Obsah (5)

§ 349§ 68§ 74§ 75§ 78

1-13-10218 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. november 2013 Tallinn Kriminaalasja number 1-13-10218 (12230107108) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi s

§ 349

järgi Prokurör Mariana London Süüdistatav X.U Kaitsja Ik: XXX, kodakondsuseta, keskharidus, emakeel: vene keel, töökoht: ametlik töökoht puudub, elukoht: Xxx. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 04.07.2012 kuni 06.07.2012, elukohast lahkumise keeld alates 06.07.2012, tõkend KrMS § 128 lg 3 kohaselt aegunud. Kohtu alla andmisel tõkendit ei kohaldatud Varasem karistatus: Kriminaalkorras karistamata, korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest. Advokaat Anatoli Jaroslavski RESOLUTSIOON 1. X.U süüdi tunnistada

§ 349

ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 5 (viis) kuud. 2.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, so kahtlustatavana kinnipidamise aeg 04.07.2012 kuni 06.07.2012, so 3 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva. 3.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jätta X.U-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva X.U suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et X.U temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 p-des 1 kuni 5 (enne 01.01.2013 kehtinud

§ 75

lg 1 redaktsiooni kohaselt) ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel 612 7742). 1 4.

§ 75

lg 1 p-de 1, 2, 3, 4 ja 5 kohaselt kohustada X.U järgima katseajal kontrollnõudeid: 1) elama alalises elukohas aadressil Sõle 61 - 17, Tallinn; 2) ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 5.

§ 78

p 1 alusel arvestada X.U-le määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 25.11.

2. X.U-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2; ja § 180 lg 1 alusel sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 ja § 313 lg 1 p 7 ja 12 alusel kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgituseks: „X.U , 1-13-10218, sundraha“.
3. X.U-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1 alusel kohtueelsel menetlusel määratud kaitsjale makstud tasu 36 (kolmkümmend kuus) eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 ja § 313 lg 1 p 7 ja 12 alusel kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „X.U, 1-13-10218, kaitsjatasu“.
4. Erinevate menetluskulude üheaegsel tasumisel tuleb maksekorraldusele märkida tasutava menetluskulu nimetus ja tasutava summa suurus. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
5. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
6. Asitõend: X.U juhitud sõidukist leitud ja ära võetud ning kriminaalasja materjalide juurde võetud väärteomenetluses koostatud kiirmenetluse otsus nr 10220122153663 jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.
7. Asitõend: X.U kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud kaks võtit, sularaha 670 eurot, sõiduauto Mercedes Benz registreerimismärgiga xxx koos võtmetega, mobiiltelefon Samsung koos sim-kaardiga, millised asjad on tagastatud asjade omanikule X.U-le, jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade omanikule.
8. Asitõend: X.U-lt ära võetud Xxxjuhiluba nr XXX, milline on kohtueelsel menetlusel tagastatud juhiloa omanikule Xxx, jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja omanikule.
9. Asitõend: Xxx pangakaart, milline on kohtueelsel menetlusel tagastatud seaduslikule valdajale Xxx, jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja seaduslikule valdajale. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
10. peatüki
11. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. 2 Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: X.U ´i süüdistatakse süüdistusakti kohaselt selles, et tema 04.07.2012 kella 19:48 ajal Tallinn-Narva mnt
12. kilomeetril, pannes sõiduki Mercedes-Benz reg nr xxx juhina toime piirkiiruse ületamise, esitas sõiduki kinnipidamisel enda isiku tuvastamiseks politseiametnikule teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi, nimelt oma venna XXX juhiloa, eesmärgiga vabaneda karistusest liiklusrikkumise toimepanemise eest. Seega X.U pani toime

§ 349

järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teise isiku nimele väljastatud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eesmärgiga vabaneda kohustusest. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 25.11.2013 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Mariana London, süüdistatava X.U ja tema kaitsja Anatoli Jaroslavski vahel järgnev kokkulepe: 1.

§ 349

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. 2.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus 04.07.2012 kuni 06.07.2012, so 3 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva. 3.

§ 74

lg 1, 2 sätete alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui X.U ei pane 18 kuu pikkusel katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi (vastavalt enne 01.01.2013 a kehtinud regulatsioonile järgmises sõnastuses): 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kokkuleppe ja kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 4, 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-st 1, 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313;

§ 349

, 68 lg-st 1; § 75 lg-st 1 ning § 78 lg-st 1 asub kohus seisukohale, et X.U tuleb temale

§ 349

ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Puutuvalt KrMS § 180 lg 1 alusel väljamõistetavatesse menetluskuludesse, leiab kohus järgmist. 3 X.U-lt tuleb välja mõista nii määratud kaitsja tasu, kui ka sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Seejuures peab kohus vajalikuks selgitada, et süüdistatava ankeetandmete kohaselt tuleb süüdistatava puhul möönda töökoha või muu legaalse sissetuleku puudumist, mis tagaksid talle igakuised legaalsed elatusvahendid, kuid siinkohal ei saa jätta märkimata, et süüdistatava näol tegemist on täisealise ja töövõimelise isikuga, kelle puhul kohus eeldab tööle asumist. Samuti puuduvad kriminaalasjas tõendid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavatele ilmselt üle jõu, kuivõrd süüdistatav on kinnitanud endal mõningase sissetuleku olemasolu. Samuti ei saa jätta märkimata, et kuriteo toimepanek on olnud süüdistatava enda vaba ja teadlik valik ning eelnevalt korduvalt väärteokorras karistatud isikuna on ta teadlik sellest, et süütegude toimepanemise ning süüteoasja menetlemisega kaasnevad vältimatult ka menetluskulud. Samuti ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. Senine kohtupraktika on olnud kestvalt seda meelt, et vaatluse all oleva menetluskulude kandmisest vabastamise aluse korral tuleb esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla nö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada. Süüdistatavat on eelnevalt korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvide ja arestidega ning määratud rahatrahvid on jäetud ettenähtud tähtaja jooksul tasumata. Seega leiab kohus, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet süüdistatava resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta süüdistatava enda kanda. KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse kaaluda menetlusekulude osade kaupa tasumist või ka nende kulude ajatamist. Analüüsides käesoleva kaasuse asjaolusid, samuti seda, et kriminaaltoimikus puuduvad andmed süüdistataval püsiva sissetuleku kohta, leiab kohus, et menetluskulude tasumise võib määrata pikema aja peale, andes süüdistatavale võimaluse vabatahtlikult hüvitada menetluskulu seaduses sätestatud maksimaalse tähtaja, so ühe aasta jooksul KrMS § 180 lg 3 ja § 313 lg 1 p 7 ja 12 alusel. Märt Toming kohtunik 4