MS § 426, § 383, § 384 ja § 387. RESOLUTSIOON Jätta DMITRI SIDORENKO vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 1 Viru Vangla esitas 26.04.2024 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Dmitri Sidorenko vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamiseks. Dmitri Sidorenko on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 21.08.2019 otsusega
266 lg 2 p 3 (
Samuti tunnistati Dmitri Sidorenko süüdi
lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks vangistus 6 aastat 6 kuud.
lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 6 aastat 6 kuud vangistust.
06.04.2015.a. kuni 08.04.2015.a. (3 päeva) karistusaja hulka ning kandmisele kuulub 6 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust. Dmitri Sidorenko karistuse kandmise alguseks on 01.02.2021.a. Kohtuotsus jõustus 06.01.2021. Kinnipeetavat iseloomustab asjaolu, et teda on kriminaalkorras karistatud kokku kolmel korral, millest kaks karistust on kustunud. Vanglas viibib isik teist korda, esimene vangistus oli alaealisena Venemaa vanglas. Varasemalt on isikut karistatud avaliku varguse eest, millega kaasnes ühe episoodi puhul ka vägivalla kasutamine, ja kehalise väärkohtlemise eest. Mõlemad varasemad kuriteod on isik sooritanud grupis, kasutades vägivalda. Soodusteguriteks varasemate kuritegude puhul on grupi mõju, materiaalse kasu saamine ning alkoholi kuritarvitamine. Käesolevalt on kinnipeetavat karistatud kuritegelikku ühendusse kuulumise ning omavolilise sissetungi eest, mida iseloomustab etteplaneeritus, tahtlikult ning organiseeritult sooritatus kuritegeliku ühenduse huvides. Käesoleva kuriteo soodusteguriteks on grupi mõju, majandusliku kasu saamine ning kuritegelikud hoiakud. Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustuse kohaselt on Dmitri Sidorenko avalikkusele kõrgohtlik. Oht seisneb vägivalla kasutamises, millega võib tekitada kergemaid kehavigastusi. Lisaks on oht ka laiahaardelise kuritegeliku ühenduse liikmeks olemises ja ühenduse tegevuse toetamises, mille tegevus ohustab avalikkuse turvatunnet. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik ei asu legaalsele tööle, peab kinni kuritegelikest tavadest ja toetab subkultuuri, lahendab majanduslikke probleeme kuritegelikul viisil ning ei mõista kuritegevuse tagajärgi ühiskonnale. Samuti ka siis, kui jätkab suhtlemist kuritegeliku mõtteviisiga inimestega. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohtuistung Dmitri Sidorenko taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitas, et tahab olla perega kodus, leida endale tööd ja maksta ära võlad. Lähedasteks nimetas abikaasa ja sugulased. Töökoht on samuti olemas, töötas varasemalt selles firmas kullerina, vedas toiduaineid ja toitu. Menetluskuludest on 10500 eurot ära tasunud. Tunnistas, et on kahel korral suhelnud vanade sõpradega, kellega koos jalutas koeri ja tegi sporti, kuid mingisse ühendusse pole need sõbrad kunagi kuulunud, kuigi on vangis olnud muu asja pärast. Kinnitas, et on valmis täitma kõiki kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi. Prokurör Marge Voogma asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuratuuril puuduvad andmed, mille pinnalt oleks võimalik kujundada arvamust isiku ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste olemasolu kohta. Sellised andmed on olemas vanglal ja nende pinnalt on vangla oma seisukoha kujundanud. Prokuratuuril ei ole põhjust vangla vastavas hinnangus kahelda. Seega nõustub prokuratuur vangla iseloomustuses väljendatud seisukohaga ja ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist (elektroonilise järelevalve alla). 2 Kaitsja Risto Käbi hinnangul on vanglast saabunud iseloomustus Dmitri Sidorenko kohta valdavalt positiivne. Tema käitumine on vangistuses olnud eeskujulik, ta on pidevalt töötanud, võtnud osa kõikidest täitmiskavas talle ettenähtud tegevustest ning omandanud riigikeele B1 tasemel, mida tuleb lugeda saavutuseks arvestades kinnipeetava vanust. Ka on isikul olemas kodus, kus ootab teda abikaasa, kellega on abielus olnud xxxx aastat ja kelle toetusega saab kinnipeetav vabaduses arvestada. Kaitsja oli seisukohal, et kõiki riske on võimalik vabaduses elektroonilise valvega maandada: mõjutatavuse osas saab isikule panna teatud isikutega suhtlemiskeelu; materiaalse olukorra lahendab asjaolu, et tal on olemas töökoht ja legaalne sissetulek; kuritegelikke hoiakuid aitab korrigeerida kohustus osaleda sotsiaalprogrammis. Ka märkis kaitsja, et H. D. juhitud kuritegeliku ühenduse liikmed võeti vahi alla 2014/2015 ja selle juhid on tänaseni vanglas karistust kandmas ja seetõttu ei ole Dmitri Sidorenkol ka parima tahtmise korral võimalik selles enam mitte tegutsevas ühenduses osaleda. Kaitsja palus Dmitri Sidorenko vangistusest enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastada. Maakohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja seisukohtadega ning kuulanud ära kohtuistungil süüdimõistetu ning tema kaitsja leiab, et Dmitri Sidorenko tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. Kohus märgib esmalt, et Dmitri Sidorenkole on mõistetud karistus esimese astme kuriteo toimepanemise eest, seega tuleb tingimisi enne tähtaega vabastamise võimaluse tekkimise aja määramisel kokkuvõttes lähtuda
lg-s 2 sätestatust.
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesoleva lahendi tegemise ajaks on Dmitri Sidorenko talle mõistetud karistusest (6 aastat 5 kuud ja 27 päeva vangistust) ära kandnud 3 aastat 4 kuud ja 2 päeva ehk enam kui poole mõistetud karistusajast ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on isiku enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalne eeldus täidetud. Kuigi formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla on Dmitri Sidorenko puhul täidetud, ei ole kohtul veendumust, et Dmitri Sidorenko on juba enne karistuse täielikku ärakandmist suunatud õiguskuulekale käitumisele. Vastavalt
lg 4 arvestab kohus t ingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega peab kohus arvestama nii isiku käitumist karistuse kandmise ajal kui ka enne seda. Kohus märgib, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab
lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi.
lg-s 4 nimetatud kohtu kohustus arvestada erinevaid asjaolusid tähendabki seda, et kui esineb nii isiku kasuks kui kahjuks rääkivaid asjaolusid, peab kohus kaaluma, kummad argumendid teised üles kaaluvad. Ennetähtaegse vabastamise korral peab isikul olema kindel elukoht. Kriminaalhooldusametnik on välja selgitanud, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama xxxx abikaasale kuuluvasse 3 kahetoalisesse korterisse, kus elas ka enne vangistust. Korter vastab elektroonilise valve nõuetele ja omanik on vastavad nõusolekud andnud. Seega on kinnipeetava olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaega vangistusest vabastamise vältimatuks eelduseks. Isiku lähisuhtevõrgustikku kuulub abikaasa ja tema täisealine poeg, suhted nende vahel on head ja toetavad, suheldakse telefonitsi, kirja teel ning toimunud on ka kokkusaamised. Positiivne on see, et kinnipeetava vangistus ei ole suhteid lähedastega mõjutanud. Varasemalt on aga kinnipeetav pidanud H. D. ja S. D., kes on mõlemad kinnipeetava kuriteokaaslased, oma väga headeks sõpradeks ning kellega käidi ka perekonniti läbi, ülejäänud kuriteokaaslasi nimetas kinnipeetav headeks tuttavateks. Vangla andmetel on kinnipeetav vangistuse jooksul suhelnud telefoni ja kirjavahetuse teel ka kriminaalkorras karistatud isikutega. Kohus nõustub vangla iseloomustuses märgituga, et kuna kinnipeetava puhul on tegemist kuritegeliku ühenduse liikmega, on tema kriminaalne tutvusringkond laialdane. Kuna kõik sooritatud kuriteod on kinnipeetav toime pannud grupis ning käesolevast kohtuotsusest tuleb, et ta täitis kuritegeliku ühenduse liikmete, sh H. D., korraldusi ning tegutses vastavalt neilt saadud juhistele, siis saab sellest järeldada, et Dmitri Sidorenko on mõjutatav. Kohus on seisukohal, et sõltuvust tutvusringkonnast ja mõjutatavust sõprade-tuttavate poolt ei ole võimalik korrigeerida suhtlemiskeeluga, kuna see oleks Dmitri Sidorenko puhul äärmiselt laiaulatuslik ega oleks sellisel kujul teostatav. Aastatega välja kujunenud suhted ja seosed kriminaalse taustaga isikute ja suhtevõrgustikega ning inimese roll nn allmaailmas muudavad õiguskuulekale teele naasmise kuritegeliku ühenduse liikme puhul märkimisväärselt vähemtõenäoliseks, kui see on n-ö tavakurjategija puhul. Oluline on ka asjaolu, et kinnipeetav kuriteo sooritamist ei tunnista ja näeb kuritegelikku ühendust siiani üksnes sõpruskonnana. Suhtlusringkonnast tulenev uue kuriteo toimepanemise risk jääb seega püsima ega ole maandatav suhtlemiskeelu ja elektroonilise valvega. Dmitri Sidorenko on enne vangistust töötanud ametlikult neljal erineval töökohal ja viimati töötas ametlikult 09.2019-01.2021 ettevõttes C OÜ, töötasu oli alla miinimummäära, vangla hinnangul võis tegemist olla pigem formaalse töökohaga. Vabanemise korral on kinnipeetavale kullerina töökoha garanteerinud C OÜ töötasuga 1000 eurot kuus (neto). Aastatel 2011-2015 puudus kohtuotsuse kohaselt kinnipeetaval aga üldse legaalne sissetulek, kuid varandusliku olukorra ning elatustaseme vahel oli suur erinevus ja nimelt arveldas kinnipeetav sularahas, mis ilmselgelt ei olnud legaalsel teel saadud. Selline majandamisviis võib olla jätkuvalt ahvatlev ja seda olukorras, kus miinimumpalga lähedane töötasu ei pruugi kindlustada soovitud elatustaset. Kinnipeetaval on vabanemisfondis küll 2460 eurot, kuid tänase elukalliduse juures ei pruugi sellest kauaks jätkuda. Isikul on tasumata menetluskulusid üle 19 000 euro ja ka see asjaolu võib avaldada kinnipeetavale negatiivset finantssurvet. Kohus on seisukohal, et majanduslikust toimetulekust lähtuv uue kuriteo toimepanemise risk jääb püsima ja seda ei ole kohtu hinnangul võimalik korrigeerida legaalse sissetuleku teenimise võimaluse olemasoluga. Positiivne on asjaolu, et Dmitri Sidorenkol ei ole probleeme alkoholi tarvitamisega. Isiku enda sõnul ei tarbi ta alkoholi peaaegu mitte üldse ja kui, siis väga harva üksnes tähtsatel sündmustel. Narkootikume ei tarbi ta üldse. Vastupidised andmed vanglal puuduvad. Positiivne on ka see, et Dmitri Sidorenko on vangistuses töötanud ja töötab majandustöödel koristajana ning suvisel ajal aednikuna. Ka on kinnipeetav osalenud sotsiaaltöötaja poolt läbiviidud struktureeritud vestlustel suhete analüüsimiseks kuritegude kontekstis, põhjustagajärg seoste loomisel. Oluliseks saavutuseks tuleb kohtu hinnangul pidada riigi keele omandamist B1 tasemel. 4 Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Dmitri Sidorenko käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas, tal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi (käesoleva vangistuse jooksul ei ole kinnipeetavat distsiplinaarkorras karistatud). Asjaolu aga, et süüdimõistetu on suutnud vangistuses olles hästi käituda, on vaid üks mitmest tegurist, millest tuleb lähtuda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel. On selge, et range järelevalve all suudab süüdimõistetu õiguskuulekalt käituda. Siiski ei saa nõustuda, et see tingimata näitab kinnipeetava mõttemaailma muutumist. Ka kuritegelikus ühenduses tegutsedes tuleb kindlatest reeglitest kinni pidada ning käske täita ja juhiseid järgida. Seega ei ole võime reeglitepäraselt käituda praegusel juhul asjaoluks, millest saab järeldada, et Dmitri Sidorenko ärakantud karistus on teda piisavalt mõjutanud ning maandanud uute kuritegude toimepanemise riski. Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole tema kuritegelikud hoiakud vangistuses viibides nähtavalt muutunud – isik peab kuritegeliku ühenduse liikmeid siiani sõpradeks, kellega koos tehti sporti ja käidi väljas söömas. Samasugust seisukohta avaldas kinnipeetav ka kohtuistungil. Oluliselt ei ole selles osas abiks olnud ka läbitud vestlused kuritegude kontekstis suhete analüüsimiseks ja põhjus-tagajärg seostest. Iseloomustuse kohaselt on Dmitri Sidorenkol väljakujunenud kriminaalne käitumismuster, ametnikega suhtleb küll viisakalt, kuid on manipuleeriv, soovib endast head muljet jätta, püüdes veenda, et kuritegelikku ühendust ei eksisteeri. Eeltoodu kogumis näitab, et Dmitri Sidorenko puhul on retsidiivsusrisk jätkuvalt suur ja tema näol on tegemist kuritegeliku ühenduse pikaaegse liikmega (vangla andmetel vähemalt aastast 2013). Seda ohtu ei ole kohtu hinnangul võimalik kriminaalhooldusega piisavalt maandada, kuna see ei taga Dmitri Sidorenko mõtteviiside ja hoiakute muutust. Ka elektroonilisele valvele ei saa lootma jääda: sellega saab küll piirata isiku liikumisvabadust, kuid ei saa kontrollida tema kodust tegevust ja suhtlust. Nii on Dmitri Sidorenkol võimalik ka elektroonilisele valvele allutatuna jätkata suhtlemist kriminaalse kontingendiga ning panna uuesti toime varasemaga samalaadne kuritegu. Seetõttu ei ole Dmitri Sidorenkot võimalik karistuse kandmiselt ennetähtaegselt tingimisi vabastada ning tal tuleb vangistuse kandmist jätkata. Individuaalse täitmiskava kohaselt on vanglas karistuse kandmise jätkumisel Dmitri Sidorenkole ette nähtud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ läbimine (planeeritud 2025), jätkuv töötamine ning vabanemiseelne nõustamine. Karistusaja lõpuni on jäänud veidi üle 3 aasta, seega on isikul võimalik järgmise ennetähtaega tingimisi vangistusest vabanemise võimaluse avanemiseni omandada ja kinnistada positiivseid hoiakuid ning osaleda taasühiskonnastavates tegevustes. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 05.08.2024 kohtumäärusega jäeti Viru Maakohtu 3. juuni 2024. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 03.06.2024 kohtumäärus 1-16-483 jõustus 22.08.2024 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.