Obsah (7)

§ 150§ 158§ 162§ 28§ 65§ 165§ 163

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Kohtujurist Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised Viru Maakohus Maido Roots Deniss Iškin 20. mai 2025, Rakvere 2-24-913

) § 164 lg-d 1 ja 2). Määruse peale osas, mis on tehtud pankrotimenetluse kulude kohta, võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (

§ 150lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohus kuulutas 10.09.2024 kohtumäärusega välja I. S. (võlgnik) pankroti ja algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus nimetas sama määrusega pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Oliver Ennok ning avaldas 10.09.2024 teate pankroti väljakuulutamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 08.10.
2. Pankrotimenetluses ei ole pankrotitoimkonda moodustatud. Kohus kinnitas 20.01.2025 määrusega võlausaldajate nimekirja.
3. Pankrotihaldur esitas kohtule 01.04.2025 teate, et võlgniku pankrotimenetluses ei ole pankrotivaras vahendeid pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ja tegi ettepaneku lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu. Koos teatega esitas pankrotihaldur aruande, milles palus määrata pankrotihalduri tasuks 1772 eurot (lisandub käibemaks); vabastada pankrotihaldur oma ülesannetest; jätkata võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlust ning määrata võlgniku kohustustest vabastamise menetluses uueks usaldusisikuks A.-L. A.. Aruande kohaselt ei ole pankrotihaldur saanud pöörata sissenõuet võlgniku sissetulekutele. Võlgniku sissetulekuks on olnud peretoetus 80 eurot, sotsiaaltoetus 34 eurot, toimetulekutoetus Viru-Nigula Vallavalitsuselt keskmiselt 200-350 eurot kuus ja Eesti Töötukassast laekuv TVT toetus vahemikus 350-630 eurot kuus. Aruande koostamise ajaks pankrotivara puudub. Pankrotimenetluse kulud on usaldusisiku tasu 1342 eurot (sh käibemaks) ja halduri tasu 2161,84 eurot (sh käibemaks). Pankrotimenetluses puudusid vahendid jaotiste alusel väljamaksete tegemiseks ja väljamakseid tehtud ei ole. Võlausaldajate rahuldamata nõuded teises rahuldamisjärgus on järgmised: Aktsiaselts P – 6977,19 eurot, R OÜ – 6233,35 eurot, A OÜ – 2134,30 eurot ja B OÜ – 101,00 eurot. Pandieset käesolevas menetluses ei olnud. Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Haldur ei ole esitanud ja ei kavatse käesolevas menetluses esitada hagisid. Kohtukulud puuduvad. Võlgnik ei ole võlanõuetele vastuväiteid esitanud. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjus on võlgniku korduvad kiirlaenude võtmised ja hooletu finantskäitumine. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes.
4. Võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tegi kohus 30.04.2025 määrusega ettepaneku võlgniku edasisest pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda võlgniku pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 1500 eurot. Kohtu poolt määratud tähtajaks, s.o 14.05.2025 kohtu deposiiti raha ei laekunud. KOHTU PÕHJENDUSED
5. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist ja jätkata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust.
6. Pankrotihaldur on kohtule esitanud aruande pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. 5.1.

§ 158

lg 1 järgi kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. Pärast

§ 158

lg-s 2 nimetatud toimingute tegemist esitab haldur kohtule

§ 158

lg 3 järgi aruande, mis peab sisaldama

§ 162

lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmeid.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus ei lõpeta menetlust

§ 158

lg 6 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa või kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. 5.

1. Kohus leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Asja materjalide järgi puudub pankrotimenetluses vara pankrotimenetluse kulude katteks. Pankrotihaldur taotleb tasu 2161,84 eurot (sh käibemaks). Kohus avaldas 30.04.2025 väljaandes Ametlikud Teadaanded ka teate, et võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tuleks kohtu deposiidina maksta 1500 eurot hiljemalt 14.05.
2. Kohtu deposiiti ei ole summat tähtajaks tasutud. 5.
3. Pankrotihalduri esitatud aruanne sisaldab

§ 162lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmeid.

5.4. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus

§ 158

lg 4 teise lause kohaselt määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Pankrotimenetluses esitasid võlausaldajad neli nõuet, nõudeid tunnustati teise järgu nõuetena järgmistes summades: Aktsiaselts P – 6977,19 eurot, R OÜ – 6233,35 eurot, A OÜ – 2134,30 eurot ja B OÜ – 101,00 eurot. Nõudeid ei ole pankrotimenetluses rahuldatud ja seega on võlausaldajate nõuded eelnimetatud summades rahuldamata. Ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev määrus täitedokumendiks. 5.5. Kohus nõustub pankrotihalduriga, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu (

§ 28), vaid muu asjaolu (hooletu finantskäitumine).

6. Pankrotihaldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu toimingutasuna 1772 eurot, millele lisandub käibemaks 389,84 eurot, kokku 2161,84 eurot. 6.1.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 65

lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata.

§ 65

lg 113 kohaselt füüsilise isiku pankrotimenetluses võib haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse (TLS) § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Vastav avaldus on tehtud 08.10.2024 menetlusdokumendis (dtl 137). Pankrotihaldur taotleb halduri tasu toimingutasuna kahekordses TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määras, mis on praegu kehtiv summas 886 eurot, seega kokku 1772 eurot (2x886), millele lisandub käibemaks 389,84 eurot, kokku 2161,84 eurot. Kohus leiab, et arvestades praeguse menetluse keerukust, mahtu ning võlausaldajate nõuetega seotud toiminguid ja aruannete koostamist, samuti halduri kutseoskust, tuleb pankrotihalduri taotlus rahuldada ja määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 1772 eurot, millele lisandub käibemaks 389,84 eurot, kokku 2161,84 eurot. Pankrotihalduri taotlusel tuleb halduri tasu välja mõista büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb, s.o Pankrotihaldur Ennok OÜ-le (

§ 65lg 1).

6.2. Pankrotihaldur taotleb menetlusabi andmist halduri tasu 886 euro (millele lisandub käibemaks 194,92 eurot) ulatuses hüvitamiseks riigi vahenditest.

§ 150

lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.

§ 65

lg 11 teise lause kohaselt ei hüvitata riigi vahenditest halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg-s 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Kohus tuvastas, et pankrotivara puudub ja võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu. Kohus leiab, et võlgnikule tuleb pankrotihalduri taotlusel ning

§ 65lg 11 ja Ts

MS § 183 lg 2 alusel määrata halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi ja vabastada võlgnik 886 euro (millele lisandub käibemaks 194,92 eurot) ulatuses pankrotihalduri tasu kandmisest. Ülejäänud pankrotihalduri tasu 1080,92 euro (sh käibemaks) ulatuses tuleb välja mõista võlgnikult.

1. Kohus algatas 10.09.2024 määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 46 lg 1 näeb ette, et kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. 7.
2. Kohus leiab, et põhjendatud on jätkata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, et võlgnik oleks rikkunud FIMS §-s 47 märgitud võlgniku kohustusi menetluse kestel. Seega ei esine FIMS § 49 lg-s 8 nimetatud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise aluseid. 7.
3. Pankrotihaldur on esitanud taotluse tema vabastamiseks pankrotihalduri ja usaldusisiku kohustustest ning nimetada uueks usaldusisikuks A.-L. A..

§ 165

lg 3 ja FIMS § 55 lg 1 p 1 alusel tuleb pankrotihaldur seega vabastada pankrotihalduri kohustustest ja usaldusisiku kohustustest võlgniku kohustustest vabastamise menetluses pärast pankrotimenetluse kulude väljamaksete tegemist. Kohus, arvestades usaldusisiku kogemusi, erialaseid teadmisi, nimetab võlgniku kohustustest vabastamise menetluses uueks usaldusisikuks selleks nõusoleku andnud A.-L. A., kes vastab seaduses sätestatud usaldusisikule esitatavatele nõuetele. 7.

1. Kohus selgitab kohustustest vabastamise menetlusega seoses järgmist. FIMS § 53 lg 4 järgi kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik 1) teostab järelevalvet võlgniku kohustuste täitmise üle võlgniku kohustustest vabastamise menetluses; 2) hoiab võlgnikult saadud makseid ja teeb nendest väljamakseid võlausaldajatele seaduses sätestatud korras; 3) esitab kohtule igal aastal aruande võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta; 4) täidab seadusest tulenevat või kohtu poolt antud muud ülesannet, mis on vajalik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks. FIMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne tuleb esitada kohtule hiljemalt 10.09.
2. Edaspidi tuleb aruanne esitada iga aasta
3. septembriks. Aruandes tuleb märkida, kas ja kuidas võlgnik oma seadusest tulenevaid kohustusi täidab (sh aruande perioodi osas andmed võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmed kulutuste ning võlausaldajate nõuete katteks väljamaksete tegemise kohta). Aruandele tuleb ka lisada aruande perioodi kohta võlgniku arvelduskontode väljavõtted, tõendid töösuhete kohta ning tuludeklaratsioonid. FIMS § 47 lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. FIMS § 47 lg 4 järgi peab FIMS § 47 lg-s 3 nimetatud tulust (võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust) usaldusisik võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et praeguse asja asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra. FIMS § 46 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma iga aasta
4. jaanuariks. Esimene väljamakse teha hiljemalt 20.01.
6. Teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 163lg 7).

/allkirjastatud digitaalselt/ Maido Roots kohtunik