Obsah (5)

§ 407§ 445§ 442§ 468§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Otsuse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2025, Võru kohtumaja Tsiviilasi nr 2-25-1389 Tsiviilasi A.V. ja H.V.

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 2 kohaselt hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi. Hagejad on palunud mõista elatise välja seadusjärgses miinimummääras. PKS § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Viidatud sätete järgi arvutatakse elatist järgmiselt. Kõigepealt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma oli

1. jaanuaril 2022 ühe lapse kohta 200 eurot ja seda indekseeritakse iga aasta
2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt eelnimetatud brutokuupalga muutusele iga aasta
3. aprillil. Järgmiseks tuleb arvestada ka seda, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja lapse puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Kohus mõistab kostjalt elatise hageja I kasuks alates hagiavalduse esitamisest, so
4. jaanuarist 2025 kuni
5. märtsini 2025 (k.a) ühe kindla summana, so 714 eurot 66 senti (2x 287,72x287,72/31x15). Hageja II ülalpidamiseks mõistab kohus kostjalt elatise alates hagiavalduse esitamisest
6. jaanuarist 2025 kuni 31 märtsini 2025 (k.a) ühe kindla summana, so 607 eurot 46 senti (2x 244,56x244,56/31x15). Samuti mõistab kohus kostjalt hagejate kasuks välja elatise PKS §-s 101 sätestatud miinimummääras alates
7. aprillist 2025 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kui muutub mõni elatise arvestamise aluseks olev asjaolu, muutub vastavalt ka elatise suurus.
8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

1. PKS § 100 lg 4 näeb ette, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Seega tuleb elatis tasuda hiljemalt eelneva kuu viimaseks kuupäevaks.
2. Kohus määrab

§ 445lg 1 alusel vastavalt hageja taotlusele kindlaks otsuse täitmise korra.

Vastavalt hagiavalduses esitatud taotlusele tuleb jooksva kuu elatis kanda hagejate seadusliku esindaja kontole. Makserekvisiidid nähtuvad otsuse resolutsioonist. 8. Kuivõrd praegusel juhul teeb kohus elatise vaidluses lõpplahendi, siis tuleb

§ 442lg 5 alusel tühistada 28.

veebruari 2025 hagi tagamise määrus. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada 28. veebruari 2025 hagi tagamise määruse alusel tehtud makseid. 9.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 3 10.

§ 164

lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Eelneva tõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus menetluskulude kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 4