1-16-483/1203

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2021, Tartu Kriminaalasja number 1-16-483 Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. oktoobri
3. a määrus Haron Dikajevi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Haron Dikajevi (Dikajev; isikukood 36508030330) kaitsjate vandeadvokaat Tanel Mällase ja advokaat Raiko Paasi määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. oktoobri
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Harju Maakohus karistas Haron Dikajevit 21.08.
7. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-483 KarS § 121 lg 1 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega ja KarS § 256 lg 1 järgi 12 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus liitkaristuseks kuritegude kogumis 12 aastat vangistust, mille alguseks luges 29.06.
8. 1.
9. Tallinna Ringkonnakohus jättis 01.06.
10. a otsusega Harju Maakohtu 21.08.
11. a otsuse Haron Dikajevi süüditunnistamises ja karistamises muutmata. 1.
12. Kohtuotsused jõustusid Riigikohtu määrusega 06.01.
14. Viru Vangla saatis 29.06.2021 Viru Maakohtule materjalid Haron Dikajevi tingimisi enne 1 tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve alla. 2.
15. Viru Vangla ja Viru Ringkonnaprokuratuur ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.
16. Viru Maakohus jättis 27.10.
17. a määrusega Haron Dikajevi vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. 3.
18. Maakohus leidis, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat iseloomustab asjaolu, et ta on avalikkusele kõrgohtlik, kuna tema mõtlemine, käitumine ja hoiakud on kuritegeliku kalduvusega. Oht seisneb eelkõige kuritegeliku ühenduse loomises, juhtimises ja Haron Dikajevi juhitud ühenduse poolt ulatusliku materiaalse kahju tekitamises. Samuti seisneb oht kehalises väärkohtlemises kuni kergete vigastuste tekitamiseni, tulirelva ebaseaduslikus käitlemises ja väljapressimises rahalise kasu saamise eesmärgil. Vangla hinnangul on oht kõige tõenäolisem olukordades, kus Haron Dikajev soovib teenida suuremat majanduslikku tulu, kuid samuti ka olukordades, kus isikutel on tekkinud erimeelsused Haron Dikajevi poolt juhitud kuritegeliku ühendusega ning ka kuritegeliku ühenduse liikmete vahel. Ohtu suurendavaks asjaoluks on kuritegeliku ühenduse juhtimine ja selle liikmete kallutamine kuritegevusele. 3.
19. Haron Dikajevi käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas, tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Distsiplinaarkaristuste puudumine on kiiduväärt, kuid sellest ei saa teha järeldust tema muutumisest. Jätkates karistuse kandmist vanglas on süüdimõistetul võimalik tõestada, et praegune käitumine on püsiv ja tagasilangusi ei esine. Maakohus pidas positiivseks, et Haron Dikajevil ei ole tasumata nõudeid ning probleeme sõltuvusainete tarvitamisega. Samuti on tal olemas kindel elukoht, mis vastab elektroonilise valve nõuetele, suhted lähedastega on head ja toetavad. Vabanemisel asub tööle pereärisse OÜ Primalend. Kuigi Haron Dikajev omas enne vangistust ametlikku töökohta ja teatavat sissetulekut, siis peamiselt elatus ta siiski kuritegelikul teel teenitud tulust. Isikul on väljakujunenud elustiil, mille kvaliteet oli ilmselgelt kõrgem kui ametlikult teenitud sissetulek võimaldas (sh Viimsisse soetatud elumaja). Kuna isiku peamiseks sissetulekuks ja elatusallikaks oli kriminaalsel teel saadud tulu, siis mõjutas see oluliselt Haron Dikajevi majanduslikku olukorda ja toimetulekut. Arvestades isiku kõrget positsiooni kuritegelikus maailmas, nõustus maakohus vangla hinnanguga, mille kohaselt on ebatõenäoline, et isik suudab vabaduses elatuda üksnes ametlikult teenitud tulust. 3.
20. Haron Dikajev on ise väitnud, et tema tutvusringkond on väga lai – sinna kuulub nii seaduskuulekaid kui ka kriminaalse taustaga isikuid nii Eesti Vabariigist kui ka mujalt maailmast. Vanglas peetavate kirjavahetuskaartide järgi suhtleb kinnipeetav aktiivselt erinevates Eesti vanglates viibivate isikutega. Vanglale teadaolevalt tunneb Haron Dikajev muuhulgas Venemaa Föderatsioonis tegutsevaid kriminaalse taustaga isikuid, sh kriminaalses maailmas kutsutavaid ''seaduslikke vargaid''. Haron Dikajev ei ole mõjutatav, aga ta on ise mõjutaja. Kinnipeetavat ennast mõjutab soov teha otsuseid, säilitada ja ka tõsta enda autoriteeti ning positsiooni kuritegelikus maailmas. Kohtuotsuse kohaselt jagas Haron Dikajev kuritegeliku ühenduse liikmetele korraldusi ja ülesandeid ning eksimuste eest said ühenduse liikmed karistada. Eeltoodu näitab, et kinnipeetava elustiil on äärmiselt hoolimatu, riskiv ja teisi ära kasutav ning sellest tulenev uue kuriteo toimepanemise risk jääb püsima. 2 3.
21. Individuaalne täitmiskava kinnitati alles 07.05.
22. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Õige Hetk“. Ta ei ole asunud tööle (selle kohta on väljastatud tõend töötamisest vabastamise kohta) ega alustanud riigikeele õppega, seda temast mitteolenevatel põhjustel. Haron Dikajev kannab karistust tugevdatud järelevalvega osakonnas. Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav vanglaametnikega suhtlemisel rahulik ja viisakas. Samas on suhtlemine olnud mõnevõrra manipuleeriv - vestlusel on isik soovinud, et vangla koostaks talle võimalikult hea iseloomustuse ning sellisel juhul on lubanud ise rahulikult ja vaikselt karistust kanda. Kinnipeetav on mures sellepärast, mida kirjutab temast meedia, sest see võib tema mainele negatiivselt mõjuda. 3.
23. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval väga kõrge enesehinnang ja see põhineb sellel, milline on tema positsioon kriminaalses maailmas. Kuigi isik sõnades seda otseselt ei väljenda, jäädes pigem tagasihoidlikuks, on hoiaku ja suhtlemise puhul aru saada, et ta peab ennast autoriteetseks ning selleks peavad teda ka mitmed teised isikud. Ka viimase kohtuotsuse kohaselt tohtisid vaid üksikud isikud suhelda otse Haron Dikajeviga, mis viitab kõrgele enesehinnangule, kõrgele positsioonile kriminaalses maailmas ja autoriteedi säilitamise ning tõstmise soovile. Maakohtu hinnangul viitab eeltoodu sellele, et Haron Dikajev võib olla ohtlik teistele isikutele ning selline hoiak võib soodustada uute kuritegude toimepanemist. Haron Dikajev ei tunnista toime pandud kuritegusid ning kuigi ta on süüdimõistetud kuritegeliku ühenduse organiseerimises, siis tema enda sõnul oli tegemist vaid sõpruskonna/tuttavatega, kes aeg-ajalt aitasid teineteist. Maakohus on seisukohal, et süü eitamine ja Haron Dikajevi positsioon kuritegelikus maailmas ning tema autoriteedi säilitamise soov näitavad tema ükskõikset suhtumist ühiskonnas kehtivatesse normidesse ning isiku motiveeritus loobumaks kuritegelikust käitumisest ei tundu kohtu hinnangul tõepärane. 3.
24. Maakohus on seisukohal, et positiivsed asjaolud ei kaalu üles negatiivsed. Selliseks järelduseks annavad aluse tema varasem elukäik, suhted kriminaalse taustaga isikutega ning legaalsete võimalustega võrreldes kõrgem elustandard. Riski suurendavad ka küsitavad väärtushinnangud ning hoiakud. Kui kinnipeetav eitab toimepandud kuritegu, siis ei ole tal võimalik kuritegelikust käitumisest loobuda, kuna sellist käitumist pole tema mõistes toimunudki. Maakohus ei kahtle, et kinnipeetava eesmärgiks on vanglast võimalikult kiiresti vabaneda, elada seaduskuulekat elu ja pühenduda perekonnale ning laste kasvatamisele. Samas ei takistanud perekond ja lähedaste toetus varasemalt riskeeriva elustiiliga kuritegelikku käitumist. Määruskaebus
25. Viru Maakohtu 27.10.
26. a määruse peale esitasid määruskaebuse süüdimõistetu Haron Dikajevi kaitsjad vandeadvokaat Tanel Mällas ja advokaat Raiko Paas, kes paluvad tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega vabastada Haron Dikajev tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. 4.
27. Maakohtu lahendi põhjendused ei ole veenvad, ammendavad ega vastuoludeta. Elulisi asjaolusid ja tõendeid on hinnatud valikuliselt ja ühekülgselt või need on jäetud üldse hindamata, mis on viinud kogumis ebaõige lahendi tegemiseni süüdimõistetu suhtes. Tegemist on kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 mõttes. Ka ei ole maakohus arvestanud Riigikohtu seisukohaga, et tuleb soodustada isiku ennetähtaegset vabastamist ning alternatiivsete mõjutusvahendite kohaldamist. Haron Dikajevil ei ole enam kui kuue aasta vältel olnud distsiplinaarrikkumisi, isiku käitumine on olnud korrektne ja eeskujulik, millest saab 3 järeldada, et ta on muutunud ja on ka edaspidi õiguskuulekas. Positiivseks tuleb pidada ka seda, et Haron Dikajevil ei ole sõltuvusprobleeme ei alkoholist ega narkootikumidest ning tal on vabanedes olemas perekonna toetus, kindel elukoht ja ka töökoht. Lisaks on isik vangistuses läbinud hiljaaegu sotsiaalprogrammi „Õige Hetk“. 4.
28. Kahetsusväärselt on kohus Haron Dikajevi vabastamata jätmisel keskendunud peamiselt tema minevikule ja toimepandud kuriteole, mis pole aga eelviidatud Riigikohtu lahendis (3-11-12-17, p 21) toodud seisukohale piisav, arvestades seda, et isiku vabastamise kasuks räägib hulganisti asjaolusid. Ka ei saaks minevikus toimunust loogiliselt võttes mingil viisil teha järeldusi selle kohta, kuidas on käimasolev vangistus süüdimõistetu hoiakuid ja käitumist mõjutanud ning kas süüdimõistetu on pärast vangistusaastaid ühiskonnakõlbulik. Maakohus on jätnud käsitlemata, kas Haron Dikajevi puhul oleks uue kuriteo risk maandatav käitumiskontrolli kohaldamise ja kontrollkohustuste määramisega. Kaitsja on maakohtu istungil oma kirjalikes seisukohtades juhtinud tähelepanu sellele, et Haron Dikajevi iseloomustusest nähtub, et ta on ühel korral viibinud kriminaalhoolduse all ja nõudeid rikkunud ei ole, mis annab aluse veendumuseks, et isik suudab seda teha selgi korral ja olla õiguskuulekas. Vastupidiseks eelduseks puudub alus. Maakohus sellele argumendile midagi vastanud ei ole, mistõttu pole kohtu põhjendused piisavad. 4.
29. Lisaks leiavad kaitsjad, et puudub kriminaalhooldaja nõuetekohane arvamus, millest tulenevalt ei saa praegusel juhul teada, millised oleksid süüdimõistetu puhul kriminaalhooldaja arvates need sotsiaalsed ja majanduslikud riskid ja kas süüdimõistetu puhul oleks uue kuriteo risk maandatav käitumiskontrolli kohaldamise ja kontrollkohustuste määramisega. Arvamus on eriti oluline, kuna süüdimõistetu on vanglas läbinud sotsiaalprogrammi „Õige Hetk“, mille käigus on käsitletud sotsiaalse- ja majandusliku toimetulekuga seotud teemasid. Kaitsja palus maakohtus kohtuistungil nimetatud arvamus asja juurde nõuda, kuid kohus seda ei teinud. Kaitsja kordab käesolevas määruskaebuses nimetatud taotlust ja palub see dokument kohtuasja juurde nõuda. 4.
30. Maakohus on teinud järeldusi vaid vangla iseloomustuse pinnalt, mis ei ole õige, kuna kohus saab asja otsustada vaid tõendite alusel. Samas ei ole esitatud tõendeid, et vangla väiteid kontrollida. Ebaõige on kohtu järeldus, et süüdistatav pole oma süüd tunnistanud ega toimepandut kahetsenud. Süüdistatav on käesolevas asjas toimunud istungil tunnistanud, et tunnistab kohtuotsust ja teeb kõik endast oleneva, et tulevikus tema tegevuses poleks midagi kriminaalset. Samuti on ta läbinud sotsiaalprogrammi „Õige Hetk“, kus on juba käsitletud teemasid, mida maakohus pidas oluliseks individuaalses täitmiskavas läbimiseks (temaatilised vestlused probleemide lahendamise kohta, elustiili ja suhtlusringkonna teemadel). 4.
31. Kõike eeltoodut kokku võttes jääb mulje, et antud süüdimõistetu puhul on püütud otsida põhjendusi, et tema vabastamata jätmist õigustada. Jääb mulje, et isik jääb vabastamata lihtsalt seetõttu, et ta nimeks on Haron Dikajev ning kuna ühiskonnas on meedia abil temast loodud negatiivne kuvand kui allilmaliidrist. Tema vabastamise kasuks räägib rohkelt positiivseid asjaolusid ning nendest hoolimata ei pea kohus tema vabastamist põhjendatuks. Ka pole maakohtu lahendiga tutvudes arusaadav, millistele nõuetele üldse pidanuks Haron Dikajevi käitumine vangistuses vastama või mida positiivset pidanuks ta veel ette võtma, et saavutada edu ennetähtaegse vabanemise otsustamise menetluses. Juhul, kui tähtsust omavad üksnes ja peamiselt minevikus toimepandud süüteoga seotud asjaolud, siis tuleb tõdeda, et selliselt puuduks süüdimõistetul üldse võimalus vangistusest enne tähtaega vabaneda, mis ei saa olla ühelgi juhul seaduse mõte. Ka jääksid asja niimoodi lahendades väärtustamata süüdimõistetu 4 enda püüded ja motivatsioon vangistuses viibides näidata, et tema käitumine ja hoiakuid on muutnud.
32. Tartu Ringkonnakohtu 23.11.
33. a määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 30.11.
34. 5.
35. Haron Dikajevi kaitsjad esitasid 30.11.2021 kirjaliku seisukoha, milles taotlevad lisaks eeltoodule alternatiivselt asja maakohtule tagastamist uueks arutamiseks uues koosseisus. Kaitsjad on seisukohal, et isiklikus toimikus kajastuvate materjalide kasutamine otsustuse tegemisel on rikkunud kaitseõigust, kuivõrd kaitsjatele tuli see üllatuslikult ning neid materjale ei ole neile tutvustatud, nad ei ole nendest teadlikud. See ei saa olla kooskõlas inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 6 oleva õiglase kohtupidamise põhimõttega ning ühtlasi on tegemist KrMS § 339 lg 1 p-s 12 sätestatud rikkumisega (ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõte). Vangistusest vabastamise kohtumenetlus ei näe ette seaduslikku alust varjata asjas olulisi dokumente ning neile kohtulahendi tegemisel tugineda. Tegemist on rikkumisega, mis toob endaga kaasa isiku vabastamise või asja tagastamise uueks arutamiseks maakohtule teises kohtukoosseisus. Sealjuures tuleb kohtul nõuda kaitsjatele tutvumiseks välja kõik vangla poolt maakohtus esitatud materjalid. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
36. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses ega kaitsjate täiendavas seisukohas esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Haron Dikajevi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta.
37. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha isiklikus toimikus olevate materjalide kasutamises tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel, sh kriminaalhooldaja arvamuse osas, ning eelnevast tulenevas kaitsjate taotluses tagastada kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks.
38. Justiitsministri 12.08.
39. a määrus nr 28 „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise korra“ (edaspidi Kord) § 2 kohaselt on kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalideks kinnipeetava isiklik toimik, tema iseloomustus ja kriminaalhooldusametniku arvamus katseaja, käitumiskontrolli aja ja kinnipeetava suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ja kohaldamise tähtaja kohta. Vastuseks Tartu Ringkonnakohtu järelepärimisele edastas Tartu Vangla Haron Dikajevi isikliku toimiku ja teatas, et kriminaalhooldaja arvamus kajastub kinnipeetava kohta koostatud iseloomustuses. Seega ei ole võimalik kaitsjate taotlust kriminaalhooldusametniku iseloomustuse väljanõudmiseks rahuldada, kuna seda ei ole eraldi dokumendina koostatud.
40. Käesolevas asjas (ja mitte ainult) sisaldub kriminaalhooldaja arvamus kinnipeetava iseloomustuse viimases osas, mis on pealkirjastatud „Kriminaalhooldaja arvamus“. See on eraldi kriminaalhooldusametniku poolt kinnitatud ning kajastab kõiki Korra § 2 p-s 3 nõutud andmeid. Lisaks selgitas Haron Dikajevi isikliku toimiku kohtule saatnud vanglaametnik telefoni teel, et kriminaalhooldusametnik osaleb kinnipeetava iseloomuse koostamisel, ja esitab selle käigus oma seisukohad. Korra § 4 lg 1 kohaselt on kriminaalhooldusametniku arvamus aluseks kinnipeetava iseloomustuse koostamisel, st ka Korra § 7 lg 2 p-s 1-3 nõutud andmete (kinnipeetava sotsiaalne ja majanduslik olukord, vabaduses käitumis mõjutavad asjaolud) osas, mida kriminaalhooldusametnik sai esitada suuliselt. Sama paragrahvi lg 2 p-des 4-7 nõutud 5 andmed sisalduvad selgesõnaliselt iseloomustuse viimases osas. Maakohus ongi kõigi nende kinnipeetava enne tähtaega vabastamise materjalide põhjal oma seisukohad kujundanud.
41. Arusaamatuks jääb kaitsjate 30.11.
42. seisukohas toodud etteheide, et kaitsjatele pole tutvustatud kinnipeetava isikliku toimiku materjale. Nende olemasolu ja maakohtu tuginemine neile oli kaitsjatele üllatav. Esmalt märgib ringkonnakohus, et midagi üllatuslikku kaitsjate jaoks selles ilmselgelt ei olnud. Nii nagu nähtub esitatud määruskaebusest, on kaitsjad justiitsministri 12.08.
43. a määrusega nr 28 tutvunud ja teavad, millised on kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalid (sh ka kinnipeetava isiklik toimik). Olemasolevatest materjalidest nähtub, et kaitsjad ei ole varem avaldanud soovi kinnipeetava isikliku toimikuga tutvuda ning on selle küsimuse tõstatanud alles pärast määruskaebuse esitamist, leides, et isikliku toimiku tutvustamata jätmine rikub Haron Dikajevi kaitseõigust. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et kohtul puudub pädevus võimaldada kaitsjatel või kinnipeetaval tutvuda kinnipeetava isikliku toimikuga. Nimelt reguleerib seda justiitsministri 30.11.2000 määrus nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“. Määruse nr 72 § 29 lg 1 järgi on teenistusliku järelevalve korraldajal, kohtueelsel menetlejal ja kohtunikul õigus tutvuda kinnipeetava isikliku toimikuga vastavalt vajadusele. Sama paragrahvi lõige 2 reguleerib kinnipeetava ja tema kaitsja võimalust tutvuda isikliku toimikuga: neil on seda võimalik teha põhjendatud taotluse ja vangla direktori või tema määratud isiku loa alusel. Seega tuli kaitsjatel esitada sellekohane taotlus Viru Vanglale.
44. Tartu Ringkonnakohus tutvus Haron Dikajevi isikliku toimikuga. Selles olevad dokumendid on väljatoodud määruse nr 72 §-s 28 ning need dokumendid ei ole Haron Dikajevile teadmata. Peamiselt koosneb isiklik toimik erinevatest kohtulahenditest, Haron Dikajevi telefonisuhtluste andmetest, distsiplinaarmenetluse materjalidest ja tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise materjalidest, milliste dokumentidega on kas isik ise tutvunud või on nendes kajastatud teave talle teada (kellele helistas). Isiklikus toimikus ei ole ühtegi sellist dokumenti, milles olevale teabele oleks maakohus lisaks iseloomustuses märgitule, tuginenud. Seega ei ole põhjust maakohtule ette heita ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtte vastu eksimist, samuti on alusetu väide Haron Dikajevi kaitseõiguse rikkumisest, mistõttu puudub alus asja tagastamiseks maakohtule uueks arutamiseks.
45. Järgnevalt selgitab ringkonnakohus, millistel põhjustel ei ole Haron Dikajevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise järelevalve alla põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub peaasjalikult maakohtu määruses märgituga, kuid vastab määruskaebuses esitatud väidetele.
46. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
47. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Kaalutlusveaga on tegemist eeskätt siis, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire, ei ole kaalutlusõigust teostanud, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta. Otsustus selle üle, milline asjasse puutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukam, on kohtu kaalutlusõiguse tuum. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kõrgema astme kohus tugineda eeskätt juhul, kui see on toimunud meelevaldselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga. 6
48. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus teinud kaalutlusviga ehk arvestanud sobimatuid või ebaõigeid asjaolusid, jätnud mõne olulise argumendi tähelepanuta või ei oleks üldse kaalutlusõigust teostanud. Ka määruskaebuses välja toodud asjaolud ei anna alust maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks.
49. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus arvestanud otsustuse tegemisel Haron Dikajevit iseloomustavate positiivsete asjaoludega ning põhjendanud, millest tingituna need ei kaalu üles uute kuritegude toimepanemise riski, mis tuleneb varasemast elukäigust, suhetest kriminaalse taustaga isikutega, soovist kõrgemale elustandardile legaalsete võimalustega võrreldes, väärtushinnangutest ja hoiakutest.
50. Riigikohtu kriminaalkolleegium asus 28.04.
51. a määruses kriminaalasjas nr 3-1-1-1217 punktis 20 seisukohale, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu.
52. Vaidlust ei ole selles, et Haron Dikajev on vangistuse kestel käitunud õiguskuulekalt. Samas leiab ringkonnakohus, et see on vaid üks mitmetest teguritest, millest lähtuda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel. Ainuüksi sellest ei ole võimalik järeldada, et ärakantud karistus on avaldanud piisavat mõju ning maandanud Haron Dikajevist tulenevaid uute kuritegude toimepanemise riske.
53. Lisaks õiguskuulekale käitumisele vangistuse ajal tuleb vaadata, kas Haron Dikajev on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Nagu juba eelnevalt märgitud, on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi „Õige Hetk“, mis arvestades teemasid (sotsiaalsete probleemide lahendamisega seotud oskused, väärtuste ja hoiakute kujunemine kuritegude kontekstis) on kindlasti väga vajalik, et aidata maandada uute kuritegude toimepanemise riske. Samas ainuüksi ühe programmi läbimisest ei saa järeldada, et nüüd on Haron Dikajevi mõttemaailm muutunud, ta suudab järgida ühiskonnanorme ega naase kuritegeliku eluviisi juurde. Ka vangistuse kestus, olenemata selle pikkusest, ei ole asjaolu, mis iseenesest vähendaks uue kuriteo toimepanemise ohtu. Küll võivad vähendada seda riski erinevad programmid, vestlused ja muud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused. Individuaalne täitmiskava ongi suunatud konkreetse kinnipeetava suhtumise, käitumise muutmisele, keskendudes ennekõike nendele teemadele, mis on olnud varasemate kuritegude toimepanemise põhitegureiks. Arvestades seda, et Haron Dikajevit ootavad ees veel vestlused, et leida probleemidele alternatiivseid lahendusi, kontrollida emotsioone, muuta vägivalda soosivaid hinnanguid, samuti vestlused elustiili ja suhtlusringkonna teemal, planeeritud on ka riigikeeleõppes osalemine ning ei ole välistatud, et ka töötamine, kui süüdimõistetu tervis seda võimaldab, on individuaalse täitmiskava täitmine alles algusjärgus. Seetõttu oleks praegu tema ennetähtaegne vabastamine ennatlik, sest riskide maandamisega ei ole veel piisavalt tegeletud.
54. Haron Dikajevil on vabanedes olemas elukoht, mis vastab elektroonilise valve nõuetele, töökoht pereettevõttes, kus ta töötas ka varasemalt arendusjuhina, ning toetavad lähedased (naine, lapsed), kellega ta jätkuvalt suhtleb. Samuti selgitas ta maakohtus toimunud istungil, et soovib tagasi minna oma pere juurde, arendada edasi pereettevõtet ja näidata, et ta suudab elada seaduslikke eluviise järgides. Kõik see oli Haron Dikajevil olemas ka kuritegude toimepanemise ajal, mistõttu ei vähenda ei perekond, elukoht ega ka töökoht temast tulenevaid 7 riske. Seda enam, et kuritegusid pandi toime varalise kasu saamiseks ning tõenäoliselt elatus ka tema pere vähemalt osaliselt sellel teel saadud rahast. Ei ole välistatud, et Haron Dikajev jätkab kuritegude toimepanemist, ning kuna varasemad legaalsed sissetulekud ei olnud piisavad, et tagada soovitud elustiili, asub ta taaskord kuritegelikul teel sissetulekuid suurendama. Põhjendamatu on kaitsjate etteheide, et maakohtu põhjendused on vastuolulised, kuna ühelt poolt ei kahtle maakohus kinnipeetava eesmärgis elada seaduskuulekat elu ja pühenduda perekonnale, teiselt poolt aga ei usu sellesse, et isik suudab seaduskuulekalt elada. Kaitsjad ajavad siin segamini isiku eesmärgid, mis võivadki olla kõrged, ja prognoosi, kuidas õnnestub eesmärkide järgimine.
55. Kõike eelnevat arvestades on maakohus õigustatult leidnud, et kuigi esineb mitmeid positiivseid asjaolusid, ei ole need piisavad, et maandada Haron Dikajevist tulenevaid uute kuritegude toimepanemise riske.
56. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
57. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 21).
58. Haron Dikajevi puhul annavad esmase aluse rääkida kõrgendatud retsidiivsusriskist tema kuritegude asjaolud. Küsimus ei ole mitte Haron Dikajevi kuritegude raskuses, vaid nende kriminoloogilises eripäras. Nimelt on kuritegelike ühenduste juhid valdavalt inimesed, kelle jaoks on kuritegevus eluviisi lahutamatu osa ja kes on omaks võtnud n-ö kriminaalse maailma subkultuurilised hoiakud, millest loobumine on nii sisemistel kui ka välistel põhjustel väga ebatõenäoline. Haron Dikajev juhtis kuritegelikku ühendust alates
59. a augustikuust kuni tema kinnipidamiseni 29.06.2015, seega peaaegu nelja aasta vältel. Kuritegelikku ühendusse lisandus pidevalt uusi inimesi, kohtuotsuse kohaselt oli neid seal kaksteist. Kuritegeliku ühenduse tegevus oli suunatud maksukuritegudele (KarS § 3891 lg 1), dokumendi võltsimisele ja kasutamisele (§ 344, 345), ebaõigete andmete esitamisele (§ 281, 381), erinevatele varavastastele kuritegudele (omastamised, kelmused), isikuvastastele kuritegudele (kehaline väärkohtlemine), lisaks sissetungimine, tulirelva helisummuti ebaseaduslik käitlemine, narkootiliste ainete käitlemisega seotud süüteod. Sealjuures pandi maksukuritegusid toime nii Eesti, Läti kui ka Leedu Vabariigis, ületades seega ka riigipiire. Haron Dikajev oli selle ühenduse kõrgeim juht, kellel oli ühenduses suur mõjuvõim. Ta andis ühenduse liikmetele korraldusi ja käsklusi, temaga ei saanud suhelda kõik liikmed, vaid valitud, ning ta haldas ka nn „ühiskassat“. Haron Dikajev hoolitses enda kuritegeliku ühenduse liikmete eest, toetas neid rahaliselt ja vajadusel kindlustas elamispinnaga, ka aidati neid kriminaalasjades õigusabi osutamisega. Allumatuse või korralduste mitterahuldava täitmise eest karistati füüsiliselt.
60. Kuritegeliku ühenduse pikaaegne juhtimine eeldab seda, et süüdimõistetus on sügavalt juurdunud kuritegelik mentaliteet ja tal on erakordselt tihedad sidemed kriminaalse maailmaga. Kriminaalsest elulaadist ei ole võimalik lihtsalt loobuda. Ilmselt töötab sellele vastu ka väline surve. Nn kuritegelikus maailmas ei ole võimalik jõuda Haron Dikajeviga võrreldavale positsioonile, ilma et inimene võtaks omaks hoopis teistsuguse väärtussüsteemi kui see, mida esindab õiguskord. Aastate pikku välja kujunenud suhted ja seosed kriminaalse taustaga isikute ja suhtevõrgustikega muudavad õiguskuulekale teele naasmise kuritegeliku ühenduse liidri puhul märkimisväärselt vähemtõenäoliseks kui see on n-ö tavakurjategija puhul. Kuritegelik 8 ühendus muutub selle liikmete, aga eriti juhtfiguuride, jaoks välise identiteedi ja sisemise minapildi osaks, mistõttu eeldab kuritegudest loobumine radikaalset muudatust inimese mõttemaailmas ja sotsiaalses võrgustikus.
61. Mida raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult tema varasema käitumise põhjal karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema uute kuritegude toimepanemise tõenäosus. Arvestades, et kuritegelik ühendus pani toime eriliigilisi kuritegusid Haron Dikajevi juhtimisel, on edasiselt ohustatud nii ühiskond tervikuna kui ka üksikisikud. Sealjuures on Haron Dikajevi peamine soov teenida hõlptulu kellegi teise arvelt. Kui Haron Dikajev peaks kasutama oma teadmisi, oskusi ja sidemeid kuritegeliku ühenduse taastamiseks, loomiseks või selle tegevuse jätkamiseks, kujutaks see endast olulist ohtu avalikule julgeolekule, samuti nendele õigushüvedele, mille vastu kuritegeliku ühenduse tegevus oleks suunatud. Seetõttu peaks Haron Dikajevi ennetähtaegseks vabastamiseks olema praegusest palju kindlam alus loota, et süüdimõistetu on oma käitumist tõesti muutnud ja tahab ning suudab elada vabaduses seadusekuulekalt.
62. Arvestades Haron Dikajevi pikaajalisi suhteid kriminaalse taustaga isikutega, on tõenäoline, et vanglast vabanedes, aga ka vangistuse kestel, ei ole need suhted katkenud. Ringkonnakohus möönab, et vangla iseloomustusest ei ole tõesti näha, millest tingituna on jõutud järeldusele, et Haron Dikajevil on suhted ka Venemaa Föderatsioonis tegutsevate kriminaalse taustaga isikutega. Ringkonnakohus leiab, et selle tõendamata asjaoluga arvestada ei saa, kuid see ei too kaasa maakohtu määruse tühistamist ja Haron Dikajevi karistuse kandmiselt vabastamist.
63. Kaitsjad leiavad, et maakohus on teinud ebaõige järelduse, et süüdistatav pole oma süüd tunnistanud ega toimepandut kahetsenud. Haron Dikajev ütles kohtuistungil ennetähtaegse vabastamise taotluse läbivaatamisel, et ta teadvustab endale tema suhtes tehtud kohtuotsust ja ei soovi enam kriminaalse tegevusega tegeleda. Erinevalt kaitsjatest ei loe ringkonnakohus sellest välja, et Haron Dikajev oleks oma süüd tunnistanud või tehtut kuidagi kahetsenud. Ainuüksi avaldusest elada edaspidi seaduskuulekalt, ei piisa, et uskuda isikus toimunud muutusi. Need peavad olema nähtavad ning seda peavad toetama ka rehabiliteerivad tegevused, mille põhjal on võimalik tõdeda, et süüdimõistetu on tõesti asunud endaga tegelema ja tema mõtteviis on muutunud. Praegu see nii ei ole. Lisaks on kaitsjad viidanud sellele, et Haron Dikajev on varasemalt viibinud kriminaalhooldusel ja nõudeid rikkunud ei ole. Praegu on Haron Dikajevil vaid ainult üks kehtiv kriminaalkaristus. Tegemist on seega kustunud karistuse andmetega, mis jäävad ammusesse aega ega oma sisulist kaalu ennetähtaegse vabastamise otsustamisel.
64. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et Haron Dikajevi suhtes ei ole uute kuritegude risk nii märkimisväärselt madal, et võimaldaks tema karistuse kandmiselt ennetähtaegset vabastamist. Arvestades seda, et Haron Dikajevist tulenev oht on just kuritegude toimepanemise organiseerimine, millega on võimalik tegeleda ka elukohast väljumata, ei ole võimalik ühegi kriminaalhooldusliku meetmega, sh elektroonilise valvega, seda ära hoida.
65. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
66. oktoobri
67. a määrus muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 9