Menetluskulude jaotus
MS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21 ). Apellatsioonkaebus võidakse ringkonnakohtus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud 1. Harju Maakohtule esitatud hagi kohaselt hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 1275,97 eurot, intress summas 61,62 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 71,69 eurot, viivis
lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni ja võla sissenõudmisega kaasnenud kulu summas 45 eurot. Juhul kui kohtu hinnangul on krediiti väljastades rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis hageja poolt esitatud alternatiivse nõude kohaselt hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 1094,94 eurot ning intressivõlgnevus summas 2,67 eurot.
lg-ga 1 sätestab Lepingu p 8, et lepingust tulenevate maksetega viivitamise korral Lepingu kehtivusajal kohustub laenusaaja tasuma laenuandjale tasulise meeldetuletuskirja saatmise hüvitist summas 5 eurot. 12. Kostjale on edastatud Lepingu kehtivuse jooksul meeldetuletusi võlgnevuse tasumise kohta. Juhindudes
lg-s sätestatust on hageja arvestanud ja nõuab kostjalt meeldetuletuskirjade eest, mis on saadetud kostjale Lepingu kehtivuse ajal, hüvitist kogusummas 15 eurot. Tasulised meeldetuletuskirjad, mille eest hageja kostjalt hüvitist nõuab on saadetud kostjale 28.04.2023, 23.05.2023 ja 22.06.
Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist sissenõudmiskulude 3 / 11 hüvitamist kokku summas 45 eurot, millest 15 eurot Lepingu kestel saadetud meeldetuletuskirjade eest ja 30 eurot pärast Lepingu lõppemist saadetud meeldetuletuskirja eest.
Seda tulenevalt asjaolust, et võrreldes krediidi väljastamise aegse ajaga (s.o juuni 2022) on tingimused, millele vastutustundliku laenamise kohustuse täitmiseks peab krediidivõimelisuse hinnang vastama, väga oluliselt karmistunud, millise asjaoluga hageja krediidi väljastamise ajal ei saanud etteulatuvalt arvestada ning millest tulenevalt on keeruline prognoosida, millisele järeldusele kohus hageja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise osas jõuab. Hageja selgitab, et on ümberarvestust koostades lähtunud alljärgnevast: hageja on arvestanud kostja poolt tehtud osamaksete tagasimaksed kogusummas 525,05 eurot kattuvas ulatuses finantseeritud põhisumma (s.o 1600 eurot) ja seadusjärgse intressi (s.o 22,66 eurot) katteks. Arvestust tehes ei ole hageja lepingu kestel tasumisele kuuluvaid muid tasusid (järelmaksu lisatasu) arvesse võtnud ning nende katteks kostja poolt tehtud osamakseid arvestanud, intressi on arvestatud vaid
§-s 94 sätestatud intressimääras. Tehtud arvestuse alusel on Lepingu põhiosa võlgnevuse jääk summas 1094,94 eurot ning intressivõlgnevus summas 2,67 eurot. (s.o väljastatud krediidisumma 1600 eurot, millest on maha arvestatud kostja poolt tehtud tagasimaksed põhiosa katteks summas 505,06 eurot ning seadusjärgne intress kuni 15.07.2023 summas 22,66 eurot, millest on maha arvestatud kostja poolt tehtud makstest seadusjärgse intressi katteks arvestatud summad kogusummas 19,99 eurot). 17. Leping on kooskõlas
§-iga 4062, mille kohaselt tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei tohi ületada krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. 15.06.2022, mil Lepingu sõlmiti, oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,95%, millest tulenevalt oli maksimaalne lubatud krediidi kulukuse määr aastas 50,85%. Lepingus on krediidi kulukuse esialgne määr välja toodud ning see on 20,26% aastas, mis on rohkem kui kaks korda madalam kui lubatud 4 / 11 maksimaalne määr. Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusega, et krediidisumma on 1715,20 eurot (s.o finantseeritav põhiosa summas 1600 eurot + järelmaksu lisatasu summas 115,20 eurot 1600 eurot), intressimäär on 7,50% aastas ning intress kokku on 385,04 eurot, lepingu sõlmimise päevaks on 15.06.2022, maksete tähtpäevad on järgmised – esimese makse kuupäev 15.07.2022 ning järgnevad 35 osamakset 15ndal kuupäeval, lepingu sõlmimistasu on 0,00 eurot ning arvutus on tehtud eeldusega, et kogu krediit võetakse kasutusse ning tasud tasutakse viivitamata ja täies mahus. Samuti on arvestatud, et perioodiliselt makstavad tasud tasutakse kokkulepitud perioodide kaupa. Krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võtnud hageja arvesse kulusid ja tasusid, mida Klient peab tasuma Lepingu rikkumisel ja muid kulusid, mis ei ole hagejale Lepingu sõlmimisel teada. Krediidi kulukuse määr on lepingus toodud õigesti. Lisaks on lepingu esilehel välja toodud krediidi kogukulu summa 2100,24 eurot. Krediidi kogukulu on moodustunud järgmiselt: finantseeritav summas 1600 eurot + lepingu sõlmimistasu 0 eurot + järelmaksu lisatasu 115,20 eurot + lepingu kehtivuse ajal tasutav intress summas 385,04 eurot. Krediidi kulukuse määr, krediidi kogukulu summa ja nende arvutamisel arvesse võetavad parameetrid on lisaks lepingu esilehele välja toodud ka Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel punktis
22. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul kohustus omal algatusel kontrollida, kas tarbijale antud KKM ehk krediidi kogukulu tarbijale (
lg 1) on seadusega kooskõlas (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 14). 23. Lepingu kohane krediidi kulukuse määr oli 20,26%. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2021 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,95% (kohaldus alates 01.01.2022 väljastatud laenudele).
lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks lepingu sõlmimise ajal oli seega 3 * 16,95% = 50,85%.
lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni ja võla sissenõudmisega kaasnenud kulu summas 45 eurot.
Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka
Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); 3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.“
lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (
Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja sissetulekute, väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust. Üksnes maksehäirete puudumise kontrollimine ei vasta krediidiandja nõuetekohasele hoolsusele tarbija krediidivõimelisuse hindamisel. Ilma mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija sissetuleku, kulude ja finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta. Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi tarbija sissetuleku ja kohustuste suuruse kohta. 31. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus
lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe 7 / 11 liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll
4 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on
4 lg 4 ja KAVS § 50 2-23-117478 5/7 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud. 32. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on
lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Sellest tuleneb, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevalt on kostjal kohustus tagastada laenu põhiosa ning tasuda laenult
§-s 94 sätestatud määras intressi.2
järgne intressimäär oli lepingu kehtivuse ajal 0% (lepingu sõlmimisest kuni 31.12.2022), 2,5% (01.01.2023 – 30.06.2023), 4% (01.07.2023 – 15.07.2023 ülesütlemiseni).3 Seega on krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt
33. Hageja on 16.05.2024 esitanud oma nõude alternatiivse arvestuse juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Hageja on arvestanud kostja poolt tehtud osamaksete tagasimaksed kogusummas 525,05 eurot kattuvas ulatuses finantseeritud põhisumma (s.o 1600 eurot) ja seadusjärgse intressi (s.o 22,66 eurot) katteks. Arvestust tehes ei ole hageja lepingu kestel tasumisele kuuluvaid muid tasusid (järelmaksu lisatasu) arvesse võtnud ning nende katteks kostja poolt tehtud osamakseid arvestanud, intressi on arvestatud vaid
§-s 94 sätestatud intressimääras. Tehtud arvestuse alusel on Lepingu põhiosa võlgnevuse jääk summas 1094,94 eurot ning intressivõlgnevus summas 2,67 eurot. (s.o väljastatud krediidisumma 1600 eurot, millest on maha arvestatud kostja poolt tehtud tagasimaksed põhiosa katteks summas 505,06 eurot ning seadusjärgne intress kuni 15.07.2023 summas 22,66 eurot, millest on maha arvestatud kostja poolt tehtud makstest seadusjärgse intressi katteks arvestatud summad kogusummas 19,99 eurot). 34.
lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
Lepingu ülesütlemise korral jäävad kehtima lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud kohustused (
Lepingu erakorralise ülesütlemise esmaseks tagajärjeks on kogu tagasimaksmata krediidi tagasimaksmise nõude sissenõutavaks muutumine, sellele lisanduvad ülesütlemise hetkeni tekkinud intressi- ja viivisenõuded. Hageja nõuab
lg 7 kohaselt lubatud seadusjärgses määras intressi – 0% (lepingu sõlmimisest kuni 31.12.2022), 2,5% (01.01.2023 – 30.06.2023), 4% (01.07.2023 – 15.07.2023 ülesütlemiseni). 2 Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem
§-s 94 sätestatud intressimäärast (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 24) 3 Eesti Pank: https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar 8 / 11 Maksmata intressivõlg kokku on 2,67 eurot (dtl 111-113). Seega mõistab kohus kostjalt välja tagastamata põhivõla 1094,94 eurot ning intressivõlgnevuse summas 2,67 eurot. 37. Hageja on esitanud kostja vastu viivisenõude. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt
lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt
lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. 38. Lisaks põhivõlale mõistab maakohus kostjalt välja viivise
lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16.07.2023 (ülesütlemisele järgnevast päevast) vastavalt hageja taotlusele. Hageja taotlusel mõistab kohus välja viivise alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 16.07.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni 03.03.2025 summas 217,07 eurot (vt viivisekalkulaator.ee) ja alates 04.03.2025
lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõudelt summas 1094,94 eurot kuni põhinõude tasumiseni. 39. Hageja on nõudnud sissenõudmiskulu hüvitamist summas 45 eurot ning seda nõuet ei ole hageja esitanud alternatiivsena (s.t sõltuvana sellest, kas maakohus tuvastab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise või mitte). Kuna lepingu ülesütlemine oli kehtiv, oli võlausaldajal õigus teha tasulisi sissenõudmistoiminguid. 40.
1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse.
1132 lg 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel: 1) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. 2) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000,00 eurot. 3) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000,00 euro. 41. Hageja nõuab enne lepingu ülesütlemist saadetud meeldetuletuskirjade eest 15 euro tasumist (
Hageja on saatnud lepingu kehtivuse ajal kolm meeldetuletust (28.04.2023, 23.05.2023 ja 22.06.2022 (dtl 72, 77-78). Neile eelnesid tasuta meeldetuletused (dtl 79). Eelnevast tulenevalt on hageja 15 euro suurune nõue
2 lg 1 alusel põhjendatud ning samuti kooskõlas pooltevahelise lepingu punktiga
Hageja nõuab hüvitist 25 eurot 20.07.2023 saadetud meeldetuletuskirja eest (dtl 83-84) ja 5 eurot 31.07.2023 saadetud meeldetuletuskirja eest (dtl 85). See on kooskõlas
Maakohus rahuldab ka selle nõude ja mõistab kostjalt välja 30 eurot pärast lepingu ülesütlemist saadetud meeldetuletuskirjade eest. 43. Ülejäänud hageja nõuded jäävad
MS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.