1-16-483/1371

1 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2023, Rakvere Kriminaalasja number 1-16-483 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Annika Veissbach Tõlk Olga Nõmmemees Kohtuasi Viru Vangla materjalid Haron Dikajevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu HARON DIKAJEV, isikukood 36508030330, kodakondsuseta, keskharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 29.06.2015 ja lõpp 29.06.2027 Kaitsja vandeadvokaat Raiko Paas kokkuleppel RESOLUTSIOON Jätta HARON DIKAJEV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Harju Maakohtu 21.08.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-483 tunnistati Haron Dikajev süüdi KarS § 121 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. Haron Dikajev tunnistati süüdi KarS § 256 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 12 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõisteti Haron Dikajevile 12 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati Haron Dikajevi eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistusaja alguseks loeti 29.06.
2. Tallinna Ringkonnakohus jättis 01.06.2020 otsusega Harju Maakohtu 21.08.2019 otsuse Haron Dikajevi süüditunnistamises ja karistamises muutmata. Kohtuotsused jõustusid Riigikohtu määrusega 06.01.
3. 2 Viru Vangla esitas 28.06.2023 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Haron Dikajevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tuginedes kinnipeetava iseloomustuses esitatud andmetele ning süüdimõistetu poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele ei toeta Viru Vangla Haron Dikajevi karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Juhul, kui kohus peab võimalikuks Haron Dikajevi tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata isikule käitumiskontroll pikkusega 24 kuud ja katseaeg kuni karistusaja lõpuni, s.o kuni 29.06.
4. Käitumiskontrolli ajal kohustada isikut lisaks KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõuetele täitma ka KarS § 75 lg 2 p 4,7,9 sätestatud kohustusi. Elektroonilise valve pikkuseks tegi kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 12 kuud. Lisaks planeerib kriminaalhooldus süüdimõistetule järgnevad tegevused: vestlused kuritegeliku ühenduse tegutsemise mõjust ühiskonnale, sotsiaalprogrammi Õige hetk kordavad vestlused, vestlused hoiakute ja suhtlusringkonna teemadel, vestlused kontrollnõuete ja lisakohustuste korralikust täitmisest ja nende vajalikkusest. Prokuratuuri seisukoht Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Iris Asuküla on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Haron Dikajevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKK 3-1-1-12-17). Prokuratuuril puuduvad andmed, mille pinnalt oleks võimalik kujundada arvamust isiku ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste olemasolu kohta. Sellised andmed on olemas vanglal ja nende pinnalt on vangla oma seisukoha kujundanud. Prokuratuuril ei ole põhjust vangla vastavas hinnangus kahelda. Seega nõustub prokuratuur vangla iseloomustuses väljendatud seisukohaga ja ei toeta kinnipeetava karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Haron Dikajev kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Sotsiaalprogrammi Õige hetk jätkuvestlustega ei ole veel alustatud. Tal on üks lihane vend ja üks lihane õde. Tal on neli last: kolm poega ja üks tütar. Tütar on eelmisest abielust. Ta on vabatahtlikult nõus elektroonilise valvega, tal on sellega varasem positiivne kogemus olemas. Ta on saanud õige õppetunni, kavatseb anda paremat elu oma perele ja loobuda oma vanast elust. Pärast
5. aastal läbitud Õige hetk programmi pole talle midagi pakutud. Vabaduses toetavad teda pere, lapsed, abikaasa ja teised sugulased. Ta on vanglas viibinud enam kui 8 aastat, see on teinud teda seaduskuulekaks. Ta ei kavatse rohkem vanglasse tagasi tulla ja käia seda teed, mis ta on käinud. Ta on vabanemisel nõus kriminaalhoolduse all läbima kõiki programme ja võimalusel palub veel ka lisaprogramme. Tal pole kunagi olnud selliseid tuttavaid nagu iseloomustuses märgitud - xxxx tegutsevad kriminaalid. Kaitsja märkis kohtuistungil, et Haron Dikajev on viibinud vanglas üle 8 aasta ning kandnud ära üle kahe kolmandiku talle mõistetud karistusest. Loomulikult on tähtis see, mis toimus tema minevikus, kuid veelgi tähtsam on see, mis on toimunud vangistuse jooksul. Riigikohus 3 on lahendis kohtuasjas nr 1-09-14104 (p 21) leidnud, et retsidiivsusriski tuleb prognoosida esmajoones selle kaudu, kuidas on kinnipeetav ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Puudub vaidlus selles, et Haron Dikajev on kogu vangistuse jooksul pidanud ennast üleval eeskujulikult. Vangla iseloomustuse kohaselt on ta rahulik ja viisakas. Pole alust arvata, et vabaduses hakkaks ta käituma teistmoodi. Aastal 2021 on Viru Maakohus poole karistusaja pealt leidnud, et jätkates karistuse kandmist vangistuses on süüdimõistetul võimalik tõestada, et praegune käitumine on püsiv ja tagasilangusi ei esine. Ka leidis kohus, et seega on isikul võimalik järgmise enne tähtaega tingimisi vangistusest vabanemise võimaluse avanemiseni kinnistada oma positiivseid hoiakuid ning käituda eeskujulikult. Ka juhul, kui eeltoodud kohtu seisukohti ei saa võtta lubadusena selle kohta, et hea käitumise korral kohus süüdimõistetu järgmisel korral vabastab, siis andis see süüdimõistetule vähemalt lootust ja motivatsiooni, et hea käitumise korral vanglas on tal võimalus järgmisel korral tingimisi vabaneda. Süüdimõistetu on sellest ajast arvates jätkanud head käitumist ja tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Ka iseloomustusest on loetav, et süüdimõistetu on jätkuvalt viisakas ja rahulik. Viru Maakohus leidis veel oma lahendis, et individuaalses täitmiskavas on isikule ette nähtud läbida riigikeele õpe, temaatilised vestlused probleemide lahendamise alternatiivsetest võimalustest ning vestlused elustiili ja suhtlusringkonna teemadel. Vangla poolt päringule saadetud vastusest nähtub, et erinevad programmid on süüdimõistetust olenemata määramata ajaks edasi lükatud. Seega pole alates Viru Maakohtu 27.10.2021 lahendi tegemisest arvates (peaaegu kahe aasta jooksul) süüdimõistetule pakutud mitte ühtegi programmi ja tegevust, mida kohus on oluliseks pidanud läbida. Eelnevast tulenevalt saaks süüdimõistetu vajadusel need programmid läbida vabaduses kriminaalhoolduse all. Süüdimõistetule vangla poolt koostatud iseloomustus on oluline dokument, kuna selle alusel otsustatakse isiku vabaduse üle. Seega peab nimetatud dokument sisaldama õigeid andmeid, mille alusel peab olema võimalik veenduda, et vangla on esiteks ka sisuliselt süüdimõistetu vabanemisega seotud asjaolusid kaalunud ning et iseloomustust saab andmete osas usaldada. Praegust ja eelmist iseloomustust võrreldes jääb mulje, et uus iseloomustus on varasema koopia ja saadud varasema iseloomustuse kopeerimise tulemusel. Arusaamatuks jääb see, kuidas peale kahte aastat eeskujulikku käitumist on uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse protsendid jätkuvalt samad kui eelmises iseloomustuses. Mis veelgi tekitab kahtlust selles, et sisuliselt pole süüdimõistetuga seotud riske hinnatud näitab see, et jätkuvalt on võimalik iseloomustuses leida asjaolusid, mis olid ka eelmises iseloomustuses, kuid mille kohta on ringkonnakohus varem öelnud, et nimetatud asjaolud ei vasta tõele. Tartu Ringkonnakohus on oma lahendis leidnud, et asjaolu, et süüdimõistetu tunneb Venemaal kuritegeliku taustaga isikuid pole tõendatud ja selle tõendamata asjaoluga arvestada ei saa. Ometi on see taaskord kirjas isiku uues iseloomustuses. Ka pole iseloomustuses arvestatud, et süüdimõistetu on hüvitanud juba osa temalt kohtuotsusega välja mõistetud summast, mille kohta esitatakse tõend. Eelnev ei tekita usaldust, et vangla on süüdimõistetuga seotud riske sisuliselt ja tegelikult kaalunud ja iseloomustust selles osas usaldada ei saa. Kaitsjana on ta iseloomustuse ebaõigete andmete teemal suhelnud ka prokuratuuriga, kuna prokuratuur annab selles asjas oma arvamuse. Prokuratuuri sõnul puudub neil ressurss, et vangla iseloomustuse andmeid kontrollida ning nad nõustuvad seega automaatselt sellega, mis kirjutab vangla. Prokuratuur on talle vastanud, et ta tõstataks selle teema iseloomustuse ebaõigete andmete kohta kohtuistungil ja on pidanud oluliseks, et ta juhiks sellele kohtu tähelepanu. Kuigi erinevate isikute ennetähtaegse vabastamise menetlusi omavahel võrrelda on keeruline, võib siiski välja tuua kohtuasja 1-162411, kus sarnase paragrahviga isik vabastati vangistusest tingimisi enne tähtaega ja seni pole isik kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud ja on õiguspäraselt käitunud. Nimetatud tekitaks usku selles, et sarnase paragrahviga süüdimõistetud isikud on võimelised vabanemisel õiguskuulekalt käituma. Täiendavalt omab tähtsust asjaolu, et süüdimõistetu on olnud nõus vabatahtlikult elektroonilise valve kohaldamisega hoolimata, et see pärast sellist aega 4 vabanemisel enam kohustus ei ole. Nimetatud kontroll aitaks samuti vähendada neid riske, mis isiku vabanemisega seotult võiks tekkida. Ka on varasemalt minevikus süüdimõistetu elektroonilise valvega vabastatud ja pole kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud. Maakohtu seisukoht ja põhjendused
6. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
7. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja süüdimõistetu poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Haron Dikajev ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.
8. Haron Dikajev kannab karistust mh esimese astme kuriteo toimepanemise eest ning on käesolevaks ajaks kandnud ära rohkem kui kaks kolmandikku talle mõistetud 12 aasta pikkusest vangistusest, seega on täidetud KarS § 76 lg 2 p-s 2 sätestatud formaalne eeldus süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.
9. Üksnes formaalsete eelduste täidetus ei tingi aga ennetähtaegset vangistusest vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust vangistusest ennetähtaegseks vabanemiseks, vaid süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise otsustab kohus KarS § 76 lg-s 4 loetletud asjaolude kaalumise tulemusena (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8).
10. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabanemisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20).
11. Kinnipeetava käitumist vangistuses iseloomustab positiivselt kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine. Samuti see, et ta on läbinud sotsiaalprogrammi Õige hetk ning et suhtlemisel on ta vaoshoitud, viisakas ja rahulik. Vabanemisjärgsetest elutingimustest võib positiivsena välja tuua selle, et tal on vabanemisel olemas kindel elukoht paarismajas Viimsis, kus käesolevalt elavad tema elukaaslane ja lapsed. Suhted perekonnaga on toetavad. Vabanemisel asub ta tööle xxxx OÜ-sse, tegemist on pereettevõttega. Veel väärib märkimist, et kinnipeetav ei tarvita alkoholi ega narkootikume.
12. Eelnevalt nimetatud positiivsed asjaolud ei võimalda kohtul aga siiski teha tõsikindlat järeldust, et käesolevaks ajaks kantud vangistus on kinnipeetava kuritegeliku käitumise jätkumise ohtu piisavalt maandanud ning et ta suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda. Haron Dikajev on vangla poolt hinnatud üliohtlikuks avalikkusele ning kahtlusi tema edasises õiguskuulekas käitumises tekitab eelkõige tema varasemast elukäigust ning toimepandud kuritegudest lähtuv ohuprognoos. Eriti arvestades seda, et elukoht, perekond ning lähedaste toetus olid Haron Dikajevil olemas ka kuritegude toimepanemise ajal, samuti töökoht pereettevõttes Xxxx OÜ arendusjuhina. Haron Dikajev on ise kinnitanud, et kehaline väärkohtlemine on toime pandud Xxxx OÜ territooriumil. Seega ei saa perekonna, elukoha 5 ega töökoha olemasolu pidada millekski, mis vähendaksid uue kuriteo toimepanemise riske kinnipeetava poolt. Seda enam, et kuritegusid pani isik toime varalise kasu saamiseks ning isikul on väljakujunenud elustiil, mille kvaliteet on ilmselgelt kõrgem kui seda võimaldas tema ametlik sissetulek. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohtu hinnangul välistada, et isik võib vabaduses jätkata kuritegude toimepanemist, et suurendada oma sissetulekuid ning jätkata senise elustiiliga. Majandusliku kasu saamise soovi võib suurendada ka see, et kaitsja poolt kohtule esitatud K-Raha väljavõttest nähtub, et kinnipeetaval on täitmata nõudeid 30 540,29 eurot.
13. Karistusregistrist nähtub, et kinnipeetaval on üks kehtiv kriminaalkaristus, mis on mõistetud kehalise väärkohtlemise ja kuritegeliku ühenduse organiseerimise eest. Kohtuotsusest nähtub, et Haron Dikajev juhtis kuritegelikku ühendust alates
14. a augustikuust kuni tema kinnipidamiseni 29.06.2015, seega peaaegu nelja aasta vältel. Kohtuotsuse kohaselt kuulus Haron Dikajevi juhitud kuritegelikku ühendusse vähemalt 12 liiget ning kuritegusid pandi toime mitte ainult Eestis, vaid ka xxxx ja xxxx. Ühenduse raames pandi üksikliikmete poolt toime arvukalt teise astme kuritegusid, mille üle Haron Dikajev omas kontrolli. Ühenduse tegevus oli suunatud maksukuritegudele, dokumendi võltsimisele ja kasutamisele, ebaõigete andmete esitamisele, erinevatele varavastastele kuritegudele, isikuvastastele kuritegudele, lisaks veel sissetungimine, tulirelva helisummuti ebaseaduslik käitlemine, narkootiliste ainete käitlemisega seotud süüteod. Seega arvestades, et Haron Dikajev juhtis pikema aja vältel kuritegelikku ühendust, võib järeldada, et ta on omaks võtnud n-ö kriminaalse maailma subkultuurilised hoiakud ning nendest loobumine on ebatõenäoline.
15. Kinnipeetava subkultuurilistele hoiakutele viitab kohtu hinnangul ka see, et ta on vangistuses alates 06.05.2021 määratud tööle majandustööde abitöölise ametikohale, kuid reaalselt tööle ei ole asunud. Isikule on küll meditsiiniosakonna poolt väljastatud erineva pikkusega tõendeid töötamisest vabastamiseks tervislikel põhjustel, kuid samas on ta ise viidanud, et on kogu elu elanud sportlikku eluviisi. Samuti on ta maininud, et soovib vanglakaristust kanda rahulikult, ilma igasuguste üleliigsete kohustusteta ning väitnud, et teda ei huvita, kas kaaskinnipeetavad töötavad, sest tema on materiaalselt kindlustatud ning töötamine ei ole eluliselt vajalik. Eeltoodust tulenevalt on kohtul alust arvata, et negatiivne suhtumine vanglas töötamisse on tingitud tema subkultuurilistest hoiakutest, mis ei luba „tema staatusega“ isikul ehk kuritegeliku ühenduse juhil töötada vangla majandustöödel.
16. Arvestades, et Haron Dikajev on pikaajaliselt juhtinud kuritegelikku ühendust võib järeldada, et tal on väga tihedad sidemed kriminaalse taustaga isikutega ning et tema positsioon kuritegelikus maailmas on väga kõrge. Ka Tartu Ringkonnakohus on 14.12.2021 määruses kriminaalasjas nr 1-16-483 märkinud, et aastate pikku välja kujunenud suhted ja seosed kriminaalse taustaga isikute ja suhtevõrgustikega muudavad õiguskuulekale teele naasmise kuritegeliku ühenduse liidri puhul märkimisväärselt vähemtõenäoliseks kui see on n-ö tavakurjategija puhul. Ka kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et temaga suheldes on aru saada, et ta peab ennast autoriteetseks ning selleks peavad teda ka mitmed teised isikud. Eeltoodust tulenevalt on raske uskuda, et Haron Dikajev on valmis loobuma oma autoriteedist ning kõrgest positsioonist kuritegelikus maailmas.
17. Kuigi isiku käitumist vangistuses iseloomustab positiivselt distsiplinaarkaristuste puudumine ning rahulik ja viisakas suhtlemine vanglaametnikega, nähtub siiski iseloomustusest ka see, et isik on olnud suhtlemisel manipuleeriv. Ta on varasemalt vestlustel soovinud, et vangla koostaks võimalikult hea iseloomustuse, et ta vabaneks kiiremini ning on lubanud ise sellisel juhul rahulikult ja vaikselt oma karistust kanda. Eeltoodu seab kahtluse alla, kas isik on ikkagi teinud vangistuses viibitud ajast seaduskuulekaid järeldusi ning on 6 motiveeritud vanglas omandatud teadmisi ja rahulikku elustiili jätkama ka vabaduses või on need pingutused vangistuses tehtud ainult selleks, et täita ennetähtaegseks vabastamiseks vajalikke materiaalseid eelduseid.
18. Lisaks, kui hinnata seda, kas kinnipeetav on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid, siis nagu eelnevalt mainitud, ei ole isik asunud vangistuses tööle, et säilitada tööharjumust. Samuti on veel ajavahemikku 2023-2024 planeeritud sotsiaalprogrammi Agressiivsuse asendamise treening temaatilised vestlused sotsiaaltöötajaga ning ajavahemikku 2025-2027 vestlused elustiili ja suhtlusringkonna teemadel sotsiaaltöötajaga. Seega ei saa veel öelda, et individuaalses täitmiskavas püsitatud eesmärgid on täidetud ning vangistuses ei ole võimalik kinnipeetava resotsialiseerumist enam täiendavalt toetada. Kohus leiab, et nimetatud vestluste läbimine on väga oluline, arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuritegusid, et ta oskaks leida probleemidele alternatiivseid lahendusi ning muudaks oma seniseid hoiakuid.
19. Arvestades, et Haron Dikajevi juhtimisel pani kuritegelik ühendus toime eriliigilisi kuritegusid, seisneb tema puhul oht nii ühiskonnale tervikuna kui ka üksikisikutele. Kõige tõenäolisem on oht siis, kui isik soovib teenida suuremat majanduslikku tulu või säilitada oma kuritegelikku autoriteeti. Haroni Dikajevi senine elustiil ning ka vangistuses viitamine sellele, et ta on materiaalselt kindlustatud, samuti tema positsioon kuritegelikus maailmas ning fakt, et ta ei ole oma süüd kuritegude toimepanemises tunnistanud ja tehtut kahetsenud, teevad kohtu hinnangul väheusutavaks tema siira soovi kuritegelikust käitumisest loobuda.
20. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et antud juhul ei ole täidetud materiaalsed eeldused Haron Dikajevi tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Karistuse eesmärgid ei ole veel täidetud ning isikust tulenevad ohud piisavalt maandatud. Lisaks arvestades, et peamiseks Haron Dikajevist tulenevaks ohuks on just kuritegude toimepanemise organiseerimine, ei ole kriminaalhoolduslikud meetmed ega ka elektrooniline valve selle ärahoidmiseks piisavad. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Haron Dikajevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 30.10.2023 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta Viru Maakohtu
21. septembri
22. a määrus muutmata ning Haron Dikajevi ja tema kaitsja Raiko Paasi määruskaebused rahuldamata. Riigikohtu 20.11.2023 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg s 5 nimetatud aluste puudumise tõttu jätta Haron Dikajevi kaitsja vandeadvokaat Raiko Paasi määruskaebus menetlusse võtmata. 22.09.2023 kohtumäärus 1-16-483 jõustus 20.11.2023 Riigikohtu kohtumäärusega.