähenenud (lisa 4). Hageja vasak ranne oli kipsis kuni 03.09.2020 (ehk 6 päeva) ning parem 4 nädalat (hagi lisa 5 lisatud ambulatoorne epikriis 489530983: „vasakul kips kuni 03.09.20, edasi ortoos. Paremal Ukips 4 nädalat, 2 nädalat ortoos“). Seega, hageja väited kaasnevate piirangute ja nende mõju osas on liialdatud. 26.05.2021 parema käe lisaoperatsiooni järel oli parem käsi kipsis veel 4 nädalat (hagi lisa 19 lisatud statsionaarne epikriis 21011990: „kips 4 nädalat“; hageja 02.09.2021 menetlusdokumendi lisa 4 OÜ xxx vastuses „Kips kuni 29.06.21“). Edasi tuli tegeleda vaid käeteraapia ja treeninguga, millel ei ole olulist negatiivset mõju inimese heaolule ja toimetulekule võrdsuspõhiõiguse tagamise kontekstis. Hüvitis peab olema proportsioonis rikkumisega, teise sõiduki juht pani õnnetuse toime hooletusest, seda tingis ka vastu paistev päike. Teine juht polnud joobes, ega käitunud muul ebakohaselt, avaldas kahetsust, tegemist oli esmakordse rikkumisega, hagejat ei jäetud õnnetuse järel abitusse seisundisse, vaid hageja sai koheselt professionaalset arstiabi. Teine juht ei ole tekitanud hagejale sellist mittevaralist kahju, mida

§ 32lg 3 sätestatud summa 2600 eurot eelduslikult ei hüvitaks.

Hageja vastupidine väide on ebaõige. Hagis esitatud väited hageja tervisliku seisundi ja ravi ning nende mõju osas on eksitavad ja vastuolus hageja esitatud tõenditega. Nt on ebaõige hageja väide, justkui oleks talle tehtud neli operatsiooni. Varrast eemaldamised ei ole valulikud operatsioonid, vaid manipulatsioonid, mis kestavad vaid ca 15 minutit. 16.03.2021 ambulatoorse epikriisi kohaselt: „vasakul kaebusi vähe /…/ vasak ranne korras, murd luustunud“ ning „jäänud kerge sirutuse/painutuse piiratus vasaku käe III sõrme PIP liigesel.“ (hagi lisa 5). Parema käe osas on hagi lisa 10 epikriisis kirjas „kliiniliselt küünarvars rahulik, haav korras, turset ei ole. /…/ sekundaarse nihkumiseta, luustumist selgelt näha. Kliiniliselt supinatsioon3 taastunud, pronatsioon4 veel minimaalselt piiratud.“ Ka hagi lisaks nr 8 oleva arvamuse lk 6 on märge, et kodarluu on kvaliteetselt fikseeritud. 02.09.2021 seisukohtade p-s 9 väidab hageja, et käed ja sõrmed ei paindu siiani normaalselt, samas on hageja enda poolt samale menetlus-dokumendile lisatud lisas 4 on kirjas, et „sõrmede painutus/sirutus norm.“. Mittevaralist kahju ei saa nõuda mitu korda.

§ 32

lg 3 hüvitised ei hõlma mitte üksnes vigastuse saamise hetke ja sellele ajaliselt vahetult järgnevat ravi, vaid kogu mittevaralist kahju, mis liiklusõnnetuse tagajärjel tekib. Hageja mõttekäik, justkui iga arstil käigu järel tekib uus või täiendav mittevaraline kahju, ei vasta ei õigusnormidele ega kehtivale kohtupraktikale. 6 Makstud hüvitis vastab võrdsuspõhiõigusele. Kukkumiste ja luumurdude puhul on mittevaralise kahju hüvitis 500 eurot. Käeluumurdudega tavaliselt kaasnev mittevaraline kahju ei ole hageja väidetud suurusjärgus, vaid kordades väiksem. Seda kinnitavad mitmed kohtulahendid, kus hüvitised on olnud 500 €, 448,39 €, 3000 €, 3500 €, 5000 € (Tartu Ringkonnakohtu otsus 2-157363, 1-19-6138, Viru Maakohtu otsus 2-15-9992, Harju Maakohtu otsus 1-20-2933 ja 1-17-6824, Riigikohtu otsus 1-16-5213, Tallinna Ringkonnakohtu otsus 1-18-7603, nr 1-17-6393 Pärnu Maakohtu otsus 1-19-873). Nendes lahendites said kannatanud erinevalt hagejast, eluohtlikke vigastusi, siseorganite vigastusi, luumurrud hõlmasid erinevaid kehapiirkondi, kannatanud viibisid haiglaravil ca 4 kuud (hageja 4 päeva), neil oli liikumine oluliselt piiratud (liikumine tugiraamiga), töövõime kaotus jms, kahju põhjusaja süü erines. Asjas nr 1 -20-2281 mõistis kohus välja 10 000 € ja seda olukorras, kus kannatanul olid elu ohustavad vigastused elukorraldus muutus tundmatuseni. Hageja vigastused olid oluliselt kergemad, ravi lühem ja vähem koormav ning töövõime vähenemist ega olulist püsivat funktsioonihäiret või piirangut ei kaasnenud: hageja oli haiglaravil 6 päeva, tal oli 2 operatsiooni, tal ei tekkinud liikumispiiranguid, olulisi funktsioonihäiret, tema vöövõime ei vähenenud, füüsiline väljanägemine ei kahjustunud, tal ei ole raskekujulust liikumis või siirdumisfunktsooni häiret, kahju põhjustaja avaldas kahetsust. Hageja esitatud kohtulahenditest on hageja vigastustega kõige sarnasem lahend nr 1-18-9661, milles kannatanu sai (hageja väidete kohaselt) parema jala sääreluu murru, peahaava, konkussiooni, parema õlaliigese väände ning mittevaralise kahju hüvitisena 5500 eurot. Selles olukorras ei saanud kannatanu 2 kuud liikida ja 5 kuud pärast liiklusõnnetust oli liikumine jätkuvalt raskendatud. Ka teised hageja viidatud lahendid ei ole asjakohased. Hageja viide, et mingis teises asjas on kostja tasunud hüvitist 28 000 eurot, ei ole õige. Selles asjas sõlmiti kompromiss 2-le isikule varalise ja mittevaralise kahju hüvitise maksmiseks. Kostja pole kahju tekitanud ega suurendanud. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kahju, mille hüvitamist ei saa kannatanu nõuda VÕS sätete järgi kahju põhjustajalt nõuda. Sama tuleneb

§ 23lg-st 1.

Tasutud hüvitis on kooskõlas kohtupraktikaga, on õiglane, seega kohtueelne nõue 30000 € saada, on lubamatu. Mingit vaidlust ei olnud poolte vahel kuni 14.05.21 e-kirjani. Varalise kahju hüvitamise nõue pole põhjendatud. Kostja pakkus vastuseks hageja esindaja 14.05.2021 e-kirjale kompromissina täiendavat hüvitist 2400 eurot, mis ei saanud tekitada hagejale mingit psühholoogilist või majanduslikku lisakoormist. Tegemist ei ole hageja nn lõksumeelitamisena; kirjavahetus käis tippadvokaadi ja kostja vahel. Kostja pole halvustanud, mõnitanud hagejat. Kostja väljendas 20.05.2021 kahetsust, kui hageja advokaadi 14.05.2021 kirjast selgus, et hageja ravi ei ole kulgenud ootuspäraselt /„Seesamil on kahju kuulda, et S K’i ravi ei ole kulgenud ootuspäraselt ja sisaldab endas mitmeid komplikatsioone. Teie poolt edastatud kirjeldusest nähtub, et oma osa on selles ka puudulikult osutatud arstiabil./ Kostja tugines hageja enda esitatud teabele (ei õnnestunud vardaid välja võtta, kuna arstid olid kinni/. Kohtueelsete õigusabikulude nõue on tõendamata, selle hüvitamist

ette ei näe. Kuna kostja on hüvitanud mittevaralise kahju, ei ole kostja kohustusi rikkunud ja seega ei saa nõuda ka varalist kahju. Hageja väide, justkui sätestaks VÕS § 128 lg 3 üheselt õigusabikulude tasumise, on ebaõige. Lisaks puudutab VÕS § 128 lg 3 vaid otsest varalist kahju. Lisaks. Kuni 14.05.2021 puudus kostjal hagejaga igasugune vaidlus. Kui ei ole vaidlust, siis puudub ka vajadus õigusabi 7 järele. Hageja 14.05.21 nõue ei olnud suunatud vaidluse ärahoidmiseks, esitatud oli ebamõistlikult suur hüvitisnõue (30000 € lisaks varem saadud 2600 eurole), sh ei teinud hageja mitte mingit vastu ettepanekut kostja vastusele ja seda olukorras kus hagis räägib hageja nõuetes 12000-25000 €. Hageja väide, justkui oleks kostja varem õigusabikulusid hüvitanud, on ebaõige. Hagi lisa 15, millele hageja seejuures viitab, ei tõenda vastupidist. Lisaks on hageja õigusabikulude nõude ulatuses tegeliku kahju kandmine tõendamata. Kuivõrd hagi lisadena 8 ja 9 esitatud arvamused on asjakohatud, siis ei ole põhjendatud ka nende koostamise kulu nõue. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus märgib esmalt kohalduvad õigusnormid (I), siis vaidlustamata asjaolud (II), siis lahendab vaidluse (III) ja seejärel teeb otsustuse menetluskulude jaotuse, protokolli parandamise taotluse (IV). I VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 3, 6 § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse kahju hüvitamist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 II lause järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, lg 4 järgi peab isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. VÕS § 128 lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 2 sätestab, et isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma, lg 5 sätestab, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.

§ 1

lg 2 järgi kohaldatakse kohustuslikule liikluskindlustusele kohaldatakse võlaõigusseaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 8

lg 1 kohaselt on liikluskindlustuse kindlustusjuhtumiks kolmandale isikule kahju tekitamine, kui seejuures esinevad

§ 8

lg 1 p-s 1-3 sätestatud tingimused.

§ 23

lg 1 p 1 alusel tekib kindlustusandjal kahju hüvitamise kohustus, kui kindlustatud isik vastutab kannatanu ees VÕS § 1057 alusel.

§ 24

kohaselt hüvitab kindlustusandja kindlustatud isiku asemel kahjustatud isikule kindlustusjuhtumi tagajärjel tekitatud kahju üksnes

s sätestatud alustel ja ulatuses.

§ 32

Lg 1 sätestab, et kindlustusandja maksab kahjustatud isikule tema tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tuleneva mittevaralise kahju hüvitist ühekordse maksena olenevalt 8 tervisekahjustuse või kehavigastuse raskusastmest ja muudest asjaoludest. Kui kahjustatud isikul on erineva raskusastmega tervisekahjustused või kehavigastused, makstakse mittevaralise kahju hüvitis vastavalt raskeimale tervisekahjustuse või kehavigastuse liigile. Lg 2 sätestab, et isikule kehavigastuse tekitamisest või tema tervise kahjustamisest tekkinud mittevaralise kahju hüvitamisel võetakse arvesse muu hulgas tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastet, tekkinud funktsioonihäire sügavust ning ravi ja töövõime kaotuse kestust. Lg 3 sätestab, et isikule tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tuleneva mittevaralise kahju nõude korral eeldatakse, et mittevaralise kahju suurus on: 1) kerge tervisekahjustuse või kehavigastuse korral 100 eurot; 2) keskmise raskusega kergema tervisekahjustuse või kehavigastuse korral 350 eurot; 3) keskmise raskusega raskema tervisekahjustuse või kehavigastuse korral 1500 eurot; 4) raske tervisekahjustuse või kehavigastuse korral 2600 eurot; 5) väga raske tervisekahjustuse või kehavigastuse korral 3000 eurot; 6) eriti raske tervisekahjustuse või kehavigastuse korral 3200 eurot. Lg 4 sätestab, et tervisekahjustuste ja kehavigastuste täpne liigitus sätestatakse käesoleva seaduse lisas.

§ 39

lg 1 järgi muutub kahju hüvitamise kohustus sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ning kindlustusandja kahju hüvitamise kohustuse olemasolu ja ulatuse kindlaksmääramiseks vajalike toimingute lõpetamisega. Kindlustusandja on kohustatud kõik vajalikud toimingud tegema mõistliku aja jooksul, kuid kõige hiljem 30. kalendripäeval kindlustusjuhtumist teatamisest arvates. Sõidukijuht vastutab tekitatud kahju eest suurema ohu allika valdajana VÕS § 1056 alusel. Mootorsõiduki juhi vastutus on sätestatud VÕS §-s 1057, mille kohaselt ei pöörata tähelepanu kahju tekitaja teole ega süüle, vaid kontrollitakse, kas kahjulik tagajärg on põhjustatud asjadele või tegevusele iseloomuliku kõrgendatud riski realiseerimisega. Sõidukijuhi vastutuse olemasolu VÕS § 1057 alusel eeldatakse. II 27.08.2020 toimus xxx km liiklusõnnetus, kus aeglustusrajal vasakpöörde sooritamist oodanud sõiduki Q (reg nr xxx) juht ei märganud vastassuunas kedagi liikumas ning alustas vasakpööret. Kui sõiduk oli vastassuunavööndis, sõitis sõiduki parema esiotsa pihta hageja juhitud mootorratast xxx (reg nr xxx). Hageja sai selles õnnetuses kehavigastusi, asjas oli teise sõiduki juhi suhtes alustatud väärteomenetlus, otsus selles asjas on jõustunud. Märgitud õnnetuses oli vastutav teise sõiduki juht. Nende asjaolude üle ei olnud vaidlust ja seda kinnitavad ka kostja esitatud Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmed ja Politsei - ja Piirivalveameti kiri 5.07.2021 (I kd tl 91, dtl 212-216). Ka puudus vaidlus selle üle, et teise juhi vastutus oli kindlustatud kostja juures. Lisaks ei ole vaidlust selle üle, et hagejal tekkis 27.08.2020 õnnetuse tagajärjel tervisekahju, mis seisnes järgnevas: kodarluu üla- ja alaotsa murd, küünar- ja kodarluu diafüüsi murd, sõrmesidemete traumarebend, marrastused paremal puusal, hageja mõlemal käel oli luumurd. Seega on käesoleval juhul tegemist VÕS § 1057 järgi teise juhi kui suurema ohu allika valdaja poolt tekitatud kahjuga (teise sõiduki ehk Q Q liikluses käitamisele iseloomuliku riski realiseerumise tõttu) ning vastavalt

§ 8lg 1 p 3 on tegemist liikluskindlustuse kindlustusjuhtumiga.

Selle tõttu tekkis kostjal kui kindlustusandjal

§ 23lg 1 p 1 alusel hageja kui kannatanu ees kahju hüvitamise kohustus.

Selles puudus vaidlus, et kostja hüvitas tekkinud kehavigastuste tõttu hagejale mittevaralist kahju 2600 eurot (otsus 05.10.2020, hagi lisa 1, I kd tl 9, dtl 15), mis vastab

§ 32

lg 1, lg 3 p 4 sätestatule ja mille kohaselt makstakse mittevaralist kahju raske tervisekahjustuse või kehavigastuse korral eelduslikult 2600 eurot. 9 III Vaidlus on selle üle, kas hagejal tekkinud kehavigastus õigustab saada suuremat mittevaralise kahju hüvitist kui 2600 eurot, lisaks on vaidlus varalise kahju üle. Mittevaraline kahju Mainitud

§ 32

lg 1, 2 mõtte kohaselt makstakse mittevaralise kahju hüvitist olenevalt tervisekahjustuse või kehavigastuse raskusastmest ja muudest asjaoludest ning lg 3 sätestab vaid eelduse, kui suur see hüvitis võiks erinevate raskusastmetega tervisekahjude, vigastuste puhul olla. Kuna vaidluses kohaldub ka võlaõigusseadus, siis viidatud sätted on kooskõlas VÕS § 132 lg 2, mille kohaselt määratakse mittevaralise kahju hüvitamisel kannatanule mõistlik summa. Seega asub kohus järeldusele, et kui seaduse järgi on raske kehavigastuse puhul hüvitis 2600 eurot, siis see on vaid eeldus, mitte selle hüvitise piirmäär, millest suuremat hüvitist ei saa nõuda. Seda, et mittevaralise kahju hüvitist võib maksta enamas ulatuses, kui

§ 32

lg 3 p-des 1-6 sätestatud eelduslikud suurused, kinnitab hageja esitatud väljavõte kostja otsusest ühele jalakäiale makstud hüvitisest nii talle endale tekitatud kahju eest kui selle eest, et nägi lähedase õnnetust pealt (kokku 13500 €, II kd tl 200 dtl 2284). Samuti kinnitavad seda hageja esitatud e-kirjavahetused teiste isikutega (I kd tk 236-246, dtl 585-603), kus liiklusõnnetuste korral on mittevaralist hüvitisi makstud enam kui 2600 eurot või 3200 € (eriti raske õnnetuse puhul seadusjärgne eelduslik summa, § 32 lg 3 p 6). Teisisõnu on hüvitisi makstud suuremas ulatuses, kui seaduses on sätestatud nn eelduslikud hüvitise suurused. Viidatut kinnitab ka hageja poolt kohtule esitatud Eesti Liikluskindlustuse Fondi (ELKF) e-kiri 01.09.22 ja kiri 19.04.2022, millest nähtuvalt võidakse maksta mittevaralist kahju hüvitist liiklusõnnetuste korral isegi üle 40000 eurot, kuid arvestada tuleb juhtunu asjaoludega, aga ka sellega, kas õnnetused on aset leidnud välisriigis või ei (II kd tl 199, 201, dtl 2162, 2166). Kostja esitas kohtule ELKF-i täpsustava 12.10.22 e-kirja, millest nähtuvalt on mittevaralise kahju suuremad hüvitised makstud välja siis, kui tegemist on mingite eriti raskete juhtumitega ja kõige suurem hüvitis on ühe õnnetuse puhul olnud 40000 eurot. Kirjas on selgitatud, et hüvitise suurus on sõltuv ka muu riigi praktikast ja seda siis kui õnnetus on juhtunud välisriigis. Kirja kohaselt on Eestis käeluumurru korral hüvitis 1500 €. Mainitud kostja esitatud ELKF e-kiri 12.10.22 viitab käeluumurru puhul hüvitise tavapärase suurusele 1500 eurot, kuid koos eelviidatatud hageja esitatud ELKF kirjade ning hageja esitatud teiste füüsiliste isikute e-kirjadega, kinnitavad need tõendid kogumis hageja väiteid, et seaduses sätestatud mittevaralise kahju hüvitise määrad ei ole piirsummad ning ei tähenda seda, et hagejale maksutud 2600 eurot võiks olla maksimaalne hüvitis, millest suuremat hüvitist ei saaks hageja nõuda. Eelmärgitud tõendite alusel leiab kohus, et liiklusõnnetuste tõttu tervisekahju või kehavigastuste tõttu makstud mittevaralise kahju hüvitised võivad olla suurema, kuid seaduses sätestatud piirmääarad ning kostja makstud hüvitis hagejale ei pruugi tähendada seda, et mittevaraline kahju oleks täielikult hagejale hüvitatud. Seda vaatleb kohus järgnevalt. Hageja kohta on kohtule esitatud hageja epikriisid, sh operatsiooniprotokollid (I kd tl 149-224, II kd tl 30, dtl 690, II kd lk 81, 93-171, dtl 772 alates, ava zip.fail, II kd 206, dtl 2170, hageja enda poolt esitatud ja kohtu nõudel kogutud kostja taotletud ekspertiisi jaoks). Nendes kajastuvad hagejaga läbiviidud operatsioonid, protseduurid ja muu teraapia. Kohtul ei ole nendest hageja tervise kohta käivate konkreetsete meditsiiniandmete hingamiseks erialast pädevat, kuid neid andmeid on uurinud ja hinnanud eriala tundvad arstid, samuti kohtueksperdid, kes on andnud oma arvamused, mida kohus saab hinnata kui tõendeid. Samas võimaldavad hageja esitatud röntgenfotod tema kätest kohtul ilma eriteadmiseta aru saada, et hagejal oli mõlema käe luumurd (hagi lisa 4, 5, dtl 32,3286). Tollest saab mõistlikult võttes järeldada, et hageja ei saanud teha toimetusi, mida on arusaadavalt vaja teha kätega või käte abil. Seda on kinnitanud ta ka enda seletustega kohtus (18.09.2023 istung). Ta seletas, et päras õnnetust oli te sellises seisundis, kus abikaasa pidi aitama 10 teda, st toimetama igapäevases elus lisaks 3 -le lapsele ka temaga. Kui 2020.a aastal oli avarii, siis alles

1. aasta sügisel sai oma kodus teha esimesi lihtsamaid toimetusi, lükata muruniidukit või muud. Enne seda olid haavad lahti või käed kipsis või käis taastusravi, oli harjutuste tegemise periood ning siis ei saanud koduseid igapäevaseid asju teha. Alles käesoleva aasta (2023.a.) sügisel tundis, et saab naasta oma tegevuste juurde. Tema seletuste kohaselt on ta pidanud läbi tegema 4 operatsiooni, millest varraste äravõtmist loeb ka enda jaoks operatsiooniks. Käesoleval hetkel on mõlemas käes veel plaadid. Ta seletas, et plaadid võiks välja võtta kui see tekitab ebamugavust, see on arsti soovitus, mis tähendab järjekordset operatsiooni, kus taastumine on küll kergem kui probleeme ei teki, ning kipsi ei panda, kuid ikkagi tulevad lõikused, õmblused ja närvide kahjustused ning taastusravi jääb ikka. Vasaku käe sõrme remontimine ehk artrolüüs on samuti küsimuse all. Ta seletas, et hinges oli kõige suurem tagasilöök siis, kui tekkis ebaliiges ja talle öeldi, et operatsiooniks võetakse puusast tükk. Kõik see ei olnud talle kerge. Lisaks seletas ta, et mõndasid töid (heki pügamine kääridega) on siiski rakse teha, sest käed on valusad, rasked, lähevad paiste ning labakäsi ei pruugi painduda nii palju kui vaja; aja jooksul selgub, mida teha ei saa. Kogu olukorra negatiivsuse põhjuseks on käte seisund (domineerivalt käed). Oma varasema käeluu murru kohta ütles ta, et see oli 2012 .a. ja siis pandi ainult kips, muid operatsioone ei olnud vaja teha ning tookordne murd ei olnud nihkega ega killustunud ja vist oli üldse mõra. Tookord oli kips 3-4 nädalat ja juba kahe nädala pärast sai sõrmi liigutada, midagi teha, probleeme ei olnud ning tollest ei jäänud mingeid kõrvalmõjusid ning ei mõjutanud ka kuidagi edaspidi. Seletustest nähtuvalt tegi ta eelmise tööandjaga kokkuleppe töö lihtsustamiseks, et vähendada töö osakaalu, kus peab kättpidi vormide vahel olema vms, kuid tavaliselt on tema spetsialiteet selline, kus ametijuhendi kohaselt on kätega töötamisel suurem osakaal. Ta seletas, et vahetas ettevõtet ning ametikohta, aga see oli suures osas ka isikliku arengu põhjusel. Mis puudutab artrolüüsi, siis on selles osas veel asi otsustamisel (13.11.23 istung), kuid praegu annab veel plaat käes tunda. Hageja esitatud XXX kirjast 11.11.2021 (I kd, tl 225, dtl 579) nähtuvalt tuli korraldada hageja töö nii, et käelised tööd jagati ümber teiste töötajate vahel, hageja naases alles tööle 2020.a. novembris. Seetõttu ei välista kostja väide ja asjaolu, kas ja milline oli hageja töötasu pärast õnnetust, mittevaralist kahju tekkimist. Lisaks on hageja esitanud kirjavahetuse kostjaga, milles on selgitanud, et tööandja kasutas Covidi raames palgatoetust ning ka seda, miks maksti töötajatele nn
2. palka (I kd tl 249-251, dtl 608jj). Nii on ebatäpne kostja väide, et hageja olukord pole tegelikult muutunud pärast õnnetust või et see on miskit pidi töötasu osas isegi parem. Esitatud xxx (terapeut xxx) andmetest nähtub, et veel
3. aastal käis hageja kätega füsioteraapias, sai ka massaaži (I kd lk 69, 71, tl 234 dtl 176-181,583 ). 2021.a. mais (ehk ca 10 kuud pärast õnnetus) tehtud hageja käte röntgenülesvõtetest nähtub (I kd tl 19, 20-21 dtl 32), et plaat, mis on luu küljes, on murdunud, hageja käsi on piltlikult moondunud (tekkinud ebaliiges, dtl 34). Epikriisidest nähtub, et hagejat on ravinud xxx, kes on kinnitanud, et hagejal tekkis tüsistus (e-kiri 25.05.21, dtl 92). Hageja on esitanud kohtule dr xxx´i arvamuse (I kd, tl 51, dtl 138) 24.08.21, millest nähtub, et ta on kontrollinud hageja terviseandmeid ja jõudnud järeldusele, et asetleidnud liiklusõnnetuse korral on kukkumisest tingitud vigastused kõrge energiaga, kus vigastatud piirkonnas tekivad ulatuslikud kahjustused, mis haaravad nii luukudet kui ka pehmeid kudesid - veresooned, närvid, lihased, kõõlused jne. Arst on märkinud, et suure purustuse tõttu saab kahjustada nii luude kui ka pehme koe verevarustus. Diafüsaarsete hulgikillustunud murdude korral on verevarustuse eripärade tõttu paranemisprotsessid oluliselt keerukamad ja ei ole võimalik ennustada ette paranemise tempot ja kulgu. Hageja vigastuse puhul on paremal käel tegemist valdavalt diafüsaarset tüüpi hulgikillustunud luumurruga, kus vigastuse eripärast tingituna tekib kõrgendatud risk mitteparanemisele. Antud vigastuse tüübi korral ei ole võimalik välistada korduvad protseduure või operatsioone lõpliku paranemise saavutamiseks. Lisaks on ta märkinud, et raviprotsessis võivad kaasneda pehme koe kahjustuste järelmõjud ehk 11 käepiirkonna liigeste kontraktuurid ehk jäigastumised ja lihasatroofia ehk randmeliigest toetavate lihaste kõhetumine. Viimaste muutuste teke ja kulg ei ole ette ennustatav ning taastumisprotsess võib ka selles osas kesta aastaid enne rahuldavat taastumist. Seega ei ole välistatud korduvad operatsiooni (kokku 4) ja pikaajaline taastusravi. Võrdlevalt vasakul küünarvarreluul oli murd enam metafüsaarses tsoonis, kus paranemiseprotsess on valdavatel juhtudel oluliselt kiirem ja pehmete kudede kahjustus väiksem. Hageja on esitanud kohtule ka enda tervisliku seisundi ekspertiisi 01.07.2021 (dtl 94jj), mille on koostanud xxx, kes on arvamusest nähtuvalt tutvunud hageja terviseandmetega. Viidatud arvamusest nähtuvalt ei ole tehtud raviviga, arstid on teinud endast kõik oleneva, tüsistus ei ole põhjuslikus seoses raviarstide poolt valitud ravimeetoditega. Hinnangust nähtub, et hagejal tekkinud tüsistus võib olla selliste vigastuste puhul ca 15-20% patsientidest. Arvamusest nähutvalt on lõpetatud füsioteraapia (viidatud füsioterapeudi kandele 16.03.2021), kuna hagejal tekkis deformatsioon küünarvarre distaalsesse ossa jaanuari keskpaigas. Arvamuses viidatakse kandele ja sellest nähtub, et lisaks on hagejal jäänud kerge sirutuse/painutuse piiratus vasaku käe III sõrme PIP liigesel, kus oli ka trauma ning patsient vajaks tõenäoliselt artrolüüsi liikuvuse parandamiseks. Märge on selle kohta, et vasak ranne on korras, murd luustunud, kuid paremal on plaat katki ja tundub olevat ebaliiges, lühenemine murrul 6-7 mm ning et plaanis on teha CT uuring paremast küünarvarrest, hindamaks seda, kas kodarluu murrul on mingit kasvu või mitte. Kandes on märgitud, et vältida tuleb parema käega rasket füüsilist tegevust. Sellest drxxx arvamusest nähtub, et kuigi hageja õnnetus oli 2020.a. augustis, oli tal tekkinud 2021.a jaanuaris parema käe deformatsioon. Dr xxx arvamuse ja dr xxx hinnangu järgi on tegemist tüsistusega. Dr xxx arvamuse kohaselt on hagejal murru (parem käsi) kohas närvi ja verevarustuse kahjustused, mis on liiklusõnnetuse tagajärg (dtl 98, arvamuse
4. lehekülg). Arvamusest nähtub ka see, et 21.05.2021 operatsiooni käigus on parema kodarluu murru piirkond operatsiooni käigus luulistest uudismoodustitest osaliselt puhastatud, kodarluu murd on kvaliteetselt fikseeritud ning operatiivse ravitulemuse säilitamiseks vajab hageja koheselt, kui ortopeed lubab, närvi- ja verevarustust taastavat põhjuslikku ravi. Arvamuse kohaselt on hagejal raske tervisekahjustus (arvamuse järeldus, lk 6, dtl 99, 100, I kd tl 29p, 30). Kohus kuulas üle tunnistajana dr xxx, kes jäi oma arvamuse juurde, mille ta oli andnud kirjalikult hageja meditsiinidokumentide alusel. Hagejat ennast nägi ta esmakordselt kohtus ning suutis seal tuvastada, et hagejal esinesid endiselt trauma järgsed käte/sõrmede liikumise piirangud. Liaks selgitas ta hageja käele paigaldatud metallplaadi purunemist, mis võib leida aset 15-20% juhtudel metallosteosünteesi paigaldamisel: nimelt on painutaja lihased oluliselt tugevamad kui sirutajalihased ja painutaja lihas painutab plaadi katk. Ta ütles, et hagejal tekkinud tüsistuste põhjusteks on närvisüsteemi võimalik kahjustus murru tagajärjel, verevarustuse kahjustus, lümfi varustuse kahjustus, lihaste seisund (võimalikud rebendid ja kahjustused), kõõluste ja sidemete seisund, luu ümbrise seisund murru tagajärjel ning et ebaliiges on nende faktorite tulem. Ta kinnitas, et mingit raviviga ei ole arstid teinud ning hageja ei saanud ebaliigese teket ei ise põhjustada. Tema ütluse kohaselt on hagejal, arvestades tema tervise asjaolusid, olnud alates õnnetuse ajast kogu aeg pidev piin ja valu. Hageja on esitanud kohtule ka dr. xxx 01.07.2021 tehtud võrdleva hinnang - ekspertiisi hageja tervisekahjustusele (I kd lk 32, dtl, 102). Selles on ta võrrelnud erinevates kohtulahendites väljamõistuid mittevaralise kahju hüvitisi, tervisejuhtumeid hageja tervisejuhtumitega. Ta on võrrelnud hageja tervisekahjustusi teiste isikute kahjustusega, kus isikul on peapõrutus, kaelaluu murd, lõualuu paigast ära, kus on olnud käevigastus ja kus isik vajas seetõttu korduvaid operatsioone, kolmandal isikul oli bussi kukkumise tõttu seljavigastuse. Tõsi on, et nendes kohtuasjades, mida on võrreldud, on olnud hüvitised suuremad kui see, mille maksis kostja hagejale. Kohus ei saa arvestada arvamuse andja hinnanguga osas, kas hüvitised, mis teistes 12 konkreetsetes asjades isikutele maksti, on põhjendatud või ei ja võrreldavad seeläbi hageja olukorraga. Nimelt hindab kohus käesoleval juhul s ise seda, kas hageja täiendav mittevaralise kahjunõue on põhjendatud või ei. Nii ei ole viidatud dr xxx vastavad arvamused kahju suuruse kohta kohtule siduvad. Hageja esitas kohtule tema tervise kohta koostatud uuringuakti nr 21T-LÕI002 10.11.21 (I kd tl 146, dtl 414). Arvamusest nähtuvalt on arst tutvunud hageja tervishoiuandmetega, epikriisidega. Arvamusest nähtub, et kõik hageja vigastused on seotud 27.08.2020 aset leidnud õnnetusega, mille tulemusel on piiratud tema igapäevane elu, kuna tal tekkis ebaliiges, kokku vajas ta 4 operatsiooni ning enamjagu on ta käe liikuvus taastunud 26.10.
5. Kostja taotluse alusel määras kohus kohtuliku ekspertiisi. Ekspertiisiaktist 28.04.202 nähtuvalt on ekspert tutvunud hageja terviseandmetega, meditsiinidokumentidega (akt 22E-AOK0019, III kd tl 11, dlt 2222) ja hageja endaga 18.01.
6. Uuringu kohaselt on hageja mõlema randmeliige liikuvus piiratud, maksimaalse sirutuse ja painutuse korral tekib valu, ebamugavustunne randmes, sealjuures liigutusi saab teha kõikides suundades, kuid maksimaalse sirutuse ja painutuse korral tekib valu ja ebamugavustunne randmetes. Vasaku käe
7. sõrm on kesk- ja põhilüliliigesest püsivas painutusasendis, parema käe pöialt ei saa maksimaalselt painutada, parema käe pigistusjõud on nõrgem kui vasakul. Arvamuse kohaselt on jäänud hagejal kestev kahjustus, mille prognoos – paranemise kestus või täieliku paranemise võimalus – ei ole määratav. Kuna hageja ülajäsemete funktsioonihäire püsib, siis ei saanud ekspert hinnata tervisekahjustusi paranenuks ega ravi lõppenuks. Ekspert on selgitanud, et ebaliiges ei ole seotud paremakäelise liiga varajase ja intensiivse koormamisega, liiati oli pärast traumat kannatanul paremal käel U-kips, mis ei võimaldanud traumajärgselt liiga vara (nelja nädala jooksul) kätt liigselt koormata. Ekspert selgitas, et lihaste spastilisus või kontraktsioon võivad soodustada fiksatsiooniplaadi murdu. Uuringutega ei ole tõestatud S Kil lihaste spastilisust või kontraktsiooni, kuid luumurdude järgselt esinevad ka lihaste funktsioonihäired ning pole välistatud kannatanul eelmainitud seisundite esinemine. Ekspert märkis, terviseandmete põhjal ei ole alust arvata, et fiksatsiooniplaadi murdumine ja ebaliigese teke oleks põhjuslikus seoses välise mõjutusega (täiendava traumaga). Patsiendi tegevus pole kuidagi soodustanud ebaliigse teket. Ekspert on tuvastanud, et ravi on olnud piisav ehk et pole vastupidi, et see oleks olnud ebapiisav. Ekspert on tuvastanud, et hageja suhtes ei ole tehtud ravivigu, lisaks olid operatsioonid tulemuslikud, ootel on küsimus artrolüüsist. Käega seotud liikumisdefitsiidid on seotud õnnetusega. Kohus kuulas kostja taotlusel üle ekspert xxx´i, kes seletas, et tänase päevani on patsiendil funktsioonikahjustus, täpsemalt paremal käel oli kohtuarstlikul läbivaatlusel sirutus- ja painutusvõime randmeliigesest piiratud, ei olnud võimalik painutada paremat pöialt ega vastandada seda väikesele sõrmele. Samuti ei ole võimalik normaalne liikuvus vasaku käe kolmandast sõrmest, need on objektiivsed asjad. Subjektiivselt tõi patsient esile kiskumistunde plaadi piirkonnas ja need on kaebused, mis kestavad - öösel käed surevad ja parem käsi ei kannata koormust. Objektiivsed asjad on tuvastatud arstlikus kontrollis. Eksperdile ei olnud kättesaadavad muud põhjused, et need hagejal esinevad asjaolud oleksid tingitud millestki muust kui liiklusõnnetusest. Ekspert selgitas 18.09.2023 istungil, et raviviga ei ole tehtud, hageja puhul on tegemist raske kehavigastusega. Selle vigastuse puhul, mis oli hageja paremal käel, on sellise tüsistuse tekkimine kaasaegse kirjanduse puhul kuni 40% juhtumitest ning 2-10% puhul ebaliigese tekkimine. Lisaks kordas ekspert seda, et tänaseni on hagejal (patsiendil) funktsioonikahjustus. Hinnates hageja vande all antud seletusi, hageja esitatud dokumentaalseid tõendeid (xxx arvamus, OÜ xxx kiri, xxx e-kiri, dr xxx arvamus, xx arvamus, uuringuakt, hageja kätest tehtud röntgenfotod, xxx vastus, andmed), tunnistaja xxx ütlusi kogumis, asub kohus järeldusele, et asjas on tõendanud, et hagejal tekkinud tervisekahju on raske tervisekahju, mille käigus tekkis tüsistus ja parema käe 13 ebaliiges, käte (sh sõrme) liikuvuse piirang ja häiritus, ja mis kõik kokku vajas mitut operatsiooni, taastusravi ning mille tulemusel ei ole ikkagi täielikult taastunud hageja mõlema käe funktsioonid. Ka kinnitavad tõendid, et ravi ei pruugi olla lõppenud. Need tõendid kinnitavad seda, et mitme aasta jooksul, alates 27.08.2020 on hageja pidanud taluma selle õnnetuse tagajärjel kannatusi, valu, mis seostuvad nii vigastuse endaga kui tüsistusega ning samal ajal on eeltoodu tõttu olnud ka tema igapäevased toimetused (kodused tööd, abistamine) piiratud. Õnnetuse järgselt, aga ka fotodelt nähtuvalt, oli ta enda seletuste järgi abivajav, kuna tal oli mõlema käe murd. Kuigi hageja ei ole kaotanud jäset ega ole töövõimetu ega ole eluliselt abivajav, on käte liikuvuse piirangud põhjustanud talle igapäevases elus takistusi, sealjuures oli tema eelmises töökohus käega seotud töö ümber jagatud teiste töötajate vahel. Kostja taotluse alusel tehtud kohtliku ekspertiisi tulemused ja ekspert xx´i ütlused istungil ei kinnita midagi muud, sh kostja väiteid tervenenud isikust või kehavigastustest, mille mõju oleks nagu lõppenud või et õnnetusel poleks negatiivset tagajärge või oleks tehtud ravi käigus raviviga. Ekspertiisi tulemused ja ekspert xxx´i selgitused langevad sisult kokku hageja esitatud tõenditest nähtuvaga. Kõik eelnimetatud tõendid kinnitavad kogumis seda, et hagejal tekkis õnnetuse tulemil raske kehavigastus, mis ei taastunud kergelt, vaid tal tekkisid komplikatsioonid, sh ei ole hageja käte (ühel käel ka sõrm) funktsioonid täielikult taastunud ja mis piirab tema igapäevaseid kätega seotud toiminguid ning põhjustavad füüsilisi kannatusi (ebamugavus, valu, paistetus). Kohus märgib, et mittevaraline kahju kui selline, on tervik, kuid iseenesest ei pruugi kahju suurus selguda kohe. Käesoleval juhul selgus hageja mittevaralise kahju suurus (ulatus) aja jooksul (tüsistuse teke, ebaliiges jms nagu mitu operatsiooni, ravi). Kostja väitis, et hagejal ei ole olnud kaua kestvat töövõimetust. Selle kohta esitas kostja andmed hageja maksustatava tulu kohta dokumendid (ELKF vastus, kostja vastuse lisa 4, I kd 94, dtl 218) ja Politsei-ja Piirivalveameti 13.07.21 vastuses, milles on toodud viide arsti arvamusele üldistel juhtudel ravi kiirusele ja paranemisel (I kd lk 92p, dtl 215). Lisaks esitas artikli luumurdudest ja ebaliigesest (xxx AS, I kd tlk 94p, dtl 219). Mis sest, et hagejale ei ole määratud töövõimetust või osalist töövõimetust, ei võimalda eelmärgitud tõendid järeldada seda, et hageja kehavigastusest tekkinud mittevaraline kahju oleks väiksem, mis ei õigustaks suuremat hüvitist kui 2600 eurot. Mis puudutab aga hageja väiteid, et kostja on justkui teda kiusanud, temasse mittekohaselt suhtunud, siis seda ei kinnita hageja esitatud pooltevaheline kirjavahetus mittevaralise kahju hüvitamise nõude kohta 14.05.21, 20.05.21, 22.06.21, 01.07.21, 06.07.
8. Nendes kirjades ei ole kostja kordagi halvustavalt suhtunud hagejasse. Asjaolu, et kostja ei pidanud hageja väitad ja nõudeid õigeks, põhjendatuks ja arvas, et tegemist on ka raviveaga, oli teisel arvamusel nõudest ning pakkus kompromissiks 2400 eurot (makstud 2600-le), ei võimalda järeldada kiusust, halvustavast suhtumisest hagejasse (I kd tl 20, 23, 53, 54, 58, 58p, II kd tl 26, dtl 33, 87, 140, 143, 144, 149, 150, 151, dtl 685). Seega ei ole tõendatud vastavad hageja väited ja need ei anna alust miskit viisi hüvitist suurendada

§ 32lg 1, 2, VÕS § 132 lg 5 järgi.

Kohus märgib siinkohal, et kostja täitis oma mittevaralise kahju hüvitise maksmise nõude minimaalses ehk eelduslikus ulatuses ning tema arusaam, et suuremat hüvitist ei ole põhjendatud maksta, ei ole kius. Asjaolu, et hageja pole märkinud oma 2020.a. septembris midagi mittevaralise kahju kohta (II kd tl 25p, dtl 684) ei tähenda seda, et vastavat kahju pole. Kohtu arvates on hagejal tekkinud mittevaraline kahju, mille puhul tuleb

§ 32lg 1, 2 järgi neid ülalmärgitud kohtu tuvastatud asjaolusid arvestada.

Seetõttu leiab kohus, et hageja on ümber lükanud

§ 32

lg 3 p 4 märgitud eelduse, mille kohaselt on raske kehavigastuse puhul hüvitis 2600 eurot. Kohus leiab, et vääriline hüvitis (seda makstakse ühe korra) tekkinud kahju eest 14 on kokku kohtu äranägemisel 10000 eurot

§ 32lg 1, 2 ja VÕS § 132 lg 1, 2 järgi, millest kostja on hüvitanud juba 2600 eurot.

Seega tuleb kostjal veel hüvitada 7400 eurot. Kuigi hageja väitis, et tal tekkis eriti raske kehavigastus, siis ei leidnud need väiteid kinnistust, kuid ei see muuda kohtu hinnangul mittevaralise kahju ulatust ja hüvitise määra (eriti raske kehavigastuse korral oleks eelduslik hüvitis

§ 32

lg 3 p 6 järgi 3000 eurot, ent hageja huvi on nii ehk nii saada hüvitist kohtu äranägemisel, mis ületab makstud 2600 eurot). Kohus leiab, et käesoleva mittevaralise kahju hüvitamise korral ei saa kohus arvestada kostja viidatud teiste riikide kohtupraktikaga, samuti poolte poolt viidanud kohtupraktikaga, kuivõrd iga kord tuleb kohtul hinnata üksiku isiku puhul vastavaid konkreetseid asjaolusid hüvitise määramisel. Lisaks tingib seda ka aeg ehk et ajas võivad kohtupraktikas muutuda ka hüvitiste suurused. Nimetatud põhjustel leiab kohus, et kostja väited võrdsuspõhimõttest hüvitiste määramisel ei ole põhjendatud. Nii ei hinda kohus vastavaid tõendeid (otsused, I kd lk 35-50, dtl 106, 129, I kd tl 95128, dtl 220jj, I kd tl 247, dtl 605, II kd 17p- 24, dtl 669, II kd 184p-187, dtl 2216, III kd tl 2641, dtl 2253, 2276, III kd tl 53p-59, dtl 2306jj, artikkel teiste juhtumite kohta, II kd 17, dtl 667, tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse eelnõue seletuskiri, II kd tl 181, dtl 2109, Soome Vabariigi hüvitiste suuruste praktika, II kd 214p-215, dtl 2185, tõlge, III kd 52, dtl 2303). Mis puudutab hageja kirjavahetust dr I. Koltsiga 30.06.21, 01.07.21, 05.10.2021 (I kd tl 227, dtl 574-577), siis nendest kirjadest mingit tõendusliku sisu ei nähtu, mistõttu ei ole neil ka tähendust. Varaline kahju Hageja soovis mittevaralise kahju hüvitamist kostjalt suuremas ulatuses, kui see mida kostja talle

§ 32lg 3 p 4 sätestatud eelduse järgi maksis (2600 eurot).

Hageja nõue mittevaralise kahju saamiseks on kohtu hinnangul tõendatud ja põhjendatud, nagu kohus eespool ka tuvastas. Selleks et oma mittevaralise kahju suuremat hüvitise nõuet maksma panna, kasutas hageja õigusabi teenust. Hageja on tõendanud kohtule esitatud esindaja nõudekirjadega kostjale mittevaralise kahju hüvitamiseks ning kostja vastustega, et kostja ei nõustunud sellega (poolte vaheline e-kirjavahetus 14.05.21, 20.05.21, 22.06.21, 01.07,21, 06.07.21 (I kd tl 20, 23, 53, 54, 58, 58 p, dtl 33, 87, 140, 143, 144, 149, 150, 151). Lisaks on hageja esitanud e- kirjavahetuse kostjaga täiendavate ravikulude kohta, kuid need ei oma vaidluses tähtsust, kuivõrd neid nõudeid pole esitatud ja kohus neid tõendeid siinkohal ei hinda (hageja enda e-kiri koos tõenditega, dtl 154-166). Hageja on tõendanud kohtule esitatud dr. xx arvamusega (vt otsus ülalpool), et vajas seda käesolevas asjas oma mittevaralise kahju nõude tõendamiseks, sealhulgas selleks, et raviviga pole tehtud, ja mille kohta on esitatud ka vastav arve nr 61/2021 12.08.2021 200 €. Kohtul puudub alus kahelda selles, et hageja ei pea seda tasuma ehk tal pole kohustust tekkinud (xxx OÜ, I kd tl 60, dtl 152). Lisaks on hageja esitanud esindaja tehtud toimingute spetsifikatsiooni, millest nähtub, et kohtueelselt on advokaat nõustanud hagejat 7,5 tunni ulatuses. Kogu materjali läbitöötamiseks, nõuete esitamiseks ja suhtluseks kostjaga on kulunud vähem kui üks 8-tunnine tööpäev. Tasu määr on 200 €/h, kokku on tasu 1800 eurot. Kohtu hinnangul vastab märgitu asja mahule, tehtud tööle enne nõude esitamist kohtule (vt eespool kirjavahetus poolte vahel) Kohtul puudub igasugune alus arvata, et nimetatud kulu kandmise kohustust ei ole hagejal esindaja ees tekkinud või oleks kulu põhjendamatult suur. Kostja kirjavahetusest hagejaga kohtueelse mittevaralise kahju hüvitamise (vt viide eespool) kohta nähtub, et kostjat esindas kirjavahetuses ka advokaat. Nii on hageja õigusabikulud kulud ja nende suurus kostjale ettenähtav. Hageja kui kannatanu õigusabikulud 1800 € ja tõendi saamise kulud 200 € kuuluvad hüvitamisele varalise kahjuna VÕS § 127 lg 1, 128 lg 3 järgi.. Selliste kulude tekkimine oli kostjale ka ettenähtav, kuivõrd hageja vajas oma nõude tõendamiseks tõendit ja kasutas õigusabi teenust. Teise 15 sõiduki juht on vastutav tekkinud mittevaralise kahju eest, mida kostja peab hüvitama (vt otsus eespool) kui kohustatud isiku kindlustusandja. Kuna kostja ei ole nõus mittevaralise kahju hüvitist suuremas määras kui 2600 eurot vabatahtlikult maksma, siis rikub ta osaliselt

§ 32

lg 1, 2 tulenevat mittevaralise kahju hüvitamise kohustust (hüvitas vaid

§ 32lg 3 p 4 märgitud eeldusliku mittevaralise kahju suuruse hüvitise).

Seega on hageja õigusabikulud ja tõendi saamise kulud tema varaline kahju kokku 2000 eurot. Märgitud kahju tekkimine on VÕS § 127 lg 4 järgi põhjuslikus seoses kostja kohustuse rikkumisega. Kostja väide, et liikluskindlustuse seadusest ei tulene selliste kulude hüvitamise kohustust või ei ole kooskõlas kostja väidetel tema varasema praktikaga, ei tähenda, et selliste kulude hüvitamise kohustus ei tulene võlaõigusseadusest, sh kohaldatakse viimast

§ 1

lg 2 järgi ning

§ 24

märgitud välistus ei tähenda imperatiivselt VÕS § 128 lg 3 nimetatud õigusabikulude ja tõendi saamise kulude hüvitamise välistust. Vastupidine käsitlus tähendaks seda, et kulud, mida kannatanu oma nõuet maksmiseks kannab kahju tõendamiseks ja nõuete esitamiseks, jääks lubamatult kaitseta ega oleks kooskõlas kahju hüvitamise üldiste põhimõtetega (VÕS § 127 lg 1,

§ 1lg 2).

Nii asub kohus järeldusele, et hageja nõue varalise kahju hüvitamiseks on põhjendatud ja tõendatud 2000 € ulatuses. Kohtul ei ole seetõttu vaja hinnata hageja esitatud kohtulahendit õigusabikulude osas nr 221-7021 11.08.21 (I kd tl 252, dtl 614). Viivis. Kokkuvõte Kostja ei täida vabatahtlikult mittevaralise kahju ja varalise kahju hüvitamise kohustust, rikkudes VÕS § 100 mõttes

32 lg 1, 2 tulenevat mittevaralise kahju hüvitamise kohustust osaliselt ja varalise kahju hüvitamise kohustust VÕS § 127 lg 1, 4, § 128 lg 3 järgi. Seetõttu saab hageja nõuda VÕS § 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1, VÕS § 127 lg 1, 3, § 128 lg 3 ja

§ 32

lg 1, 2 alusel mittevaralise ja varalise kahju hüvitamist ning VÕS § 113 lg 1, 101 lg 1 p 6 alusel seadusjärgset viivist mittevaralise kahjul hüvitiselt (hageja nõuab viivist mittevaralise kahju hüvitiselt). Kostja tegi kahju hüvitamise kohta otsuse 05.10.2020. Hageja on nõudnud kostjalt mittevaralise kahju hüvitiselt viivist alates 05.10.2021 ehk aasta hiljem. Hagi on esitatud varem ehk 26.08.2021, mistõttu ei riku viivisenõude esitamine edasiulatuvalt ehk alates 05.10.21 kostja õigusi. See on kooskõlas ka TsMS §-ga 367, mis võimaldab esitada viivisenõuet pärast hagi esitamist edasiulatuvalt protsendina võlalt kuni kohustuse täitmiseni. Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista mittevaralise kahju hüvitist hageja kasuks 7400 eurot ning alates 05.10.2021 VÕS § 113 lg 1 II lause ja TsMS § 367 järgi võlgnetavalt hüvitiselt viivist kuni kohustuse täitmiseni. Lisaks tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks varalise kahju hüvitist 2000 €. Muud väited Poolte väited sellest, kas kostja usaldusarst on hageja meditsiiniandmeid lubamatult kontrollinud, ei ole liiklusõnnetuses kehavigastuse tõttu tekkinud mittevaralise kahju hüvitamise seisukohalt

§ 32

lg 1, 2 järgi relevantsed ja kohus neid väiteid ja tõendeid ei hinda (I kd tl 141,II kd tl 3, lk 23p-24p, lk 31-39, 40, 44-46, dtl 664, 692jj, 709, 720, 721). IV Menetluskulude jaotus, protokolli parandamise taotlus, asja hind TsMS § 162 lg 1, 2 järgi jäävad menetluskulud selle pole kanda, kelle kahjuks on tehtud otsus, lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 16 Hagi kuulus rahuldamisele. Kostja on mittevaralise kahju hüvitamise kohustust osaliselt täitnud. Tähelepanuta ei saa jätta asjaolu, et kohtueelselt ja ka hagiavalduses on hageja hinnanud oma mittevaralise kahju hüvitise suuruseks 25000 eurot, kuigi nõude esitas nii, et kohus määraks hüvitise kohtu äranägemisel. Selleks, et veenda kohut kui suur võiks olla antud juhul mittevaralise kahju hüvitis (hageja, et see on suurem kui 2600 eurot, kostja et see ei ole suurem kui 2600 eurot), esitasid pooled mitmeid kohtulahendeid jms, kuigi kohus ei olnud nende tõenditega seotud. Hageja hindas mittevaralise kahju enam kui 2 korda suuremaks (25000/10000) kui kohus selle hageja nõude raames omal äranägemisel määras. Kostja on siiski mittevaralise kahju hüvitamise kohustust osaliselt täitnud. Nimetatud põhjustel leiab kohus, et TsMS § 162 lg 4 alusel on ebaõiglane jätta kõiki menetluskulusid kostja kanda. Kohus leiab, et TsMS § 162 lg 4 alusel jääb hageja poolt tasutud riigilõiv 100% kostja kanda, ent hageja lepingulise esindaja kulud jäävad 80 % ulatuses kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda. Kohus määrab kulude rahalise suuruse kindlaks pärast asjas tehtud lahendi jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2, lg 2). Asjas toimus 09.03.2022 korraldav istung, mille kohta on koostatud protokoll (II kd lk 67, dtl 751). Kostja esitas 17.03.2022 protokolli parandamise taotluse (II kd tl 75, dtl 761). Kostja märkis järgmist. Protokollis on märgitud, et „ kui aasta aega hiljem tekib probleem, siis ei saa öelda, et vahepeal ei ole ravitud.“ 4. Kostja esindaja väitis istungil raviaja osas vastupidist: kui inimene käib kahe protseduuri vahelisel ajal aasta aega tööl, siis tegemist ei ole ravi kestusega (märkusena, et seda nii karistusõigusliku hinnangu kui ka mittevaralise kahju kohtupraktika võrdluse tähenduses). Sel juhul ei saa öelda, et inimest on aasta aega ravitud.“. Tegemist on olulise sisulise ebatäpsusega, mis võib vaidluse õige lahendamise ja ka edasikaebamise seisukohast tähtsust omada. Kostja palub protokolli parandada ning asendada ajamarkeeringu 01:04:31 all olev kostja esindaja sõnavõtt järgneva (kohtuistungi helisalvestisele vastava) sõnastusega: „Mida ma esmalt püüdsin öelda seoses selle 4 kuuga. Kui räägime raviajast. Tehakse operatsioon, isik sellest paraneb ära, läheb tööle tagasi, kõik on nagu hästi ja siis nt aasta aega hiljem tekib tal mingi probleem. Kui aasta aega hiljem tekib probleem, siis ei saa öelda, et inimest on aasta aega ravitud. Kui räägime ravi ajast, siis see vahepealne aeg, kui inimesel on kõik okei, siis see ei ole ravi kestus.” Lisaks märkis järgmist. Protokolli lk 5 ajamarkeeringu 01:07:23 all on kostja esindaja sõnavõtuna kirjas: „Liikluskindlustuse tabeli loogika lähtub sellest, et vaadatakse terviklikult olukorda.“ Tulenevalt kohtu küsimusest „Kas kostja peab mittevaralise kahju hüvitamise all vigastuse põhist lähenemist või tuleb lähtuda millestki muust veel, mis on seotud kaasnevate üleelamistega ja on tingitud raviga seotud probleemidest?“ võib istungi protokolli kantud kostja esindaja osalisest vastusest jääda eksitav mulje. Esiteks märkis kostja, et vaadatakse liiklusõnnetusest põhjustatud senise olukorra halvenemist. Teiseks rõhutas kostja esindaja, et see hüvitis, mis hagejale on tasutud, hõlmab võimalikke tüsistusi –

tabeli lahtrist, mille alusel antud juhul hagejale 2600 eurot maksti, räägitaksegi tüsistustega vigastustest. Kostja terviklik vastus kohtu küsimusele võib omada tähtsust asja õige lahendamise ja ka edasikaebamise seisukohast. Istungi salvestise (01:07:35-01:08:30) põhjal palub kostja protokolli täiendada ning parandada ajamarkeeringut – kostja esindaja vastus algab 01:07:30 – ning asendada ajamarkeeringu järel kostja esindaja sõnavõtt järgneva sõnastusega: „Ennist püüdsin ühese hüvitise loogikaga sellele küsimusele juba vastata. See loogika, millest lähtub

tabel ja need summad seal, lähtub sellest, et vaatame kõike, mis kaasneb liiklusõnnetusega sellele isikule. Selles lahtris, mille alusel antud juhul seda hüvitist on makstud, räägitaksegi tüsistustega vigastustest. See (tüsistus) ongi selle hüvitisega hõlmatud.“. Hageja vaidles 18.03.2022 taotlusele vastu (II kd tl 78, dtl 771). TsMS § 53 lg 2 1. lause järgi on menetlusosalisel õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. TsMS § 53 lg 3 I lause sätestab, et kui menetlusosaline esitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul protokolli sisulise parandamise taotluse, küsib kohus selle kohta teiste menetlusosaliste seisukoha, 17 lg 4 kohaselt paragrahvi lõikes 2 nimetatud protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral teeb kohus protokollis parandused. Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokolli. Taotluses toodud parandusettepanekutest ei nähtu, et kostja oleks mingi hageja hagiavalduses toodud väite, asjolu omaks võtnud, hagi tunnistanud või mingist oma kirjalikust väitest loobunud TsMS § 50 lg 1 p 6, 7 järgi, ja millel oleks õiguslik tagajärg, või mõni kostja taotlus oleks jäänud protokollimata või alusetult protokollitud. Menetlusosaliste väited, vastuväited on poolte poolt kirjalikult esitatud. Seetõttu ei oma need kostja taotluses toodud vastuväited protokolli parandamiseks tähtsust. Kohus jätab taotluse TsMS § 53 lg 4 järgi rahuldamata ja lisab need protokolli juurde. Tsiviilasja hind on hagi esitamise aja seisuga TsMS § 122 lg 1, 2, § 123, § 124 lg 1, § 132 lg 1.1, § 133 lg 1, 2, § 134 järgi vastavalt 5780 eurot (mittevaralise kahju hüvitamise nõue kohtu määramisel, mis on 3500 € pluss sellelt nõudelt viivis seadusjärgses määras aastas, mis on 280 eurot ((võlasuhetele kohalduv määr oli 0,0%, seega viivis aastas 8%)) pluss 2000 €). /digitaalne allkiri/ Kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 28.04.2025 lahendiga. 18