1-16-483/1164

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. oktoober 2021, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number Kohtunik 1-16-483 Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Elena Jõgis Tõlk Prokurör Laurita Gavrilova Elle Karm Kaitsjad Raiko Paas ja Tanel Mällas (kokkuleppel) Kohtuasi Viru Vangla materjalid Haron Dikajevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu HARON DIKAJEV, isikukood 36508030330, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 29.06.2015 ja lõpp 29.06.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 16.09.2021 videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta HARON DIKAJEV vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 29.06.2021 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Haron Dikajevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. 1 Haron Dikajev on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 21.08.2019 otsusega KarS § 121 ja KarS § 256 lg 1 järgi. Harju Maakohus karistas Haron Dikajevit KarS 121 lg 1 järgi 6 kuulise vangistusega ja KarS § 256 lg 1 järgi 12 aastase vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel luges kohus kergema karistuse kaetuks raskema karistusega ja liitkaristusena mõistis kohus Haron Dikajevile karistuseks 12 aastat vangistust. Kohtuotsus jõustus 06.01.
4. Kinnipeetavat iseloomustab asjaolu, et teda on kriminaalkorras karistatud kolmel korral (1 kehtiv kriminaalkaristus), reaalset vanglakaristust kannab kolmandat korda. Kuritegude raskusastmed on erinevad- esimest korda karistati teda kriminaalkorras
5. aastal tulirelva ebaseadusliku käitlemise eest, teist korda karistati
6. aastal grupiviisilise väljapressimise ja vabaduse võtmise eest. Viimane ehk käesolev süüdimõistmine on seotud kehalise väärkohtlemisega ja kuritegeliku ühenduse juhtimise/organiseerimisega. Vägivaldsuse raskusaste ei ole suurenenud, kuid viimase kuriteoga on saadud suuremat tulu ning tekitatud on ulatuslikumat materiaalset kahju. Viimased kaks kuritegu (väljapressimine ja kuritegeliku ühenduse organiseerimine ja juhtimine) on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil, kuritegelikul teel ning kehaline väärkohtlemine on toime pandud oskamatusest lahendada probleemseid olukordi, samuti enda autoriteedi säilitamiseks. Soodusteguriks on kuritegelikku ühendusse kuulumine ja teod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohtuistung Haron Dikajev taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitas, et plaanib tagasi minna oma pere ja laste juurde ning arendada edasi pere ettevõtet, kus töötas ka enne vanglat arendusspetsialistina, firma tegeleb turismi ja meelelahutusega. Avaldas, et ei suhtle kriminaalse taustaga inimestega väljaspool vanglat, suhtleb perega, lähedaste ja tuttavatega, aga ka islami kultuuri esindajatega, kes toetavad teda hingeliselt. Pere käib iga kuiselt pikaajalistel kokkusaamistel, nad toetavad moraalselt ja materiaalselt. Avaldas, et 6 aastane vangistus on talle mõjunud nii, et tekkis soov näidata oma tahet elada ja käituda seaduskuulekalt. Kinnitas, et tal ei ole sõltuvusi ja ta on valmis täitma kõiki kontrollnõudeid ning kohustusi, ka eelmise kriminaalhoolduse läbis positiivse tulemusega. Prokurör Elle Karm asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ka elektroonilise valve alla mitte. Prokurör oma seisukohta põhjendanud pole. Kaitsja Raiko Paas oli seisukohal, et vangla iseloomustus ning ohuhinnang on ebatäpne. Nii näiteks on kinnipeetava ja tema tütre vahel toimunud ka hilisemaid kohtumisi kui iseloomustuses märgitud viimatine 22.08.
7. Ebaõige on ka väide, et kinnipeetav suhtub töösse negatiivselt, kuna Haron Dikajev on mais 2021 esitanud vanglale avalduse, et ta soovib töötada, oluline on siinjuures ka arstlik tõend, et tervise tõttu pole see võimalik olnud. Ka ei nähtu iseloomustusest, milles seisneb uue kuriteo toimepanemise risk. Kaitsja oli seisukohal, et iseloomustus üldises plaanis keskendub pigem minevikus olnud negatiivsele, aga mitte sellele, kuidas on mõjunud vangistus isikule ja milliseid järeldusi saab sellest teha tema edasise õiguskuuleka käitumise kohta. Kaitsja Tanel Mällas avaldas arvamust, et kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele tulevikus viitab asjaolu, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused või et tal oleks probleeme ametnike 2 suhtlemisel. Ka räägivad isiku vabastamise kasuks elu- ja töökoha olemasolu, toetav perekond elukaaslase ja kolme poja näol. Ka ei ole Haron Dikajevil sõltuvusprobleeme ning kinnipidamisasutuses teiste kinnipeetavatega suhtlemist ei tohiks ületähtsustada. Kaitsja hinnangul aktsepteerib kinnipeetav tema suhtes tehtud kohtuotsust ning kinnipidamisasutuses viibitud aeg üle 6 aasta on piisav, et isik on teinud järeldused tulevikuks ja õiguskuuleka elu kasuks. Liiatigi maandab võimalikke riske elektrooniline valve ja kriminaalhoolduslikud nõuded ja lisakohustused. Kaitsjad palusid Haron Dikajev vangistusest enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastada. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesoleva lahendi tegemise ajaks on Haron Dikajev talle mõistetud karistusest (12 aastat vangistust) ära kandnud 6 aastat 3 kuud ja 28 päeva vangistust ehk enam kui pool mõistetud karistusajast ja rohkem kui 4 kuud ning nõustunud elektroonilise valvega. Seega on isiku enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalne eeldus täidetud. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ning prokuröri seisukohaga ja ära kuulanud süüdimõistetu ning tema kaitsja leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat iseloomustab asjaolu, et ta on avalikkusele kõrgohtlik, kuna tema mõtlemine, käitumine ja hoiakud on kuritegeliku kalduvusega. Oht seisneb eelkõige kuritegeliku ühenduse loomises, juhtimises ja Haron Dikajevi juhitud ühenduse poolt organiseeritud kuritegevuses ulatusliku materiaalse kahju tekitamiseni. Samuti seisneb oht kehalises väärkohtlemises kuni kergete vigastuste tekitamiseni, tulirelva ebaseaduslikus käitlemises ja väljapressimises rahalise kasu saamise eesmärgil. Vangla hinnangul on oht kõige tõenäolisem olukordades, kus Haron Dikajev soovib teenida suuremat majanduslikku tulu, kuid samuti ka olukordades, kus isikutel on tekkinud erimeelsused Haron Dikajevi poolt juhitud kuritegeliku ühendusega ning ka kuritegeliku ühenduse liikmete vahel. Ohtu suurendavaks asjaoluks on kuritegeliku ühenduse juhtimine ja selle liikmete kallutamine kuritegevusele. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Haron Dikajevi käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas, tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Seega on käesoleval juhul see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama xxxx. Tegemist on kinnipeetava elukaaslasele kuuluva heas korras 2-korruselise paarismajaga, 3 mis sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks ning omanik on vajaliku nõusoleku andnud. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Isiku lähisuhtevõrgustikku kuuluvad elukaaslane, lapsed, ema ja õed-vennad. Ema elab xxxx, õed-vennad erinevates välisriikides, kuid suhted lähedastega on head ning toetavad. Elukaaslane ja lapsed on korduvalt käinud kokkusaamistel. Seega on kinnipeetavat vabaduses ootamas toetavad lähedased. Samas on isik ise väitnud, et tema tutvusringkond on väga lai- sinna kuulub nii seaduskuulekaid isikuid kui ka kriminaalse taustaga isikuid nii Eesti Vabariigist kui ka mujalt maailmast. Vanglas peetavate kirjavahetuskaartide järgi suhtleb kinnipeetav aktiivselt erinevates Eesti vanglates viibivate isikutega. Vanglale teadaolevalt tunneb Haron Dikajev muuhulgas Venemaa Föderatsioonis tegutsevaid kriminaalse taustaga isikuid, sealhulgas kriminaalse maailma tõekspidamiste kohaselt kutsutavaid ''seaduslikke vargaid''. Haron Dikajev ei ole mõjutatav, aga ta on ise mõjutaja. Kinnipeetavat ennast mõjutab soov teha otsuseid, säilitada ja ka tõsta enda autoriteeti ning positsiooni kuritegelikus maailmas. Kohtuotsuse kohaselt jagas Haron Dikajev kuritegeliku ühenduse liikmetele korraldusi ja ülesandeid ning eksimuste eest said ühenduse liikmed karistada. Eeltoodu näitab, et kinnipeetava elustiil on äärmiselt hoolimatu, riskiv ja teisi ära kasutav ning sellest tulenev uue kuriteo toimepanemise risk jääb püsima. Kinnipeetav on varasemalt töötanud arendusjuhina OÜ-s P. Tegemist on pereäriga, mis tegeleb turismi ja majutusteenuse pakkumisega. Ka vabanemise korral asub sinna tööle. Vangla iseloomustuses on märgitud, et kuigi Haron Dikajev omas enne vangistust ametlikku töökohta ja teatavat sissetulekut, siis peamiselt elatus isik siiski kuritegelikul teel teenitud tulust ja nimelt oli kuritegeliku ühenduse loomine ja juhtimine loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning ühenduse tegevus oli suunatud teise astme kuritegude toimepanemisele nii Eesti Vabariigis kui ka välismaal (ning mille käigus tekitati Leedu Vabariigile kahju ca 206 000 eurot, Läti Vabariigile 98 000 eurot). Isikul on väljakujunenud elustiil, mille kvaliteet oli ilmselgelt kõrgem kui ametlikult teenitud sissetulek võimaldas (sealhulgas xxxx soetatud elumaja). Kuna isiku peamiseks sissetulekuks ja elatusallikaks oli kriminaalsel teel saadud tulu, siis mõjutas see oluliselt Haron Dikajevi majanduslikku olukorda ja toimetuleku oskust. Arvestades isiku kõrget positsiooni kuritegelikus maailmas, nõustub kohus vangla hinnanguga, mille kohaselt on ebatõenäoline, et isik suudab vabaduses elatuda üksnes ametlikult teenitud tulust. Seega arvestades isiku varasemat elukäiku ja harrastatud elustandardit ei pruugi tööle asumine välistada seda, et isik jätkab legaalsetest võimalustest kõrgemat elustiili ja teenib raha mitteametlikult, sealhulgas ka kuritegelikul teel. Eeltoodust tulenevalt jääb uue kuriteo toimepanemise risk püsima ja seda olukorras, kus isik on kuriteo sooritanud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Positiivseks peab kohus asjaolu, et Haron Dikajevil puuduvad tasumata nõuded. Positiivseks peab kohus ka seda, et Haron Dikajevil ei ole probleeme sõltuvusainete tarvitamisega. Isik peab end karsklaseks ja vastupidine on tõendamata. Toime pandud kuritegude ja alkoholi tarvitamise vahel seos puudub. Kinnipeetavale on koostatud individuaalne täitmiskava, mis on kinnitatud alles 07.05.2021, mistõttu ei ole täitmisperioodiks planeeritud tegevusi jõutud täiel määral rakendada. Tööle ei ole Haron Dikajev asunud ning Viru Vangla meditsiiniosakond on 09.06.2021 väljastanud tõendi töötamisest vabastamiseks. Iseloomustuse kohaselt on isik aga avaldanud ka arvamust, et soovib vanglakaristust kanda rahulikult, ilma igasuguste üleliigsete kohustusteta ning väitnud, et teda ei huvita asjaolu, kas kaaskinnipeetavad töötavad, sest tema on 4 materiaalselt kindlustatud ning töötamine ei ole eluliselt vajalik. Rahaliselt toetab kinnipeetavat vangistuses tema elukaaslane ja täisealine tütar. Riigikeele õppes ei ole Haron Dikajev osalenud, kuna õppegruppi ei ole temast mitte olenevatel põhjustel komplekteeritud. Positiivseks loeb kohus asjaolu, et isik on läbinud sotsiaalprogrammi Õige Hetk. Samas ei saa jätta märkimata, et Haron Dikajev kannab karistust tugevdatud järelevalvega osakonnas. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval väga kõrge enesehinnang ja see põhineb sellel, milline on tema positsioon ja tahe säilitada positsiooni kriminaalses maailmas. Kuigi isik sõnades seda otseselt ei väljenda, jäädes pigem tagasihoidlikuks, on hoiaku ja suhtlemise puhul aru saada, et ta peab ennast autoriteetseks ning selleks peavad teda ka mitmed teised isikud. Ka viimase kohtuotsuse kohaselt tohtisid vaid üksikud isikud suhelda otse Haron Dikajeviga, mis viitab kõrgele enesehinnangule, kõrgele positsioonile kriminaalses maailmas ja autoriteedi säilitamise ning tõstmise soovile. Kohtu hinnangul viitab eeltoodu sellele, et isik võib olla ohtlik teistele isikutele ning selline hoiak enda suhtes võib soodustada uute kuritegude toimepanemist. Haron Dikajev ei tunnista toime pandud kuritegusid ning kuigi ta on süüdimõistetud kuritegeliku ühenduse organiseerimises, siis tema enda sõnul oli tegemist vaid sõpruskonna/tuttavatega, kes aeg-ajalt aitasid teineteist. Kohus on seisukohal, et süü eitamine ja Haron Dikajevi positsioon kuritegelikus maailmas ning tema autoriteedi säilitamise soov näitavad tema ükskõikset suhtumist ühiskonnas kehtivatesse normidesse ning isiku motiveeritus loobumaks kuritegelikust käitumisest ei tundu kohtu hinnangul olema tõepärane. Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav vanglaametnikega suhtlemisel rahulik ja viisakas. Samas on suhtlemine olnud mõnevõrra manipuleeriv ja nimelt vestlusel on isik soovinud, et vangla koostaks talle võimalikult hea iseloomustuse ning sellisel juhul on lubanud ise rahulikult ja vaikselt karistust kanda. Kinnipeetav on ka mures sellepärast, mida kirjutab temast meedia, sest see võib tema mainele negatiivselt mõjuda. Sooritatud kuritegu kinnitab tema ustavust kriminaalse maailma väärtustele ja hoiakutele. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kuigi isiku vabanemisjärgsed elutingimused, töökoha olemasolu ning lähedaste positiivne toetus, on head, ei kaalu kohtu hinnangul kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Selliseks järelduseks annavad aluse tema varasem elukäik, suhted kriminaalse taustaga isikutega ning legaalsete võimalustega võrreldes kõrgem elustandard. Kohus on seisukohal, et riski suurendavad ka küsitavad väärtushinnangud ning hoiakud. Kui kinnipeetav eitab toimepandud kuritegu, siis ei ole tal ka võimalik kuritegelikust käitumisest loobuda, kuna sellist käitumist pole tema mõistes toimunudki. Kohus ei kahtle, et kinnipeetava eesmärgiks on vanglast võimalikult kiiresti vabaneda, elada seaduskuulekat elu ja pühenduda perekonnale ning laste kasvatamisele. Kohus peab aga vajalikuks märkida, et toetavad lähedased (elukaaslane, lapsed jne) olid kinnipeetaval olemas ka enne vangistust, kuid nende olemasolu ei pannud teda hoiduma riskeerivast elustiilist ega kuritegelikust käitumisest. Seega puudub kohtul veendumus, et lähedased suudaksid teda edaspidi õiguskuulekale käitumisele suunata. 5 Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsjad, leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Ka leiab kohus, et kinnipeetava käitumine vangistuse ajal (distsiplinaarkaristuste puudumine) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ning isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Distsiplinaarkaristuste puudumine on küll kiiduväärt, kuid sellest ei saa teha järeldust tema muutumisest. Jätkates karistuse kandmist vanglas on süüdimõistetul võimalik tõestada, et praegune käitumine on püsiv ja tagasilangusi ei esine. Ka ei pea kohus põhjendatuks esimese võimaluse avanemisel Haron Dikajevit ennetähtaega vangistusest tingimisi elektroonilise valve alla vabastada. Karistusaja lõpuni on jäänud üle 5 aasta, seega on isikul võimalik järgmise ennetähtaega tingimisi vangistusest vabanemise võimaluse avanemiseni kinnistada oma positiivseid hoiakuid ning käituda eeskujulikult. Individuaalses täitmiskavas on isikule ette nähtud läbida riigikeele õpe, temaatilised vestlused probleemide lahendamise alternatiivsetest võimalustest ning vestlused elustiili ja suhtlusringkonna teemadel. Eelloetletud tegevuste läbimine on oluline, kuna kinnipeetav oskab siis vabaduses leida erinevatele probleemidele alternatiivseid lahendusi, suudab kontrollida emotsioone, muudab vägivalda soosivaid hoiakuid, näeb riskiva ja hoolimatu elustiili tagajärgi iseendale ja teistele, mõistab suhtlusringkonna mõju. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 14.12.2021 kohtumäärusega jäeti Viru Maakohtu
8. oktoobri
9. a määrus muutmata. Riigikohtu 12.01.2022 kohtumäärusega jäeti määruskaebus menetlusse võtmata. 27.10.2021 kohtumäärus 1-16-483 jõustus
10. jaanuaril 2022 Riigikohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent 6