KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Triin Siimpoeg Otsuse tegemise aeg ja koht
- mai 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-17832 Tsiviilasi V. M. hagi S. M. vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja V. M. (isikukood XXX) Kohtuistungi toimumise aeg
- aprill 2025 Kostja S. M. (isikukood XXX) RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada.
- Lahutada V. M. ja S. M. abielu, mis on registreeritud XXX Rooma-Katoliku Kirikus.
- Taastada V. M. perekonnanimi „S“ pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.
- Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Otsuse edastamine Toimetada kohtuotsus kätte hagejale ja kostjale. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja poolte seisukohad
- V. M. (hageja) esitas
- novembril 2024 Harju Maakohtule hagi S. M. (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt soovib hageja abielu lahutada, kuna kostja käitumine on agressiivne ning kostja on hagejat petnud. Alates
- oktoobrist 2024 ei ela kostja enam hagejaga koos.
- Kostja on abielu lahutamisele vastu. Kohtu seisukoht
- Hageja on esitanud kostja vastu abielu lahutamise nõude. Hageja nõude õiguslikuks aluseks on perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1, mis sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam pole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Seega saab kohus hagi rahuldada, kui abikaasade abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on pöördumatult lõppenud, kui abielulist kooselu pole ja on alust arvata, et sellist kooselu ei taastata. 3.
- Hageja ja kostja abielu on sõlmitud Rooma-Katoliku Kirikus XXX (dtl 8). Hageja soovib abielu lahutada, sest abikaasade abielusuhted on lõppenud ning hageja ei soovi kostjaga kooselu jätkata. Pooled ei ela koos alates
- aasta oktoobrist ning nende omavahelised suhted on konfliktsed. Kostja on istungil möönnud, et poolte vahel abielulist kooselu enam ei ole. Hageja ei pidanud leppimist võimalikuks ning ka kostja ei soovinud abielu jätkumist selleks, et abielulisi suhteid taastada. Kohtu hinnangul tuleb esitatud asjaolude põhjal asuda seisukohale, et hageja ja kostja abieluline kooselu on lõppenud, nende vahel abielulisi suhteid enam ei ole (pooled ei ela koos, ei majanda ühiselt, puuduvad intiimsuhted) ning puudub alus eeldada, et hageja ja kostja kooselu võiks taastuda. Kostja soov abielu jätkata tuleneb varalistest küsimustest ja muudest poolte vahel esinevatest erimeelsustest, mitte soovist jätkata abielulisi suhteid hagejaga. Neil kaalutlustel ei saa kohus jätta abielu lahutamata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ja kostja abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning PKS §-s 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Järelikult tuleb hageja ja kostja vahel Rooma-Katoliku Kirikus XXX sõlmitud abielu lahutada. Kohus rahuldab esitatud hagi.
- Nimeseaduse § 11 lg 1 ja lg 2 p 2 ning hageja taotluse alusel taastab kohus hageja esimese abielu eel kantud perekonnanime „S“. Menetluskulud
- TsMS § 164 lg 1 alusel jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Kindlaksmääratavad kulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Siimpoeg kohtunik 2
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.