Obsah (17)

§ 120§ 2§ 37§ 124§ 152§ 47§ 62§ 43§ 155§ 45§ 121§ 44§ 82§ 81§ 110§ 111§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-3288 Määruse kuupäev 9. mai 2025 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi X-i kaebus Tartu Vangla vastu seoses vangla kauplusest sisseostude t

) § 119 lg 1, § 121 lg 4, 155 lg 5 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kaebajale kätte koos tõlkega vene keelde. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav X esitas
2. detsembril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse seoses Tartu Vangla kauplusest sisseostude tegemisega. Kaebaja väljendab kaebuses rahulolematust selle üle, et vangla kauplusest ostetud kauba hinnale lisandub kauba kättetoimetamise tasu. 3-24-3288 Kaebaja arvates piirab vangla kättetoimetamise tasu rakendamisega ebaseaduslikult kauba kogust, sest vangistusseaduse (VangS) § 48 lg 1 1 kohaselt võib sisseoste teha 725 euro ulatuses. Kaebaja viitab kaebusele lisatud
3. aprilli
4. a arve-saatelehele ning väidab, et sellele on lisatud teenuse tasu, mida ta ei ole tellinud. Arve-saatelehed on adresseeritud vanglale. Kaebaja ei ole sõlminud lepingut vangla kaupluses kaupu müüva eraõigusliku juriidilise isikuga, vaid seda on teinud vangla ning seetõttu peab kõik nendest lepingutest tulenevad kulud (sh kauba kättetoimetamise tasu) kandma vangla, mitte kaebaja. Kinnipeetava sundimine teenuse eest tasuma on kaebaja arvates röövimine ning agressiivne kauplemisvõte tarbijakaitseseaduse (TKS) § 18 tähenduses. Vangla on rikkunud ka tarbijakaitseseaduse (TKS) § 8 lg-t 2, kuna kauba lõpphinnale lisandub kauba kohaletoimetamise tasu, mida ei ole vangla kaupluse toodete nimekirjas konkreetse toote hinna juurde märgitud. Kaebaja väitel on kauba kohaletoimetamise tasu rakendamisega õigusvastaselt sekkutud tema õigusesse oma raha vabalt vallata ja käsutada, teda on vabaduses viibivate isikutega võrreldes diskrimineeritud ja tema väärikust on alandatud. Kaebaja heidab vanglale ette ka seda, et talle pole kättesaadav venekeelne teave vangla kaupluses müüdava kauba kohta. Kaebaja viitab TKS §-dele 3 ja 4 ning leiab, et tal on õigus saada teavet oma emakeeles. Varalise kahju sisuks on kaebuse kohaselt
5. aprilli
6. a arve-saatelehele märgitud kauba kättetoimetamise tasu ja käibemaks, kokku 5,77 eurot. Kaebaja taotleb, et kohus tuvastaks vanglas kaupade ostmist puudutavate toimingute õigusvastasuse, keelaks Tartu Vanglal nõuda temalt kauba kohaletoimetamise teenuse eest tasu vangla kauplusest toodete ostmisel, mõistaks Tartu Vanglalt välja kauba kohaletoimetamise teenuse osutamisel ebavõrdse diskrimineeriva kohtlemisega tekitatud varalise kahju ning kohustaks Tartu Vanglat andma pakutavate kaupade ja teenuste kohta vajalikku teavet vene keeles. Kaebaja taotleb tõlgi ja advokaadi määramist ning menetlusabi dokumentide tõlkimiseks ja riigilõivust vabastuse saamiseks. KOHTU SEISUKOHT 2.

§ 120

lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab menetlusosalise avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest (

§ 2lg 4).

Kohus mõistab, et kaebaja soovib, et kohus keelaks Tartu Vanglal võtta vangla kauplusest sisseostude tegemisel kauba kättetoimetamise tasu. Lisaks soovib kaebaja, et kohus kohustaks Tartu Vanglat andma pakutavate kaupade ja teenuste kohta vajalikku teavet vene keeles. Kaebaja taotleb ka kauba kättetoimetamise tasu nõudmise, kauba kogustele piirangute seadmise ja venekeelse teabe mitteandmise õigusvastasuse kindlakstegemist. Samuti taotleb kaebaja Tartu Vanglalt talle seoses 9. aprilli 2024. a arve-saatelehel vangla kauplusest ostetud kaupade kättetoimetamise eest tasu ja käibemaksu nõudmisega tekitatud varalise kahju hüvitamist. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja esitanud keelamis-, hüvitamiskaebuse (

§ 37lg 2 p-d 2–4 ja 6).

kohustamis-, tuvastamis- ja 3. Kohus kontrollib esmalt kaebuse tähtaegsust ja teeb sellega seonduvad menetluslikud otsustused (I) ning seejärel kontrollib, kas kaebuse saab ülejäänud osas menetlusse võtta (II). Viimasena lahendab kohus kaebaja taotlused (III). I 2 3-24-3288 4.

§ 124

lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele, lõpetab kohus määrusega asja menetluse (

§ 124lg 2 ja § 152 lg 1 p 2).

Kohus võib kaebetähtajast kinnipidamist kontrollida ka ettevalmistavas menetluses (s.o enne eelmenetlust) ning kaebetähtaja ennistamata jätmise korral võib kohus menetluse lõpetada kaebust menetlusse võtmata (

§ 152lg 3).

Kohus leiab, et kaebaja hüvitamisnõude osas tuleb asja menetlus

§ 124

lg 2, § 152 lg 1 p 2 ja § 152 lg 3 alusel lõpetada, sest kaebus on esitatud tähtaega ületades ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. 5. Kinnipeetava poolt vangla vastu esitatud kahju hüvitamise nõudele kehtib kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kord (

§ 47lg 1): Vang

S § 1 1 lg 8 näeb ette, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. RVastS § 18 lg 1 kohaselt tuleb vanglal lahendada kahju hüvitamise taotlus kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. RVastS § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu esitada 30 päeva jooksul halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Kohus võtab kaebetähtaja kontrollimiseks haldusasja nr 3-24-2423 juurest praeguse asja juurde Tartu Vangla 2. septembri 2024. a vastuse lisad 1 ja 2 (

§ 62lg 2).

Nimetatud dokumentidest nähtub, et kaebaja esitas

1. aprilli
2. a arve-saatelehel kauba kättetoimetamise ja käibemaksu eest tasu nõudmisega tekitatud varalise kahju hüvitamise taotluse Tartu Vanglale
3. mail
4. RVastS § 18 lg 1 järgi oleks vangla pidanud kaebaja
5. mai
6. a kahju hüvitamise taotluse lahendama hiljemalt
7. juulil 2024, kuid lahendas selle
8. septembri
9. a otsusega nr 1-13/24/333-
10. Seega ei lahendanud vangla kaebaja kahju hüvitamise taotlust tähtaegselt. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt lahendamata, tuleb järgida RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaega (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi
11. detsembri
12. a määrus asjas nr 3-3-1-64-16, p 13). Seda arvestades pidanuks kaebaja kohtusse pöörduma 30 päeva jooksul pärast kahjunõude lahendamise tähtaja möödumist, s.o hiljemalt
13. augustil 2024 (tähtaeg
14. august 2024 oli laupäev; tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lg 7). Kaebaja esitas kaebuse halduskohtule alles
15. detsembril
16. Seega on kaebaja praeguses asjas esitanud hüvitamiskaebuse halduskohtule pärast selleks ettenähtud tähtaja möödumist.
17. Kui kaebus ei ole esitatud tähtaegselt ning kaebaja ei ole kaebetähtaja ennistamise taotlust esitanud, tuleb kohtul üldjuhul teha kaebajale kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamise ettepanek (

§ 120lg 1 p 3, § 124 lg-d 1 ja 2 ning § 71 lg 1).

Kohus ei pea praeguse juhtumi asjaolude põhjal kaebajale sellise ettepaneku tegemist menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt otstarbekaks (vt nt Tartu Ringkonnakohtu

1. novembri
2. a määrus asjas nr 3-22-2185, p 19). Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebajal halduskohtusse pöördumisel pikaajaline kogemus ning talle on korduvalt selgitatud vangla vastu kahju hüvitamise kaebuse esitamise korda ning selgitusi sisaldavad lahendid on talle kätte toimetatud koos tõlkega vene keelde (vt näiteks haldusasjad nr 3-21-2894, 3-22-137, 3-22-1293 ja 3-23-131). Samuti nähtub kohtute infosüsteemist, et perioodil
3. juuli 2024 kuni
4. august 2024 on kaebaja esitanud Tartu Halduskohtusse Tartu Vangla vastu kaks hüvitamiskaebust (haldusasjad nr 3-24-2037 ja 3-24-2097). Seega ei saanud kaebajal olla praeguse hüvitamiskaebuse tähtaegseks esitamiseks takistust. Kuna kaebusest ja asja materjalidest nähtuvalt ei olnud kaebajal kaebetähtaja ületamiseks mõjuvat põhjust, ei kuulu kaebetähtaeg ennistamisele. 3 3-24-3288
5. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus

§ 124

lg 2, § 152 lg 1 p 2 ja § 152 lg 3 alusel menetluse kaebust menetlusse võtmata osas, milles kaebaja taotleb Tartu Vanglalt

1. aprilli
2. a arve-saatelehel kauba kättetoimetamise tasu ja käibemaksu nõudmisega tekitatud varalise kahju hüvitamist. Vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, sest tegemist oleks korduva kaebusega (

§ 155lg 6 ja § 43 lg 1 p 2).

II 8.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et X-i kaebus tuleb ülejäänud osas tagastada. 9. Kaebaja esitas kohtule nõude keelata vanglal võtta vangla poest ostude tegemisel kauba kättetoimetamise tasu (keelamiskaebus).

§ 45

lg 1 kohaselt võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Halduskohtulik kontroll täidesaatva riigivõimu üle on üldjuhul järelkontroll. Keelamisnõue RVastS § 5 tähenduses ja selle kohtulikku realiseerimist võimaldav keelamiskaebus (

§ 37

lg 2 p 3 tähenduses) on erandlik õiguskaitsevahend, sest üldjuhul ei ole lubatud isikul asuda oma õigusi kaitsma enne nende tegelikku riivamist. Selline võimalus on isikul üksnes juhul, kui tal on põhjust arvata, et haldusorgan asub tema õigusi rikkuma ning õiguste tõhus kaitsmine pärast haldusakti andmist või toimingu sooritamist oleks võimatu või ebamõistlikult raske (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus nr 3-17-749/24, p 11). Muudel juhtudel saab isik oma õigusi kaitsta pärast haldusakti andmist või toimingu sooritamist. Kohtu hinnangul on kaebaja esitanud abstraktse keelamiskaebuse. Kaebaja ei ole esile toonud, et ta oleks püüdnud osta kiireloomuliselt mõnda hädavajalikku asja, kuid mis pole kauba kättetoimetamise tasu tõttu talle jõukohane. Seega ei nähtu kohtule, et kaebajal esineks keelamiskaebuse esitamiseks mingi konkreetne eluline probleem. Eeltoodu põhjal ei ole alust arvata, et vastustaja teeb lähiajal mõne konkreetse toimingu, mis rikub kaebaja õigusi. Pelgalt eesmärgil, et haldusorgan tegutseks edaspidi õiguspäraselt, ei või keelamiskaebust esitada. Kaebaja pole esitanud ka väiteid, mille põhjal saaks pidada usutavaks, et tal poleks võimalik kaitsta oma õigusi pärast haldustegevust. Kohtu hinnangul on kaebajal võimalik kaitsta oma õigusi tõhusalt pärast seda, kui temalt on vangla poest kaupade ostmisel nõutud kättetoimetamise tasu. Kaebajal on võimalik esitada vangla vastu hüvitamiskaebus, kui ta leiab, et vangla on VangS § 48 lg-s 1 sätestatud kohustuse rikkumisega või mõne muu haldustegevusega talle õigusvastaselt kahju tekitanud.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kuna kohus leiab eeltoodu põhjal, et kaebajal puudub keelamiskaebuse esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus (

§ 45

lg 1), tagastab kohus kaebuse

§ 121

lg 2 p 1 alusel nõude osas keelata vanglal võtta vangla poest ostude tegemisel kauba kättetoimetamise tasu. 4 3-24-3288 10. Kohus tagastab kaebuse osas, milles kaebaja palub kohustada vanglat andma talle vangla kaupluses müüdavate kaupade ja teenuste kohta teavet vene keeles (kohustamiskaebus),

§ 121lg 1 p 4 alusel.

Nimetatud normi kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. RVastS § 6 lg 3 kohaselt tuleb toimingu sooritamiseks esitada esmalt taotlus haldusorganile. Kohtusse saab vanglas kinni peetav isik pöörduda toiminguks sooritamise nõudega (s.o kohustamiskaebusega) pärast vaidemenetluse läbimist. Nimelt sätestab VangS § 11 lg 5, et vanglas kinni peetaval isikul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiits- ja Digiministeeriumile ning vanglateenistus või Justiits- ja Digiministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kohus võtab praeguse asja materjalide juurde haldusasja nr 3-24-2459 juurest Tartu Vangla nimel esitatud Viru Vangla haldusosakonna 5. mai 2025. a vastuse kohtunõudele (

§ 62lg 2).

Nimetatud vastuses antud kinnituse kohaselt ei ole kaebaja esitanud Tartu Vanglale taotlust ega vaiet vangla kaupluses pakutavate kaupade ja teenuste kohta venekeelse teabe saamiseks. Seega on kaebajal selle kohustamiskaebuse osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata ning seetõttu ei ole kaebus

§ 47lg-st 1 tulenevalt lubatav.

11. Kaebaja esitas ka nõuded kauba kättetoimetamise tasu nõudmise, kauba kogustele piirangute seadmise ja venekeelse teabe mitteandmise õigusvastasuse kindlakstegemiseks (tuvastamiskaebus). Tuvastamiskaebuse esitamise õigus on isikul halduskohtus üksnes juhul, kui kaebuse esitamine on isiku õiguste kaitseks vajalik (

§ 44

lõige 1 ja § 38 lõige 4) ning kaebeõigus ei ole muude normidega täiendavalt piiratud.

§ 45

lõige 2 näeb piiranguna ette, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Samas sättes on lisatud, et hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kaebaja taotleb vanglas kaupade ostmist puudutavate toimingute õigusvastasuse kindlakstegemist, millega seoses on ta kaebuses esitanud ka kohustamis- ja hüvitamisnõuded. Kohtu hinnangul ei ole eraldi tuvastamiskaebuse esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik, seda olenemata asjaolust, et kohus tagastas kohustamiskaebuse ja lõpetas hüvitamiskaebuse osas asja menetluse. Kaebajal on pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist võimalik esitada kohustamisnõue ning seejärel on kohtul võimalik hinnata kaebuse läbivaatamisel vastustaja tegevuse õiguspärasust. Kauba kättetoimetamise tasu osas on kaebajal võimalik kaitsta oma õigusi tõhusalt kahju hüvitamise nõudega pärast seda, kui vangla nõuab temalt nimetatud tasu järgmise ostu sooritamisel. Seepärast pole tuvastamiskaebus

§ 45lg 2 alusel lubatav.

Kohus tagastab kaebuse

§ 121

lg 2 p 1 alusel nõude osas tuvastada kauba kättetoimetamise tasu nõudmise, kauba kogustele piirangute seadmise ja kaebajale kauba kohta venekeelse teabe mitteandmise õigusvastasus. 12. Kohus selgitab, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 5 3-24-3288 III

1. Kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks jääb asjas menetluse lõpetamise ja kaebuse tagastamise tõttu läbi vaatamata.
2. Kaebaja on soovinud, et kohus annaks talle advokaadi. Kohus tõlgendab, et kaebaja taotleb riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 5). RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohtu hinnangul ei ole riigi õigusabi andmine RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel põhjendatud. Kohtu arvates on kaebaja võimeline halduskohtumenetluses oma õigusi ise kaitsma. Kaebaja on korduvalt halduskohtu poole pöördunud ja suutnud oma õigusi kohtumenetluses kaitsta. Lisaks võtab kohus arvesse, et tulenevalt

§ 2

lg-test 4 ja 5 on halduskohtul ulatuslik uurimis- ja selgitamiskohustus, mistõttu isegi õigusliku kogenematuse korral tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. Kohus kogub vajadusel tõendeid omal algatusel ning tagab oluliste asjaolude väljaselgitamise. Seetõttu jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. 15. Kaebaja soovib, et kohus annaks talle menetlusabi dokumentide tõlkimiseks. Kohtule arusaadavalt taotleb kaebaja, et kohus tõlgiks talle kohtudokumendid eesti keelest vene keelde ning tema venekeelsed avaldused eesti keelde. HMKS § 80 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. Kui menetlusosaline ei valda eesti keelt, kaasab kohus menetlusse võimaluse korral tõlgi (

§ 82lg 1).

Menetlusosalise taotlusel korraldab kohus temale kohtuotsuse või -määruse tõlkimise tema enda kulul (

§ 81

lg 6).

§ 110

lg 1 p 1 järgi võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt mh menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest.

§ 111

lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.

§ 111

lg 4 kohaselt ei hinnata menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust menetlusabi taotlemisel menetlusdokumendi või kohtulahendi tõlkimiseks. Kuna kohtule teadaolevalt ei valda kaebaja eesti keelt tasemel, mis võimaldaks tal keerulisemaid eestikeelseid õigustekste mõista, ning kaebaja majanduslik seisund ei ole piisav tõlkekulude kandmiseks, siis peab kohus kaebaja tõlkeabi taotlust praeguses asjas põhjendatuks. Kohus korraldab praeguses asjas kaebaja kohtule esitatud või esitatavate asjakohaste avalduste tõlkimise eesti keelde ning kohtulahendite tõlkimise vene keelde ning vabastab ta selles osas tõlkekulude kandmise kohustusest. 16. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) 6 3-24-3288 Ene Andresen 7