← Eesti

2-24-123741/11

Obsah (12)§ 394§ 416§ 407§ 444§ 468§ 173§ 174§ 162§ 175§ 147§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Viru Maakohus Kohtunik Maido Roots Otsuse tegemise aeg 25.02.2025.a. Tsiviilasja number 2-24-123741 Tsiviilasi OÜ Aktiva Finance Group hagi D. B

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja peab vastama

§ 416nõuetele.

Riigilõivuseaduse § 59 lõike 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED Viru Maakohtu menetluses on OÜ Aktiva Finance Group (edaspidi hageja) hagi D. B. (edaspidi kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja T AS vahel sõlmitud leping(ud): Tarbijakrediidilepinguga nr xxxx sõlmiti 25.04.2019 telekommunikatsiooniteenuse osutamise kokkulepe. Tarbijakrediidilepingu lisana sõlmiti 17.11.2020 seadmekindlustusleping seadme Samsung Galaxy A71 must kindlustamiseks, mille omavastutus on 47,90 eurot. Tarbijakrediidilepingu lisana sõlmiti 17.11.2020 järelmaksuleping nr xxxx seadme Samsung Galaxy A71 must ostmiseks, mille netohind on 359,00 eurot. Kostja kohustus järelmaksu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Intressimäär 21,90% aastas. Lepingutasu19,90 eurot, mille eest kohutus tasuma järgmise arvega. Tarbijakrediidilepingu lisana sõlmiti xxxx järelmaksuleping seadme Samsung Galaxy S20 sinine ostmiseks, mille netohind on 599,00 eurot. Kostja kohustus järelmaksu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Intressimäär 21.90% aastas. Lepingutasu 19,90 eurot, mille eest kohutus tasuma järgmise arvega. T AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas T AS teenuseid nende eest tasumata. T AS on kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud 23.02.2021. T AS on kostjale esitanud asumata jäänud arved (summades ei ole arvestatud arvetel kajastuvat viivist, järelmaksu osamakseid): põhiosa on 746,28 eurot ja intress 38,96 eurot Kostjalt ei ole laekunud hagejale ühtegi maksed. Seega on kostjal tasumata põhivõlgnevus summas 746,28 (785,24-38,96) eurot. T AS loovutas 2

(5)7.03.2024 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja sissenõudekulude summa kujunemine: 13.05.2024 - 1 tasulise kirja saatmine 15 eurot; 23.05.2024 - 2 tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Eeltoodust tulenevalt on sissenõudmisega seotud kulud summas kokku 40 eurot. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast 21.04.2021 põhisummalt 746,28 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 5.11.2024 valemi abil: põhivõlgnevus x viivitatud päevade arv x kokkulepitud viivisemäär, s.o kolmekordne seaduses sätestatud viivisemäär, mis kehtis arvete tasumise tähtajal 24% aastas. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 635,05 eurot. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni. Viivist palume arvestada kokkulepitud viivisemääras, s.o kolmekordses seaduses sätestatud viivisemääras, mis arvete tasumise tähtajal oli 24% aastas. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 746,28 eurot, intressivõlgnevus 38,96 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 635,05 eurot ning viivised alates 2.11.2024 kuni põhinõude summas 746,28 eurot täitmiseni kokkulepitud viivisemääras, s.o 24% aastas. Hageja taotleb juhul, kui kostja hagile kohtu määratud tähtajaks ei vasta, lahendada asi tagaseljaotsusega kohtuistungit pidamata. Viru Maakohtu 06.11.2024.a. määrusega võeti hagiavaldus menetlusse. Kohus edastas kostjale kohtumääruse hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Kostjale on hagimaterjalid koos vastuse nõudega kätte toimetatud 06.02.2025 isiklikult politseiasutuse vahendusel. Seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 20.02.2025.a. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 407 lõikele 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad

§ 407

lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

§ 444

lõike 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Vastavalt

§ 468

lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Kohus leiab, et hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 101 lg 1 p-dega 1 ja 6, VÕS § 108 lg-ga 1, VÕS § 94 lg-ga 1, VÕS § 113 lg-ga 1 ja VÕS § 3

(5)113-2 lg 2 p-ga 2. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 407lg 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses.

Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD

§ 173

lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lõike 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lõike 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas

§ 174lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Vastavalt

§ 175lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt koosnevad hageja menetluskulud tasutud riigilõivust summas 315 eurot ning õigusabikuludest summas 527 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 315 euro riigilõivu osas on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1, RLS lisa 1 ja

§ 147lg 5 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses.

Kuna lepinguline esindaja ei ole märkinud hagiavalduses õigusabi kulude osas tunnitasu, lähtub kohus keskmisest turuhinnast ja kohtupraktikast. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, nr 3-2-1-92-13, p 14) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, nr 3-2-1-93-13, p 12). Ka Riigikohus on oma senises praktikas aktsepteerinud kõrgeima hüvitatava tunnitasu suurusena 156,25 eurot tunnis (koos käibemaksuga) (RKTKm 01.10.2013, 3-2-1-91-13, p 13), 153 eurot tunnis (ilma käibemaksuta) (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14) ja 170 eurot tunnis (ilma käibemaksuta) (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24). See aga ei välista olenevalt juhtumi keerukusest kõrgemast või madalamast piirmäärast lähtumist. Arvestades hagiavalduse ja asja keerukust üldiselt leiab kohus, et käesolevas tsiviilasjas võib 120 euro suurust tunnitasu põhimõtteliselt pidada mõistlikuks tunnitasuks. Kohus arvestab hageja õigusabi kulude hindamisel, et esitatud on masshagi avaldus, mille koostamiseks, sealhulgas vajalike andmete kogumiseks, ei kulu kohtu hinnangul üle kahe tunni. Kohus leiab, et põhjendatud ajakulu käesolevas tsiviilasjas hagiavalduse koostamiseks ning materjalide esitamiseks kohtule on 2 tundi. Kohus pöörab ka tähelepanu, et hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Seega moodustavad hageja vajalikud ja põhjendatud õigusabi kulud 240 eurot (120*2). Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 555 eurot, s.h riigilõivu 315 eurot ja õigusabikulud 240 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt

§ 177lg-le 4.

Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt hageja kasuks viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. 4

(5)Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maido Roots Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.