Obsah (11)

§ 341§ 313§ 334§ 339§ 271§ 315§ 276§ 195§ 101§ 127§ 158

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-22-134820 Otsuse tegemise aeg ja koht 24. aprill 2025, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastus

1. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja pole ületanud nii suures ulatuses kiirust, mis annaks hagejale aluse lepingu erakorraliselt lõpetada ja sõiduki kostja nõusolekuta deaktiveerida. Viimane toiming ei tulenenud ka pooltevahelisest lepingust ja tegemist on hageja omavolilise käitumisega. Kostja planeeris täita kõiki lepingust tulenevaid kohustusi, sh sõiduki täis tankida ja vajadusel seda puhastada, ja tagastada seda lepingus määratud ajaks ning kohale, kuid hageja ei võimaldanud seda. Kostjale jääb ka ebaselgeks, millisel konkreetsel alusel ja millise tahteavaldusega on hageja lepingu erakorraliselt lõpetanud. Lepingu punktid 3.3 ja 12.4 näevad hagejale ette õiguse leping lõpetada juhul, kui sõidukit kasutatakse ralli-, test- ja võidusõitudel. Kostja ei ole seda teinud.
2. Ebaõige on hageja poolt rajada etteheiteid kiiruseületamisest oma tarkvara andmetele, kuivõrd nende näol pole tegemist tüübikinnitustunnistuse ja taatlemistunnistusega mõõtmeseadme abil saadud andmetega.
3. Hageja poolt esitatud leppetrahvinõuded on seadusega vastuolus. Alternatiivselt palub kostja leppetrahve vähendada.
4. Hageja on sõiduki deaktiveerimisega rikkunud lepingut, kuivõrd tegi tehniliselt võimatuks sõidukit kasutada kuni lepingu tähtaja lõpuni (26.08.2022 kl 22:00). Esitatud arve järgi maksis kostja hagejale 5 päeva eest 299 eurot ja hageja väidetud lisapiirangu ületamisel veel 140 eurot ehk kokku 439 eurot. Kostja alandab hinda, kuna pole tervikuna teenust saanud, ehk viiest päevast sai ta sõidukit kasutada vaid 4 päeva. Sama arve järgi on sõiduki üürihind 1 päeva kohta 59,8 eurot. Arvestades sellega teeb kostja tasaarveldamise avalduse, millega nõuab üürimakse tagastamist 59,8 euro ulatuses. Maakohtu otsus ja põhjendused
5. Harju Maakohus jättis 21.02.2024 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus märkis, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast otsuse jõustumist.
6. Kohus luges tuvastatuks, et pooled on 22.08.2022 sõlminud lepingu, mille alusel hageja rentis kostjale sõiduki Dodge Charger (xxxxxx), ajavahemikul 22.08.2022 - 26.08.2022 (dtl 117-120). Sõiduk tuli tagastada Mauruse Maja juurde kell 22.00 (kostja vastuse p 1 dtl 214; kostja kiri dtl 122). Hagiavalduse kohaselt hakkas kostja pärast lepingu sõlmimist 3 ületama korduvalt lubatud sõidukiirust, mille tõttu hageja ütles lepingu 26.08.2022 ennetähtaegselt üles.
7. Võlaõigusseaduse (

) § 339 sätestab, et rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti).

§ 341

kohaselt kohaldatakse rendilepingule täiendavalt üürilepingu kohta sätestatut, kui

peatükist 16 (rendileping) ei tulene teisiti.

§ 313

lg 1 järgi võib mõjuval põhjusel kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Pooled on lepingu p-s 12.4 kokku leppinud, et hagejal on igal ajal õigus nõuda sõiduki tagastamist ja leping üles öelda, kui kostja rikub käesolevast lepingust tulenevaid kohustusi.

1. Hageja on viidanud, et ütles lepingu erakorraliselt üles 26.08.2022 kell 15.05 kirja teel, hoiatades kostjat eelnevalt. Kohtule on esitatud poolte kirjavahetus perioodist 22.08.2022 kuni 29.08.2022 (dtl 89-115, tõlge 121-124). Kuna hageja poolt viidatud kirjavahetuses ei ole üheselt väljendatud, et hageja ütleb erakorraliselt rendilepingu üles, siis ei ole kohtu hinnangul täidetud lepingu erakorralise ülesütlemise formaalne eeldus ning see ei toonud kaasa rendilepingu lõppemist isegi juhul, kui rendilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks oleks eksisteerinud materiaalsed alused.
2. Samas oli kohus seisukohal, et käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud ka materiaalseid aluseid lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Hageja on öelnud lepingu üles viidates sellele, et kostja on korduvalt kiirust ületanud. Kohus märkis, et pooled ei ole lepingus kokku leppinud, et kiiruse ületamine annaks hagejale õiguse lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Sõidukiiruse ületamine ei ole samastatav lepingus viidatud ralli-, test-, või võidusõitudel osalemisega. Samuti ei tõenda kohtu hinnangul hageja poolt esitatud tõendid, et kostja oleks liikluseeskirju rikkunud (dtl 38-50, 72-88, 294-198). Ühestki hageja poolt esitatud tõendist ei nähtu, et sõidukile paigaldatud GPS seade vastaks kiirusmõõturile sätestatud nõuetele. Lisaks ei ole hageja LE § 193 kohaselt pädevaks isikuks, kellel oleks õigus liiklusjärelvalvet teostada. Puuduvad ka tõendid, et politsei oleks kostjat trahvinud või kiiruse ületamine oleks fikseeritud politsei kiiruse automaatkaameratega vm.
3. Eeltoodust tulenevalt on rendilepingu erakorraline ülesütlemine tühine.
4. Hageja on palunud kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 893,90 eurot kostjale 29.08.2022 esitatud arve alusel. Nimetatud arve koosneb puuduoleva kütuse tasust lepingu p 12.9 alusel summas 59,40 eurot ning menetlustasust 50 eurot, sõiduki transportimise (Jõhvi-Tallinn) kahjutasust lepingu p 12.5 alusel summas 584,50 eurot ning teenustasust puhastamata sõiduki eest vastavalt lepingu p-le 12.10 summas 200 eurot (dtl 52). 4
5. Lepingu p 12.5 kohaselt, kui rentnik jätab sõiduki kohta, mida rendileandja varem kirjalikult ei aktsepteerinud, on rentnik kohustatud maksma kahjutasu 3,50 eurot iga kilomeetri kohta, mis jäävad nende kohtade vahele, kus sõiduk ära anti ja kus see lepingu kohaselt tagastada tuli. Lepingu p 12.9 sätestab, et rentnik on kohustatud tagastama sõiduki täis paagiga. Kui see nii ei ole, siis arvestatakse kütusekulule juurde lisatasu 50 eurot. Lepingu p 12.10 sätestab, et rentnik on kohustatud tagastama sõiduki seest tolmuimejaga ja väljast puhastatuna. Kui see nii ei ole, siis tuleb maksta 200 eurot teenustasu. Seega on pooled sõlminud leppetrahvikokkulepped lepingu rikkumise korral. Kohus asus seisukohale, et lepingu p-d 12.5, 12.9 ja 12.10 on tühised.

§ 334

lg 4 kohaselt on tühine kokkulepe, mille kohaselt üürnik enne üürilepingu lõppemist kohustub üürilepingu lõppemisel maksma muud kui võimalikku kahjuhüvitist. Sisuliselt välistab kõnealune lõige üürniku ja üürileandja vahelised leppetrahvi kokkulepped. Isegi juhul, kui antud lepingu punktid ei oleks tühised, siis ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks lepingut rikkunud. Hageja on enne lepingu lõppemist sõiduki deaktiveerinud ning sellele järele tulnud. Seega puudus kostjal reaalne võimalus ka lepingu punkte 12.5, 12.9 ja 12.10 täita. Kuna kostja ei saanud sõidukit pärast hagejale üleandmist enam kasutada, siis ei olnud tal ka võimalik seda vajadusel puhastada või kütust lisada. Apellatsioonkaebus

1. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi tagasi esimese astme kohtule.
2. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et lepingu ülesütlemine on tühine. Hageja poolt esitatud kirjavahetusest ilmneb selgelt, et hageja on lepingu üles öelnud. Väär on maakohtu seisukoht, et sõidukile paigaldatud GPS seade ei tõenda kiiruse ületamist. Lisaks on kostja e-kirjavahetuses kiiruseületamist tunnistanud. Kostja poolt korduv kiiruse ületamine sai olla aluseks lepingu ülesütlemiseks. Maakohus on valesti kohaldanud

§ 334lõiget 4.

Hageja nõue ei sisalda leppetrahvi. Lisaks lubaks

§ 334lg 4 leppetrahvi nõudmist auto tagastamata jätmise puhuks.

Vastus apellatsioonkaebusele

1. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 21). 5
3. Kolleegiumi hinnangul kvalifitseeris maakohus poolte vahel sõlmitud lepingu ebaõigesti rendilepinguks. Kuigi ka pooled on lepingut ise nimetanud rendilepinguks, tuleb lepingu hindamisel lähtuda selle sisust.

§ 339

kohaselt kohustub rendilepinguga üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti).

§ 271

järgi kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Eelnimetatud lepingud eristuvad selle poolest, et lisaks lepingu eseme kasutusse andmisele, on rendilepingu järgi rendileandjal kohustus võimaldada rentnikule rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadavat vilja. Üürilepingu eesmärgiks on üksnes lepingueseme kasutamise võimaldamine. Kuna antud juhul oli lepingu eesmärgiks üksnes sõiduki kasutamine, vastab leping üürilepingu tunnustele. 23.

§ 313

lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Vastavalt

§ 313

lg-le 2 on erakorraline ülesütlemine lubatud eelkõige käesoleva seaduse §-des 314-319 nimetatud asjaoludel.

§ 315

lg 1 p 1 järgi võib üürileandja üürilepingu üles öelda, kui üürnik või asja allkasutaja rikub üürileandja eelnevast hoiatusest hoolimata jätkuvalt käesoleva seaduse § 276 lõikes 2 või 3 sätestatud kohustust. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 12.4 kohaselt on hagejal igal ajal õigus nõuda sõiduki tagastamist ja leping üles öelda, kui kostja rikub lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu p 3.1 kohaselt kohustus kostja käsitlema sõidukit hoolikalt ja kohusetundlikult.

§ 276lg 2 järgi peab üürnik kasutama asja hoolikalt.

1. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et lepingu ülesütlemise eeldused ei olnud täidetud. Maakohus leidis, et kiiruse ületamine on nõuetekohaselt tõendamata, kuna sõidukile paigaldatud GPS seade ei vasta kiirusmõõturile Vabariigi Valitsuse määrusega sätestatud nõuetele. Ringkonnakohus märgib, et Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määrusega nr 78 kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele sätestatud nõuded on kehtestatud seoses liiklusjärelevalve teostamisega. See ei välista, et eraõigussuhtes võivad pooled kiiruse ületamist (lepingurikkumist) tõendada ka tõenditega, mis ei vasta eeltoodud määrusega kehtestatud nõuetele. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Vastavalt TsMS § 272 lg 1 on dokumentaalne tõend igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik 6 kohtuistungil esitada tajutaval kujul. TsMS § 232 lg 1 järgi ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
2. Käesoleval juhul on hageja esitanud GPS seadme andmed, mille kohaselt on kostja korduvalt ületanud kiirust oluliselt, sealhulgas sõitnud korduvalt 20 km/h ja 30 km/h lubatust kiiremini, sealhulgas üks kord lubatust 53 km/h kiiremini (dtl 72-88, 428-477). Sõidukile GPS seadme paigaldanud äriühingu CarCops OÜ selgituse kohaselt võib seadme mõõteviga olla +- 5-8 km/h (dtl 295-298). Seega ka arvestades mõõteviga ületas kostja korduvalt kiirust oluliselt. Ringkonnakohtu hinnangul on lubatud sõidukiiruse ületamine piisavalt tõendatud. Sealhulgas on kostja kohtumenetluse eelne esindaja kostja kiiruse ületamist tunnistanud (dtl 223-224).
3. Kolleegium leiab, et sõidukiiruse olulisel ületamisel suureneb oluliselt liiklusõnnetuse (sh vaidlusaluse sõiduki kahjustamise) risk ning kostja, ületades lubatud sõidukiirust oluliselt korduvalt, on rikkunud lepingu p-st 3.1 ja

§ 276lg-st 2 tulenevat kohustust kasutada sõidukit hoolikalt.

Sealhulgas on hageja kostjat kiiruse ületamise eest ka hoiatanud (dtl 89-115, 121-124). Seega on täidetud

§ 315lg 1 p 1 sätestatud tingimused üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.

27.

§ 195lg 1 kohaselt ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Ts

ÜS § 68 lg 2 järgi on otsene tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslikult tagajärg. Vastavalt TsMS § 68 lg-le 3 on kaudne tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Hageja ei ole esitanud kostjale tahteavaldust, milles oleks lepingu sõnaselgelt üles öeldud. Samas hageja deaktiveeris sõiduki, millega tegi kostjale võimatuks sõidukiga sõitmise. Ringkonnakohtu hinnangul saab sõiduki deaktiveerimisest järeldada hageja tahet öelda üürileping ennetähtaegselt üles.

1. Ülaltoodust tulenevalt on hageja üürilepingu erakorraline ülesütlemine kehtiv.
2. Hageja palus kostjalt välja mõista lepingu p 12.5 alusel sõiduki kokkulepitud kohta tagastamata jätmise eest 584,50 eurot, lepingu p 12.9 alusel puuduoleva kütuse eest 59,40 eurot ja menetlustasu 50 eurot ning lepingu p 12.10 alusel sõiduki puhastamata jätmise eest 200 eurot. Lisaks palus hageja välja mõista viivise.
3. Lepingu p 12.5 sätestab, et kui kostja jätab sõiduki kohta, mida hageja varem kirjalikult ei aktsepteerinud, on kostja kohustatud maksma kahjutasu. See on 3,50 eurot iga kilomeetri kohta, mis jäävad nende kohtade vahele, kus sõiduk ära anti ja kus see lepingu kohaselt tuli tagastada. Hageja nõuab seoses sõiduki Jõhvist Tallinnasse transportimisega kahjuhüvitist 584,50 eurot. Ringkonnakohus leiab, et viidatud nõue on põhjendamatu. Kostja ei saanud täita kohustust viia üürilepingu lõppemisel sõiduk kokkulepitud kohta (Tallinnas Mauruse Maja juurde), kuna hageja deaktiveeris sõiduki.

§ 101

lg 3 sätestab, et võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise 7 põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Kuna kostjal puudus võimalus viia sõiduk Tallinnasse Mauruse Maja juurde hageja poolt sõiduki deaktiveerimise tõttu, siis ei saa hageja tugineda asjaolule, et kostja jättis sõiduki tagastamata kokkulepitud kohta, ega nõuda ka lepingu p 12.5 järgset kahjuhüvitist. 31. Lepingu p 12.9 kohaselt on kostja kohustatud sõiduki tagastama täispaagiga. Kui see nii ei ole arvestatakse kütusekulu juurde lisatasu 50 eurot. Hageja nõuab puuduoleva kütuse (30 liitrit) eest 59,40 eurot (1,98 eurot/liiter). Ringkonnakohus leiab, et kahjunõue puuduoleva kütuse eest on tõendamata, kuna hageja ei ole esitanud tõendeid kütuse maksumuse kohta. Hageja väide, et puuduoleva kütuse hind on 1,98 eurot/liiter, on paljasõnaline. Selle kinnitamiseks ei ole hageja tõendeid esitanud. Kohtul puudub alus määrata kahjuhüvitise suurust

§ 127lg 6 alusel, kuna kahju täpne suurus oleks olnud kindlaks tehtav.

Samuti on põhjendamatu hageja nõue kütusekulu lisatasu (mida hageja on nimetanud menetlustasuks) 50 eurot väljamõistmiseks. Tegemist ei ole tegelikult tekkinud kahju hüvitamise nõudega, vaid kokkuleppelise täiendava kahju hüvitise nõudega juhuks, kui sõidukit ei tagastata täispaagiga.

§ 158

lg 3 järgi kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka juhtudel, kui lepingupooled on eelnevalt kokku leppinud hüvitatava kahju summas, mida peab maksma oma kohustust rikkunud lepingupool.

§ 334

lg 4 sätestab, et tühine on kokkulepe, mille kohaselt üürnik enne üürilepingu lõppemist kohustub üürilepingu lõppemisel maksma muud kui võimalikku kahjuhüvitist, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 21 sätestatud kulude kandmise kokkulepe või vastav kokkulepe äriruumi üürilepingus või leppetrahvikokkulepe üüritud asja tagastamiskohustuse rikkumise puhuks. Seega on leppetrahvikokkulepe lubatud üksnes asja tagastamiskohustuse (

§ 334lg 1) rikkumise puhuks.

Kütuse lisatasu maksmise kokkulepe, millele kohalduvad

§ 158

lg 3 kaudu leppetrahvi sätted, ei ole kokkulepe

§ 334lg 1 sätestatud kohustuse rikkumise puhuks.

Seega on kokkulepe kütuse lisatasu kohta tühine, mistõttu puudub hagejal selle nõudeõigus. Lisaks ei saaks hageja nõuda kütuse lisatasu seetõttu, et kostjal ei olnud võimalik sõidukit täispaagiga tagastada hagejast tuleneva asjaolu tõttu, kuna hageja deaktiveeris sõiduki (

§ 101lg 3).

32. Hageja nõuab sõiduki puhastamata jätmise eest 200 eurot. Lepingu p 12.10 sätestab, et kostja on kohustatud tagastama sõiduki seest tolmuimejaga ja väljast puhastatuna. Kui see nii ei ole, tuleb maksta 200 eurot teenustasu. Seega ei nõua hageja tegelikult tekkinud kahju hüvitamist, vaid tegemist on kokkuleppelise kahjuhüvitisega, millele

§ 158lg 3 kaudu kohalduvad leppetrahvi sätted.

Puhastamise teenustasu maksmise kokkulepe ei ole kokkulepe

§ 334lg 1 sätestatud kohustuse rikkumise puhuks.

Sellest tulenevalt on kokkulepe puhastuse teenustasu maksmise kohta tühine (

§ 334lg 4), mistõttu hagejal puudub selle nõudeõigus.

Lisaks ei saaks hageja nõuda lepingu p 12.10 järgset puhastuse teenustasu seetõttu, et kostjal ei olnud võimalik sõidukit puhastada hagejast tuleneva asjaolu tõttu, kuna hageja deaktiveeris sõiduki (

§ 101lg 3).

1. Ülaltoodust tulenevalt jättis maakohus lõppjärelduses hagi õigesti rahuldamata. 8 Menetluskulude jaotus
2. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis ringkonnakohtus hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). jäävad poolte menetluskulud Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) 9