Obsah (5)

§ 120§ 121§ 4§ 43§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-1396 Määruse kuupäev 12. mai 2025 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi X kaebus töövaidluskomisjoni 9. mai 2025. a määruse peale töövaidlu

) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kaebajale kätte. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. X esitas
2. mail 2025 Tartu Halduskohtule avalduse, milles soovib, et halduskohus tühistaks töövaidluskomisjoni
3. mai
4. a määruse töövaidlusasjas nr 4-1/736/
5. Nimetatud määrusega keeldus Töövaidluskomisjon menetlusse võtmast OÜ jaoskond töövaidlusavaldust, kuna avaldaja esindaja X jättis tähtaegselt kõrvaldamata selles esinenud puuduse, s.o ei allkirjastanud avaldust. X leiab halduskohtule esitatud avalduses, et sellega on rikutud tema õigusi, sest kõikidesse riigiasutustesse tohib pöörduda vabalt valitud vormis. Pealegi oli tegemist käimasoleva menetluse raames esitatud vastunõudega, mitte uue avaldusega, ning X isikusamasus oli varem juba tuvastatud. Samuti on õigusvastane see, et töövaidluskomisjoni määrus ei ole märgitud vaidlustatavaks. X avaldus registreeriti Tartu Halduskohtus haldusasjana nr 3-25-
7. Kohus tõlgendab avaldust kaebusena ning mõistab, et X soovib tühistamiskaebusega vaidlustada töövaidluskomisjoni
8. mai
9. a määrust töövaidlusasjas nr 4-1/736/
10. 3-25-1396 Tulenevalt

§ 120

lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kohus leiab, et X kaebus tuleb tagastada, sest vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

§ 4

lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Töövaidlusi lahendab kohtuvälise organina Tööinspektsiooni juures asuv töövaidluskomisjon (töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 4 lg 1). Tegemist on eriseaduse alusel loodud kohtuväliselt töövaidlusi lahendava organiga, kelle tegevus on reguleeritud töövaidluse lahendamise seadusega. Töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumise korral saab töövaidlusasja pool pöörduda hagiga maakohtusse (TvLS § 58 lg-d 1 ja 2 ning § 2 lg 3, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1 ja § 9 lg 1). Seega lahendab töösuhtest tekkinud vaidlusi maakohus (TsMS § 9), mitte halduskohus. Vaidlus selle üle, kas töövaidluse lahendamise seadus näeb ette võimaluse vaidlustada töövaidluskomisjoni määrust, millega keeldutakse avalduse menetlusse võtmisest, ei muuda vaidlust avalik-õiguslikuks. Töötaja ja tööandja vaheline töösuhe on oma iseloomult eraõiguslik ja töövaidluste lahendamiseks on ette nähtud teistsugune menetluskord. Olukorras, kus tegemist on sisult eraõigusliku vaidlusega, ei ole halduskohtu pädevuses kontrollida tööinspektsiooni tegevuse õiguspärasust töövaidlusavalduse lahendamisel. Kaebajal on võimalik pöörduda oma õiguste kaitseks maakohtusse. 3. Eeltoodust tulenevalt tagastab halduskohus X kaebuse

§ 121lg 1 p 1 alusel.

Kohus selgitab, et kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 43lg 2).

4. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 2