) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt
lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Kohus selgitab, et
lg-st 1 lähtuvalt laieneb regulatsioon ka hagita asjas esitatud avaldusest loobumisele. Lisaks on õiguskirjanduses märgitud, et kui pärast avaldusest loobumist menetluse jätkamiseks põhjust ei ole, saab kohus menetluse lõpetada nii nagu hagimenetluses (Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne. Kõve. V, Järvekülg. I, Ots. J, Torga. M. Tallinn 2018, lk 69). Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud avaldusega, leiab, et avaldusest loobumine ja menetluse lõpetamine on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega, ei riku 2 menetlusosaliste õigusi ega avalikku huvi. Avalduses loobumine tuleb vastu võtta ning menetlus tsiviilasjas nr 2-25-4360 lõpetada. 7.
kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 8.
lg 1 esimene lause sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. 9. Hagita menetluses kannab menetluskulud
lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.
lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.
lg 4 kohaselt juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Antud juhul on puudutatud isik avaldaja nõude rahuldanud peale kohtule avalduse esitamist. Seega tuleb juhindudes
10.
lg-te 1 ja 2 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 11.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu.
lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist.
lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Avaldaja tasus 20.03.2025 avalduse esitamisel riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5 alusel riigilõivu summas 50 eurot, kuid ei ole esitanud kohtule avaldust tasutud riigilõivust poole tagastamiseks summas 25 eurot. Avaldajal tuleb esitada kohtule nõuetekohane avaldus poole 3 menetluses tasutud riigilõivu (s.o 25 eurot) tagastamiseks. Ülejäänud pool tasutud riigilõivust (s.o 25 eurot) tuleb puudutatud isikult kohtukuluna avaldaja kasuks välja mõista. 12. Kohtuvälised kulud on
p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus leiab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on
Kohus selgitab,
lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus
lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus
lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13 p 14). Vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks on õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus. Käesolevas tsiviilasjas on avaldaja kandnud õigusabikulusid 3 h ulatuses s.o 450 eurot käibemaksuta. Arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust, avalduse sisu ning lisatud tõendeid, nõustub kohus avaldaja õigusabitoimingute mahu vajalikkuse ja põhjendatusega kokku 3 h ulatuses. 13. Mis puudutab avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu suurust, siis selles osas märgib kohus järgmist. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 13.11.2013 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13 jõudnud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb
lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot/ h vastab kohtu hinnangul õigusabi keskmisele tunnitasumäärale. Kohus rahuldab avaldaja õigusabikulude avalduse 450 euro ulatuses. 14. Kokku määrab kohus kindlaks ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskuludena 475 eurot (450 eurot õigusabikulu + 25 eurot riigilõiv). 15.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja esitas avalduse kooskõlas
4 /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.