Obsah (8)

§ 124§ 239§ 229§ 238§ 33§ 162§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad ja Viimase istungi aeg Harju Maakohus Aleksandr Ko

) § 423 lg 1 p 2, § 425 lg 1). 7. Seoses hagi osalise tagasivõtmisega määrab kohus tsiviilasja hinnaks 11 118 eurot (töötasu 6216 eurot + hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel 4902 eurot;

§ 124lg 1, § 134 lg 1 esimene lause, § 136 lg 1).

1. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
2. Hageja palub kohtul mõista kostjalt välja töötasu ja hüvitise seoses töölepingu erakorralise ülesütlemisega. Samas vaidlevad pooled selle üle, kas nende vahel oli töösuhe. Hageja selgitas, et juba
3. a sõlmisid pooled töölepingu, mille alusel tegi hageja kostjale tööd (v.a periood, kui hageja viibis lapsehoolduspuhkusel) kuni töölepingu erakorralise ülesütlemiseni
4. a. Kostja tunnistas kohtumenetluses, et hageja täitis üksikuid ülesandeid, kuid pooltevahelisel suhtel ei olnud tööõigusele omaseid tunnuseid, vaid tegemist võis olla käsundilaadse suhtega. Esmalt kvalifitseerib kohus pooltevahelise õigussuhte.
5. TLS § 1 lg 1 esimese lause kohaselt teeb töötaja töölepingu alusel tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse TLS § 1 lg 2 järgi, et tegemist on töölepinguga. Tööleping on sõlmitud, kui pooled on saavutanud kokkuleppe neile olulistes tingimustes (TLS § 4 lg 1, VÕS § 9 lg 1). Töölepingu võib TLS § 4 lg 2 järgi sõlmida kirjalikult või kaudse tahteavaldusega, s.o töötaja tööle asumisega, millele tööandja ei ole vastu vaielnud (RKTKm 30.03.2012, 3-2-1-30-12, p 11; RKTKo 19.01.2018, 2-16-5811/34, p 12.1). Töölepingut tuleb eeldada, kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib oodata üksnes tasu eest. Üksnes siis, kui on ilmne, et pooled ei olnud töösuhtes, tuleb sõltumata poolte väidetest lugeda tuvastatuks, et pooled ei sõlminud töölepingut (RKTKo 20.05.2020, 2-18-6908, p 11).
6. Pooltevahelise töösuhte kvalifitseerimisel arvestab kohus järgmiseid asjaolusid: 11.
7. TVK 26.07.2022 istungil selgitas kostja seaduslik esindaja R. K., et ta tegi töötamise registrisse kande töösuhte kohta, märkides hageja töölepingu alguseks 01.09.2016 ja lõpuks 21.02.2022 (dtl 36–39). Ka 05.02.2025 kohtuistungil kinnitas tööandja juhatuse liige kande tegemist. 11.
8. Hageja esitas oma pangakonto väljavõtte, millest nähtuvalt tegi kostja 25.11.2016 ülekande 6297,60 eurot selgitusega „Töötasu august, september, oktoober, november“ ja 29.12.2016 ülekande 17 488,40 eurot selgitusega „Töötasu november lõplik, detsember“ (tl 34). 11.
9. Muinsuskaitseameti 29.12.2022 kiri kinnitab, et amet väljastas 24.10.2016 kostjale tegevusloa arheoloogiamälestiste, ajaloomälestiste, ehitismälestiste, UNESCO maailmapärandi nimekirja objektil asuva ehitise ja veealuse mälestise uuringu, uuringu tegevuskavade ning muinsuskaitse eritingimuste koostamise ja muinsuskaitselise järelevalve tegevusaladel arheoloogia ja allveearheoloogia valdkonnas. Amet märkis vastutavaks spetsialistiks arheoloogist hagejat (tl 32). 11.
10. Kostja seaduslik esindaja R. K. tunnistas TVK 26.07.2022 istungil, et hageja täitis kostja huvides teatud ülesandeid
11. a novembris Rakveres ja
12. a detsembris Narvas toimunud väljakaevamistel (dtl 36–39). Ka kohtumenetluses kinnitas kostja, et hageja tegi töid seoses Rakvere ja Narva projektiga (kostja 28.03.2023 menetlusdokumendi p 2.3 (tl 73-74). Kohtule on esitatud dokumendid, mis kinnitavad, et hageja täitis kostja huvides ülesandeid. Kohtule on 3 esitatud kostja poolt valmistatud aruanded, mille koostajaks on kostja seadusliku esindaja kõrval märgitud ka hageja: 14.10.2019 aruanne hävitaja Ohotnik allveearheoloogiliste tööde kohta (tl 35–38), 31.10.2019 aruanne vraki Nimetu-83 allveearheoloogiliste tööde kohta (tl 39–44), 21.11.2021 uuringukava „Arheoloogilised uuringud Narva raekoja soojus- ja gaasitrassi asukohas“ (tl 49–57, tl 130–136), 08.11.2021 uuringukava „Rakvere linna kioskid xxx ja xxx Vallimäe kaevetööde arheoloogiline jälgimine“ (tl 58–60). 14.10.2019 ja 31.10.2019 aruanded ning 08.11.2021 uuringukava on varustatud hageja digitaalse allkirjaga (tl 89 pöördel, tl 91 pöördel-92, tl 94-95). 11.
13. Kohtule on esitatud kostja juhatuse liikme ja kolmandate isikute vahel toimunud kirjavahetus, millisesse oli kaasatud ka hageja (nt R. K. kirjad
14. a oktoobris (tl 104, tl 105), novembris (tl 89, tl 91, tl 93 pöördel, tl 114–116). Kohtule on esitatud ka kolmandate isikute kirjad, mis olid saadetud samaaegselt hagejale ja kostja juhatuse liikmele (nt M. R. kirjad
15. a novembris (tl 108, tl 110), J. V.17.12.2021 kiri (tl 118). Kohtule on esitatud hageja poolt kostja nimel kolmandatele isikutele
16. novembris saadetud kirjad (tl 111–113, tl 117).
17. Hinnates eeltoodud asjaolusid kogumis asub kohus seisukohale, et pooled sõlmisid
18. a töölepingu. Selle kasuks räägib kostja poolt töötamise registrisse tehtud kanne töölepingu algusja lõppkuupäevaga. Kohtumenetluses selgitas kostja, et hageja kohta registrisse tehtud kanne oli alates
19. a kuni
20. a „peatatud“ (nt kostja 28.03.2023 menetlusdokumendi p 2.2 (tl 73-74). Kohus toob välja, et registrikanne on informatiivse tähendusega ja see ei tekita, peata ega lõpeta töösuhet. Kohus saab õigussuhte kindlaksmääramisel muude tõendite kõrval kannet arvestada ka siis, kui teatud perioodil oli selle sisuks „peatatud“. Kostja poolt töötamise registrisse tehtud kanne näitab, et pooled käsitlesid pooltevahelist suhet töösuhtena. Töösuhte kasuks räägivad kostja poolt hagejale
21. a novembris ja detsembris tehtud rahaülekanded selgitusega „töötasu“. Kostja poolt töötasuna pealkirjastatud väljamaksete tegemine hagejale näitab, et pooled käsitlesid pooltevahelist suhet töösuhtena. Otsustades selle üle, kui suures töötasus pooled kokku leppisid arvestab kohus kostja poolt hagejale töötasuna makstud summasid. Kostja maksis hagejale viie kuu (
22. a august–detsember) eest kokku 23 786 eurot (25.11.2016 makse 6297,60 eurot + 29.12.2016 makse 17 448,40 eurot), mis teeb töötasu suuruseks 4757,20 eurot kuus (23 786 eurot : 5 kuud). Eeltoodud väljamaksed näitavad, et pooled leppisid kokku hageja töötasus 4757,20 eurot. Kostja seaduslik esindaja tunnistas TVK 26.07.2022 istungil ja kohtumenetluses, et hageja täitis kostja huvides ülesandeid. Kohtule on esitatud kostja nimel koostatud aruanded ja uuringukavad, mille autoriks on märgitud ka hageja. Hinnates aruannete ja uuringukavade sisu koosmõjus Muinsuskaitseameti 29.12.2022 kirjaga oli hageja tööülesandeks uuringute tegemine erinevate arheoloogiliste ja ajalooliste objektide kohta. Kostja kinnitused, et hageja täitis kostja huvides ülesandeid ja kohtule esitatud kostja nimel koostatud dokumendid kinnitavad, et ülesannete täitmise ja dokumentide koostamise käigus allus hageja kostja korraldustele, sest ainult kostja sai anda hagejale korraldusi selle kohta, kus peab hageja ülesandeid täitma ning kas ja millise sisuga dokumente peaks hageja koostama. Kohus leiab, et uuringute läbiviimine ja seda kajastavate dokumentide koostamine on tegevus, mille tegemist võib oodata üksnes tasu eest. Kostja oli kaasanud hageja kirjavahetusse kolmandate isikutega ja selliselt näitas kostja väljapoole, et hageja osaleb kostja tegevuses. Hageja ise näitas kolmandatele isikule oma seost kostjaga. Näiteks saatis hageja kolmandatele isikutele kirju märkides kirjasse kostja nime. Kostja talus hageja käitumist. Ka kolmandad isikud on käsitlenud hagejat kostjaga seotud isikuna, lisades hagejat kostjale suunatud kirjade koopiasse. 4 Vaadeldes eeltoodud asjaolusid kogumis on kohus seisukohal, et hageja ja kostja sõlmisid
23. a töölepingu, mille järgi oli hageja ülesandeks teha kostja juures uuringuid arheoloogilisi ja ajalooliste objektide kohta ning koostada uuringutega seotud dokumente. Hageja töötasu oli 4757,20 eurot.
24. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et ta tegi töötamise registrisse kande ja kandis hagejale „töötasuna“ pealkirjastatud raha eesmärgiga, et hageja vormistaks lapsehoolduspuhkuse ja saaks suuremat emapalka. Kostja on vaidluse käigus olnud seisukohal, et pooltevaheline suhe võis vastata töövõtulepingu tunnustele (TVK 26.07.2022 istungi protokoll (dtl 36–39) või käsunduslepingu tunnustele (kostja 07.09.2022 menetlusdokumendi p 2.2 (tl 1–3). Kostja ei ole tõendanud, et pooltevaheline suhe vastas töövõtu- või käsunduslepingu tunnustele. Kostja kirjalikes dokumentides esitatud seisukohti ja kostja juhatuse liikme poolt 05.02.2025 kohtuistungil antud seletusi kohus pooltevaheliste suhte kvalifitseerimisel ei arvesta, kuna kirjalikud seisukohad ja seletused istungil ei ole tõendid

§ 239lg 2 mõttes.

1. Hageja palub mõista kostjalt välja töötasu
2. a augusti ja oktoobri ning
3. a novembri ja detsembri eest (hageja 14.05.2024 menetlusdokument (tl 101-102). Töötundide arvu kinnitamiseks on hageja esitanud tema koostatud ülevaated tööülesannetest ja töö kestusest (tl 61, tl 83, tl 87 pöördel, tl 90 pöördel, tl 92). Kohus leiab, et hageja koostatud ülevaated on menetlusosalise seletused. Hagimenetluses on menetlusosalise seletus

§ 229

lg 2 esimese lause kohaselt tõendina käsitatav vaid juhul, kui see on antud vande all. Menetlusosalise seletused ei ole tõend ning kohus ei saa rajada otsust poole seletusele, mis ei ole vande all antud (RKTKo 17.06.2021, 2-16-17491, p 15.5). Kuivõrd hageja seletused (ülevaated tööülesannetest ja töö kestusest) ei ole tõendid, ei arvesta kohus nendega (

§ 238lg 5).

Kohus ei arvesta hageja poolt 05.02.2025 istungil antud seletusi, kuna seletus ei ole tõend

§ 229lg 2 mõttes.

Kohus jätab

§ 33

lg 3 alusel arvestamata hageja esitatud ingliskeelsed dokumendid: 08.11.2019 ja 13.11.2019 kirjad (tl 92 pöördel – 93) ja R. A. S. seletus (tl 95), kuna hageja ei ole dokumentide tõlget esitanud. Lisaks palus hageja 14.05.2023 menetlusdokumendis jätta tähelepanuta väidetava ingliskeelse dokumendi (tl 101–103).

1. Hageja on esitanud kohtule 14.10.2019 aruande hävitaja Ohotnik allveearheoloogiliste tööde kohta (tl 35–38) ja 31.10.2019 aruande vraki Nimetu-83 allveearheoloogiliste tööde kohta (tl 39– 44). Aruannetest nähtuvalt toimusid erinevad uuringud
2. a suvel ja aruanded said valmis
3. a oktoobris. Dokumentides puuduvad küll andmed selle kohta, kes ja kui palju tööd tegi, kuid arvestades läbiviidud uuringute mahtu on usutav, et hageja täitis kostja huvides erinevaid ülesandeid. Selle kasuks räägib ka see, et kostja ise märkis aruannete koostajaks hageja ning aruanded on varustatud hageja digitaalse allkirjaga (tl 92, tl 94). Aruanded tõendavad, et hageja tegi kostjale tööd
4. a augustis ja oktoobris.
5. Hageja on esitanud kohtule 21.11.2021 uuringukava „Arheoloogilised uuringud Narva raekoja soojus- ja gaasitrassi asukohas“ (tl 49–57, tl 130–136) ja 08.11.2021 uuringukava „Rakvere linna kioskid xxx ja xxx Vallimäe kaevetööde arheoloogiline jälgimine“ (tl 58–60). Uuringukavades puuduvad küll andmed selle kohta, kes ja kui palju tööd tegi, kuid usutav on, et hageja täitis kavade koostamise käigus kostja huvides erinevaid ülesandeid. Selle kasuks räägib ka see, et kostja ise märkis kavade koostajaks hageja ning 08.11.2021 kava on varustatud hageja digitaalse allkirjaga (tl 89 pöördel). Hageja saatis
6. a novembris kolmandatele isikutele seoses töödega Narvas ja Rakveres kirju, kus ta tutvustab Rakvere tööde graafikut (tl 111), edastab Rakvere töödega seotud dokumendid (tl 112), saadab pilte töödest (tl 113), kirjeldab Narvas tehtud töid ja saadab pilte (tl 114–117). Eeltoodud tõendid kogumis kinnitavad, et hageja tegi kostjale tööd
7. a novembris ja detsembris. 5
8. Kostja esitas 14.05.2024 erinevad dokumendid kinnitamaks seda, et kostja seaduslik esindaja tegi vaidlusalusel perioodil tööd (tl 129–142). Kostja tõendid kinnitavad, et kostja juhatuse liige tegi tööd. Samas see asjaolu ei välista töö tegemist hageja poolt. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et ka hageja tegi vaidlusalusel perioodil kostjale tööd. Kostja väited ja tõendid seoses Saaremaa Tagalahe kalakasvanduse arheoloogiliste uuringutega ei ole olulised, sest hageja ei esita kostja vastu nõuet viidatud projektidega seoses.
9. TLS § 43 lg 1 järgi eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg), kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas (osaline tööaeg). Tõendatud ei ole, et pooled oleksid osalises tööajas kokku leppinud, seetõttu tuleb TLS § 43 lg 1 alusel eeldada, et hageja tegi tööd täistööajaga. Seega on hagejal õigus saada töötasu
10. a augusti ja oktoobri ning
11. a novembri ja detsembri eest lähtudes eeldusest, et hageja on töötanud täistööajaga. Kostja ei ole tõendanud, et viidatud perioodil oleks hageja teinud tööd vähem kui 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.
12. Kohus on tuvastanud, et hageja tegi kostjale
13. a augustis ja oktoobris ning
14. a novembris ja detsembris tööd täistööajaga. Pooled leppisid kokku hageja töötasus 4757,20 eurot. Kostja ei ole tõendanud hagejale töötasu maksmist. Hagejal on õigus saada töötasu nelja kuu eest kokku 19 028,80 eurot. Hageja palub hagis mõista kostjalt välja 6216 eurot. Kohus on seotud hageja nõudega. Kohus mõistab TLS § 28 lg 2 p 2 ja VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja töötasu 6216 eurot.
15. Hageja palub kohtul mõista kostjalt välja TLS § 100 lg 4 alusel hüvitis seoses töölepingu erakorralise ülesütlemisega. Hageja ütles 07.03.2022 avaldusega töölepingu erakorraliselt üles TLS § 91 lg 2 p 2 alusel, kuna kostja ei ole töötasu maksnud (avalduses on ekslikult märgitud TLS § 92 lg 2 p 2; tl 62). Puudub vaidlus, et kostja sai ülesütlemisavalduse kätte. Kostja ei ole töölepingu ülesütlemist töövaidlusorganis vaidlustanud ja järelikult on ülesütlemine algusest peale kehtiv (TLS § 105 lg 2).
16. Töötajal on õigus saada TLS § 100 lg 4 alusel hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Hageja keskmiseks töötasuks saab pidada 4757,20 eurot. Kohtu ette ei ole toodud hüvitise vähendamist või suurendamist õigustavaid asjaolusid. Seega on hagejal õigus saada hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 14 271,60 eurot (4757,20 eurot x 3 kuud). Kohus on aga seotud hageja nõudega mõista kostjalt välja hüvitis 4902 eurot. Kohus mõistab TLS § 100 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 4902 eurot.
17. Hagi rahuldatakse ja kohus jätab menetluskulud kostja kanda (

§ 162lg 1).

Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (

§ 177lg 2).

23. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 6