KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 17.04.2025.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-136805 Ts

§ 101järgses muutuvas summas, mis hagi esitamise seisuga oli 260,33 eurot kuus.

Kostja seisukohad

1. Kostja vaidleb hagile vastu. Lapsevanemad lahutasid abielu ja jagasid ühisvara, kokku lepiti, et hageja ema saab ühisvara müügitulust oma osast 6 049 eurot rohkem ja seda summat tuleks vajadusel lugeda ettemaksuks, mis katab osa võimalikest elatisenõuetest. Ettemaksu arvesse võttes on kostja juba katnud hageja eluasemekulud vähemalt
2. aastani. Kostja on lisaks võtnud endale kohustuse hoolitseda hageja eest pool ajast ning vastutada sel perioodil lapse jooksvate kulutuste eest, mida ta on ka siiani teinud. Kostja annab hagejale ülalpidamist vahetult. Kostja viib regulaarselt hageja autoga trenni, kannab seonduvalt transpordikulud, samuti uisukooliga kaasnevad kulud nt uiskude laenutamise eest, vahepalad, toidukulud ajal, mil hageja on koos kostjaga ja ööbib kostja juures. Samuti kui kostja viib hageja üritustele, kannab ta sellega seoses kaasnevad kulud, nt kulud kingituste soetamiseks, pääsupiletid jne. Iga-aastaselt on kostja viinud hageja reisima. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja taotlus tõendite kogumiseks
3. Kostja märkis 25.11.2024 menetlusdokumendis, et palub kohustada hageja esindajat esitama tõendid, mis kinnitavad, et kostja on olnud kättesaamatu või keeldunud suhtlemast lapsega. Kostja täiendas 14.03.2025, et taotleb, et hageja esindaja esitaks kõik kirjalikud tõendid, sealhulgas kirjavahetuse (e-kirjad, SMS-sõnumid, sotsiaalmeedia sõnumid või muud elektroonilised teated), mis kinnitaksid või lükkaksid ümber hageja esindaja väited selle kohta, et kostja ei ole olnud lapsega kontaktis või on sellest keeldunud. Nimetatud tõendite eesmärk on tõendada või ümber lükata hageja esindaja poolt esitatud väide, et kostja on olnud kättesaamatu või on keeldunud lapsega suhtlemast. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. TsMS § 236 lg 3 järgi tõendite kogumise taotlemisel peab menetlusosaline põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb. Tõendite kogumise taotluses tuleb märkida ka kogumist võimaldavad andmed. Kohus jätab taotluse tõendite kogumiseks rahuldamata, leides, et tõendid, mille kogumist taotletakse ei ole esitatu põhjal määratletavad. Kas kostja on olnud kättesaamatu või keeldunud lapsega suhtlemisest ei oma asja lahendamisel ka tähendust. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused 4.

(perekonnaseadus) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased).

§ 97p 1 2 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

Nähtuvalt hagile lisatud sünnitõendist (dtl 21-24, tõlge dtl 57-58) on kostja hageja isa, mistõttu on hagejal õigus saada kostjalt ülalpidamist. 5.

§ 100

lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.

§ 100

lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Pooled ei vaidle, et hageja elab oma ema juures. 6. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18). 7.

§ 101

lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2023 on indekseeritud baassumma 249,78 eurot, alates 01.04.2024.a. 272,76 eurot ning alates 01.04.2025.a. 282,31 eurot. 8.

§ 101

lg 5 alusel ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Alates 01.01.2023.a on lapsetoetus 80 eurot kuus (PHS § 17 lg 3). 9.

§ 101

lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Pooled vaidlevad, kui sageli hageja isa juures keskmiselt viibib.

1. Kostja on välja toonud, et kohtus lapsega 2023.a. oktoobris (dtl 147-151) järgnevalt: ööbimisega 06.10-07.10, 12.10-13.10, 14.10-15.10, 21.10-22.10; 26.10-27.10; 28.10-29.10 - so kokku 6 ööpäeva; lisaks kohtus kostja lapsega 01.10, 03.10, 04.10, 05.10, 17.10, 31.10.2023 päeval; 2023.a. novembris oli ööbimisega kohtumisi 5 ööpäeva, kokku kohtus lapsega 8 päeva vältel.
2. Kostja märkis, et taoline kord, kus kostja läks hagejale järgi või hageja läks pärast kooli otse kostja koju, seejärel kostja viis hageja trenni või mõnele üritusele ning hiljem viis hageja vastavalt hageja või hageja esindaja soovile või loale enda koju või hageja esindaja koju, kehtis kuni 2024.a. suve alguseni. Lisaks võis hageja jääda ööbima kostja juurde reedest pühapäevani. Lisaks viibis hageja neljal korral umbes nädala kostja juures ööbimisega iga kord, kui hageja esindaja oli lähetuses või puhkusel.
3. Hageja väitel veedab hageja kostjaga mõned tunnid nädalas, kus ta viib lapse trenni ja tagasi ema juurde koju. Laps on viibinud kostja juures keskmiselt 3 ööpäeva kuus, kuid need ööbimised pole regulaarsed ning on mõned kuud alates hagi esitamisest, kus laps pole ühtegi korda kostja juures tervet ööpäeva veetnud.
4. Nähtuvalt esitatud sõnumivahetusest (koos tõlkega dtl 212) leppisid vanemad 2024.a. mais kokku, et laps on isa juures 23.05-28.05, so 5 ööpäeva.
5. Pooled ei vaidle, et 2024.a. suve osas lepiti kokku selliselt, et hageja on isaga 15.-30.06.2024, 15.31.07.2024 ja 15.-30.08.2024 (e-kirjad dtl 179, tõlge dtl 186), so vastavalt 15, 16 ja 15 ööpäeva. 3
6. Kostja on välja toonud, et alates 2024.a. septembrist kohtub kostja hagejaga 4-5 korda nädalas; nimelt teisipäeviti ja laupäeviti ja iga teine neljapäev viib kostja hageja hageja esindaja kodunt trenni; pärast trenni on hageja kostja koos, seejärel viib kostja hageja ööbima hageja esindaja koju; nädalavahetustel jääb hageja ööbima kostja juurde. Laps viibis kostja juures septembris 2024 järgmistel kuupäevadel: 2., 5., 10., 12., 14.,
7. ja
8. Hageja ööbis kostja juures: 25.–
9. oktoober 2024, 1.–
10. november 2024,
11. -
12. november 2024 ning 16.–
13. november
15. Tõendamaks, et kostja nõustus võtma lapse oktoobris, on kostja esitanud sõnumivahetuse (dtl 211, tõlge dtl 212). Sõnumivahetusest nähtuvalt kirjutas hageja ema kostjale 24.10.2024, et kas saaksid see nädalavahetus reede õhtust alates kuni pühapäevani A. veeta, ta pole olnud sinu juures alates augusti lõpust, mis on kooskõlas hageja väitega, et menetluse kestel on esinenud kuid, kui hageja ei ole kostja juures korraga tervet ööpäeva üldse olnud.
16. Kostja on välja toonud, et 2024.a. detsembris hageja ööbis kostja juures 07.–08.12, 2025.a. jaanuaris 04.–05.01, 11.–12.01, 17.–19.01, 24.–25.01, veebruaris 07.–09.02, märtsis 01.–02, 07.– 09, 12.03-13.
18. Kohus leiab, esitatu ei võimalda tuvastada, et laps viibiks vastavalt vanematevahelisele kokkuleppele kostja juures aastas keskmiselt 7 ööpäeva või enam kuus. Vähemalt 7 ööpäeva ei tule aasta keskmisena kokku ei arvestades aastast perioodi alates hagi esitamisest 14.09.2023 14.09.2024, sj võttes arvesse suvel isaga oldud pikemaid perioode, ega nähtu esitatust, et kokku oleks lepitud regulaarses suhtlemises enamas ulatuses ka hilisemalt. Kostja enda väidetel viibis laps temaga 2024.a. detsembris ühe ööpäeva, 2025.a. jaanuaris viis ööpäeva, veebruaris 2 ööpäeva. 19.

§ 101

lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Kostja ei ole kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele. 20.

§ 101

lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus on seega: -alates 03.11.2023 kuni 31.03.2024.a. 260,33 eurot kuus (249,78 + 50,55 (viimane keskmine brutokuupalk 1 685 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)); -alates 01.04.2024 kuni 31.03.2025.a. 287,72 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)); - alates 01.04.2025.a. 301,74 eurot kuus (282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot). 21. Tulenevalt

§ 102

lg 2 II-III lausest võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 22. Kohus leiab, et kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mis võiksid anda alust ülalpidamiskohustuse vähendamiseks alla

§ 101-järgse ulatuse.

Kostja on välja toonud, et alates 10.01.2024 tema ametikoht koondati ning ta on töötu (Töötukassa otsus dtl 171). Riigikohus on selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid; vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike; piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid (2-16-100215, p 20). Kohus leiab, et ainuüksi asjaolu, et kostja alates 10.01.2024 ei tööta, ei ole objektiivseks, kostjast sõltumatuks asjaoluks, mis takistaks tal piisava 4 sissetuleku teenimist, sh selleks vajaliku uue töökoha leidmist, et anda hagejale ülalpidamist vähemalt

§ 101-järgses ulatuses.

1. Pooled vaidlevad, kas ja mis ulatuses kostja on hagejale ülalpidamist andnud. Hageja on välja toonud, et tema igakuised vajadused on järgmised: eluase toit transport tervishoid, hügieen riided-jalanõud vaba aeg, meelelahutus huviharidus side kool kokku (eur/kuus) 330 250 100 45 80 10 175 25 20 1035
2. Kostja on märkinud seoses eluasemega, et temale langev osa on märgitust pool, so 165 eurot kuus, sj tuleks ettemaksuks arvestada 6 049 eurot, mille hageja ema sai ühisvara jagamisel
3. a.-l. oma osast rohkem. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et lapsevanemad oleks ühisvara jagamisel lapsele ülalpidamise andmises kokku leppinud kostja väidetud viisil, mh ei nähtu sellist kokkulepet kostja esitatud lepingutest (dtl 73-79). Isegi kui kostja väidetud kokkuleppe tõendaks, ei välista ülalpidamiskohustuse täitmise reguleerimine vanemate omavahelises suhtes lapse nõudeõigust. Kolmandaks, isegi kui lugeda, et kostja on hagejale andnud ühekordselt ülalpidamist 2020.a.-l. 6 049 eurot, ei saa ülalpidamiskohustus olla edasiulatuvalt täidetud. Riigikohus on selgitanud, et kui lapsevanem on maksnud lapsele elatist rohkem, kui ta oli selleks seaduse või kohtulahendi järgi kohustatud, ei saa rohkem tasutud summat käsitada elatise ettemaksena ja seeläbi vabastada vanemat tulevasest igakuise elatise tasumise kohustusest. Elatise nõude välistamine varem enam tasutud elatise tõttu on olemuselt tasaarvestus VÕS § 197 lg 1 mõttes. Lapse huvides on saada ülalpidamiseks vajalikku raha regulaarselt, et kasutada seda oma vajaduste rahuldamiseks (nt toidu-, eluaseme-, haridus- ja transpordikulude katmiseks). Sellest põhimõttest juhindudes on seadusandja VÕS § 200 lg 1 p-s 1 välistanud võimaluse tasaarvestada ülalpidamise nõuet ning sätestanud

§ 100

lg-tes 1 ja 4 kohustuse maksta elatist perioodiliselt iga kuu eest ette (2-17-6713, p 23).

1. Kostja on välja toonud, et kui ta veedab hagejaga aega, siis ta kannab ka vahetult hageja kulusid, eelkõige seoses transpordi, toidu ja meelelahutusega. Kostja on seisukohal, et kulud nagu toit, eluase, transport, hügieenitarbed, harilikud apteegikaubad, meelelahutus ja vaba aeg sõltuvad lapse viibimiskohast. Kohus nõustub kostjaga, et ülalpidamiskohustuse täitmiseks tuleb lugeda ka vahetult saadud ülalpidamise väärtus.
2. Pooled ei vaidle, et hageja viibib kostja juures keskmiselt vähemalt 3 ööpäeva kuus, kohus tuvastas eelnevalt, et 2024.a. mais oli hageja kostja juures 5 ööpäeva ning 2024.a. suvel juunis, juulis ja augustis vastavalt 15, 16 ja 15 ööpäeva. Võttes aluseks hageja nimetatud igakuiste vajaduse ulatuse, mille osas kostja vastuväiteid esitanud ei ole, on vahetu ülalpidamise hinnanguline väärtus ühe ööpäeva kohta seoses toiduga 8,3 eurot (250:30), eluasemega 11 eurot (330:30), transpordiga 3,3 eurot (100:30), esmaste hügieeni- ja apteegitarvetega 1,5 eurot (45:30). Kohus leiab, et lapse hinnanguline vajadus seoses meelelahutuse ja vaba aja veetmisega, eeldusel, et see hõlmab nt kinos ja kohvikus käimist, väljasõite, vahel mänguasjade ja raamatute ostmist, sõprade sünnipäevadel osalemist, ei saa hinnanguliselt, võttes arvesse ka hagis kirjeldatud lapse elulaadi, olla vähem kui 50 eurot kuus. Kostja on välja toonud ning pooled ei vaidle, et kostja kohtub lapsega sageli päevasel ajal ja tehakse midagi koos. Sellistel asjaoludel leiab kohus, et kostja täidab endale langevat osa lapse vaba aja sisustamisel vahetult. Vastavalt antud ülalpidamise väärtus on 5 hinnanguliselt 25 eurot kuus (50:2). Seejuures ei oma tähendust kostja esitatud tõendid tegelikult tekkinud kulude kohta, kuna kulutusi võib soovi korral teha mistahes ulatuses.
3. Pooled ei vaidle, et alates 2024.a. septembrist sõidutab kostja hagejat trenni ja sealt tagasi vähemalt kord nädalas, so 4 korda kuus. Hageja on põhjendanud keskmisest suuremat vajadust seoses transpordiga sellega, et last on vaja sõidutada erinevatesse trennidesse ja huviringidesse. Vahetult antud ülalpidamise väärtus vastab kohtu hinnangul täiendavalt neljale päevale kuus.
4. Hageja on esitanud nõude

§ 101-järgses ulatuses ülalpidamise saamiseks alates hagi esitamisest 14.09.2023.

Tulenevalt

§ 100lg 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Kohtuotsuse tegemise seisuga tulnuks kostjal anda ülalpidamist kokku 5 463,88 euro ulatuses, võttes arvesse vahetult saadud ülalpidamise väärtust, on kostja andnud ülalpidamist oma kohustuse ulatusest vähem 2 834,98 euro võrra vastavalt järgmisele arvestusele: kuu 14-30 sept 23