2-22-134820/47
KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-22-134820 Otsuse tegemise aeg ja koht 24. aprill 2025, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov Kohtuasi TomRuz OÜ hagi väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 21. veebruari 2024 otsus Kaebuse esitaja ja liik TomRuz OÜ apellatsioonkaebus Kaebuse hind ringkonnakohtus 981,01 eurot O.J-i vastu võla Menetlusosalised ja nende Hageja TomRuz OÜ (registrikood 16479720), esindajad ringkonnakohtus lepinguline esindaja Olga Väina-Kesler Kostja O.J (isikukood XXX), lepinguline esindaja Andrei Plešanov Menetluse liik kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta Harju Maakohtu 21. veebruari 2024 otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta kohtuotsuse põhjendusi.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 1. TomRuz OÜ (hageja) esitas 10.09.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse O.J-ilt (kostja) võla väljamõistmiseks. Kohus tegi maksettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 27.10.2022 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
Kostja on kohustatud tasuma hagejale kahjutasu seoses sõiduki Jõhvist Tallinnasse transportimisega summas 584,50 eurot. Vastavalt lepingu p 12.10 on kostja kohustatud tagastama sõiduki seest tolmuimejaga ja väljast puhastatuna. Kui see nii ei ole, tuleb maksta 200 eurot teenustasu. Kostja on kohustatud tasuma hagejale teenustasu puhastamata sõiduki eest summas 200 eurot. Hageja on esitanud kostjale arve 28.09.2022 maksetähtajaga 05.09.2022 kokku summas 893,90 eurot. Seega alates 06.09.2022 tekkis hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist.
2 5. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 893,90 eurot, viivise 08.11.2022 seisuga 15,40 eurot ning viivised alates 09.11.2022 kuni põhinõude tasumiseni VÕS 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Kostja vastus 6. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja pole ületanud nii suures ulatuses kiirust, mis annaks hagejale aluse lepingu erakorraliselt lõpetada ja sõiduki kostja nõusolekuta deaktiveerida. Viimane toiming ei tulenenud ka pooltevahelisest lepingust ja tegemist on hageja omavolilise käitumisega. Kostja planeeris täita kõiki lepingust tulenevaid kohustusi, sh sõiduki täis tankida ja vajadusel seda puhastada, ja tagastada seda lepingus määratud ajaks ning kohale, kuid hageja ei võimaldanud seda. Kostjale jääb ka ebaselgeks, millisel konkreetsel alusel ja millise tahteavaldusega on hageja lepingu erakorraliselt lõpetanud. Lepingu punktid 3.3 ja 12.4 näevad hagejale ette õiguse leping lõpetada juhul, kui sõidukit kasutatakse ralli-, test- ja võidusõitudel. Kostja ei ole seda teinud.
Maakohtu otsus ja põhjendused 10. Harju Maakohus jättis 21.02.2024 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus märkis, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast otsuse jõustumist.
4 17. Lepingu p 12.5 kohaselt, kui rentnik jätab sõiduki kohta, mida rendileandja varem kirjalikult ei aktsepteerinud, on rentnik kohustatud maksma kahjutasu 3,50 eurot iga kilomeetri kohta, mis jäävad nende kohtade vahele, kus sõiduk ära anti ja kus see lepingu kohaselt tagastada tuli. Lepingu p 12.9 sätestab, et rentnik on kohustatud tagastama sõiduki täis paagiga. Kui see nii ei ole, siis arvestatakse kütusekulule juurde lisatasu 50 eurot. Lepingu p 12.10 sätestab, et rentnik on kohustatud tagastama sõiduki seest tolmuimejaga ja väljast puhastatuna. Kui see nii ei ole, siis tuleb maksta 200 eurot teenustasu. Seega on pooled sõlminud leppetrahvikokkulepped lepingu rikkumise korral.
Kohus asus seisukohale, et lepingu p-d 12.5, 12.9 ja 12.10 on tühised. VÕS § 334 lg 4 kohaselt on tühine kokkulepe, mille kohaselt üürnik enne üürilepingu lõppemist kohustub üürilepingu lõppemisel maksma muud kui võimalikku kahjuhüvitist. Sisuliselt välistab kõnealune lõige üürniku ja üürileandja vahelised leppetrahvi kokkulepped. Isegi juhul, kui antud lepingu punktid ei oleks tühised, siis ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks lepingut rikkunud. Hageja on enne lepingu lõppemist sõiduki deaktiveerinud ning sellele järele tulnud. Seega puudus kostjal reaalne võimalus ka lepingu punkte 12.5, 12.9 ja 12.10 täita. Kuna kostja ei saanud sõidukit pärast hagejale üleandmist enam kasutada, siis ei olnud tal ka võimalik seda vajadusel puhastada või kütust lisada.
Apellatsioonkaebus 18. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi tagasi esimese astme kohtule.
Hageja nõue ei sisalda leppetrahvi. Lisaks lubaks VÕS § 334 lg 4 leppetrahvi nõudmist auto tagastamata jätmise puhuks.
Vastus apellatsioonkaebusele 20. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 21. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 21).
5 22. Kolleegiumi hinnangul kvalifitseeris maakohus poolte vahel sõlmitud lepingu ebaõigesti rendilepinguks. Kuigi ka pooled on lepingut ise nimetanud rendilepinguks, tuleb lepingu hindamisel lähtuda selle sisust. VÕS § 339 kohaselt kohustub rendilepinguga üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). VÕS § 271 järgi kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Eelnimetatud lepingud eristuvad selle poolest, et lisaks lepingu eseme kasutusse andmisele, on rendilepingu järgi rendileandjal kohustus võimaldada rentnikule rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadavat vilja. Üürilepingu eesmärgiks on üksnes lepingueseme kasutamise võimaldamine. Kuna antud juhul oli lepingu eesmärgiks üksnes sõiduki kasutamine, vastab leping üürilepingu tunnustele.
Maakohus leidis, et kiiruse ületamine on nõuetekohaselt tõendamata, kuna sõidukile paigaldatud GPS seade ei vasta kiirusmõõturile Vabariigi Valitsuse määrusega sätestatud nõuetele. Ringkonnakohus märgib, et Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määrusega nr 78 kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele sätestatud nõuded on kehtestatud seoses liiklusjärelevalve teostamisega. See ei välista, et eraõigussuhtes võivad pooled kiiruse ületamist (lepingurikkumist) tõendada ka tõenditega, mis ei vasta eeltoodud määrusega kehtestatud nõuetele. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Vastavalt TsMS § 272 lg 1 on dokumentaalne tõend igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik 6 kohtuistungil esitada tajutaval kujul. TsMS § 232 lg 1 järgi ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
Sõidukile GPS seadme paigaldanud äriühingu CarCops OÜ selgituse kohaselt võib seadme mõõteviga olla +- 5-8 km/h (dtl 295-298). Seega ka arvestades mõõteviga ületas kostja korduvalt kiirust oluliselt. Ringkonnakohtu hinnangul on lubatud sõidukiiruse ületamine piisavalt tõendatud. Sealhulgas on kostja kohtumenetluse eelne esindaja kostja kiiruse ületamist tunnistanud (dtl 223-224).
Hageja ei ole esitanud kostjale tahteavaldust, milles oleks lepingu sõnaselgelt üles öeldud.
Samas hageja deaktiveeris sõiduki, millega tegi kostjale võimatuks sõidukiga sõitmise.
Ringkonnakohtu hinnangul saab sõiduki deaktiveerimisest järeldada hageja tahet öelda üürileping ennetähtaegselt üles.
Kostja ei saanud täita kohustust viia üürilepingu lõppemisel sõiduk kokkulepitud kohta (Tallinnas Mauruse Maja juurde), kuna hageja deaktiveeris sõiduki. VÕS § 101 lg 3 sätestab, et võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise 7 põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Kuna kostjal puudus võimalus viia sõiduk Tallinnasse Mauruse Maja juurde hageja poolt sõiduki deaktiveerimise tõttu, siis ei saa hageja tugineda asjaolule, et kostja jättis sõiduki tagastamata kokkulepitud kohta, ega nõuda ka lepingu p 12.5 järgset kahjuhüvitist.
Hageja väide, et puuduoleva kütuse hind on 1,98 eurot/liiter, on paljasõnaline. Selle kinnitamiseks ei ole hageja tõendeid esitanud. Kohtul puudub alus määrata kahjuhüvitise suurust VÕS § 127 lg 6 alusel, kuna kahju täpne suurus oleks olnud kindlaks tehtav.
Samuti on põhjendamatu hageja nõue kütusekulu lisatasu (mida hageja on nimetanud menetlustasuks) 50 eurot väljamõistmiseks. Tegemist ei ole tegelikult tekkinud kahju hüvitamise nõudega, vaid kokkuleppelise täiendava kahju hüvitise nõudega juhuks, kui sõidukit ei tagastata täispaagiga. VÕS § 158 lg 3 järgi kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka juhtudel, kui lepingupooled on eelnevalt kokku leppinud hüvitatava kahju summas, mida peab maksma oma kohustust rikkunud lepingupool. VÕS § 334 lg 4 sätestab, et tühine on kokkulepe, mille kohaselt üürnik enne üürilepingu lõppemist kohustub üürilepingu lõppemisel maksma muud kui võimalikku kahjuhüvitist, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 21 sätestatud kulude kandmise kokkulepe või vastav kokkulepe äriruumi üürilepingus või leppetrahvikokkulepe üüritud asja tagastamiskohustuse rikkumise puhuks. Seega on leppetrahvikokkulepe lubatud üksnes asja tagastamiskohustuse (VÕS § 334 lg 1) rikkumise puhuks. Kütuse lisatasu maksmise kokkulepe, millele kohalduvad VÕS § 158 lg 3 kaudu leppetrahvi sätted, ei ole kokkulepe VÕS § 334 lg 1 sätestatud kohustuse rikkumise puhuks. Seega on kokkulepe kütuse lisatasu kohta tühine, mistõttu puudub hagejal selle nõudeõigus. Lisaks ei saaks hageja nõuda kütuse lisatasu seetõttu, et kostjal ei olnud võimalik sõidukit täispaagiga tagastada hagejast tuleneva asjaolu tõttu, kuna hageja deaktiveeris sõiduki (VÕS § 101 lg 3).
8 Menetluskulude jaotus 34. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis ringkonnakohtus hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). jäävad poolte menetluskulud Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) 9