Obsah (5)

§ 76§ 255§ 65§ 64§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21.10.2022, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-483 Kohtunik Kristel Nirgi Kohtuistungi sekretär Raili Raja Tõlk Laurita Gavrilova

§ 76; Kr

MS § 426, § 432 lg 3, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta EDUARD OLEINIK elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärus teha teatavaks Viru Vanglale, süüdimõistetule Eduard Oleinikule ja prokurörile. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 15.06.2022 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Eduard Oleiniku elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 1 Harju Maakohtu 21.08.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-483 tunnistati Eduard Oleinik süüdi

§ 255

lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 8 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus.

§ 65lg 1 alusel mõisteti liitkaristus Viru Maakohtu 16.03.2018.

a otsusega mõistetud karistusega, s.o. vangistusega 4 aastat ja 8 kuud ning

§ 64

lg 1 alusel suurendades raskemat üksikkaristust, mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 12 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati Eduard Oleiniku eelvangistuses viibitud aeg, s.o.

06.04.

1. a kuni 08.04.
2. a (3 päeva) karistusaja hulka, kandmisele kuulub seega 11 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 06.01.
3. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Eduard Oleiniku tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Viru Maakohtule edastatud kirjalikus seisukohas teatas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Elle Karm, et ei soovi osa võtta Eduard Oleiniku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Eduard Oleiniku vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kohtuistung Kinnipeetav kinnitas kohtuistungil, et soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega, soovib tuua kasu ühiskonnale. Lisas, et oli 5 kuud kriminaalhoolduse all, leidis oma lähedased. Peale seda on kinnipeetaval sisemised muutused toimunud. Tal tekkis elus motivatsioon, kohtus väga toreda naisega, vanglas abiellus. Kõik tema sugulased ootavad tema vabanemist ja toetavad teda selles. Viibides vabaduses, lubas, et asub kohe tööle ja tegi seda, 5 kuud ta töötas, kuni viimase päevani. Soovib naasta samale tööle, tunneb väga hästi oma tööandjat, tööandja suhtub temasse hästi. Viimane töö oli Xxxx, kus pesi aknaid. Õppis hindama seda raha, mis on oma kätega tehtud töö eest saadud. Kinnipeetav ei joo, ei suitseta. Kinnipeetaval on 76 aastane isa, kes on halvas seisus ja vajab kinnipeetava tuge. Vend elab Soomes ja käib harva Eestis ja sellepärast ongi vaja vabaneda, et saaks isa aidata. Põdes vanglas raskes vormis covidit ja kopsupõletikku. Kinnipeetav lisas, et tema jaoks on välistatud kriminaalne maailm, tema jaoks on tähtis olla perega koos. Ta oli lihtsalt vales kohas ja vales suhtlusringkonnas. Väljapressimise osas ta kandis oma karistuse ära, tunnistab, et oli rahaahne. Eelnevalt ei olnud tal mingit motivatsiooni, elas selles maailmas üksi. Esimesed 3 distsiplinaarkaristust on kinnipeetava sõnade kohaselt tühistatud, ta on need kõik edasi kaevanud, aga kuna protsess on nii pikk, siis esimesed 3 on juba tühistatud, siis 3 keskmist on veel läbivaatamisel ja ülejäänud viimase 3 osas möödus edasikaebamise tähtaeg. Kinnipeetav palus anda talle viimane võimalus. Kohtumääruse põhjendused

§ 76

lg 2 p 1 alusel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud karistusseadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Eduard Oleinik kannab liitkaristust esimese astme kuriteo toimepanemise eest ning käesolevaks ajaks on ta ära kandnud talle mõistetud 11 aastat 11 kuud ja 27 päeva pikkusest vangistusest rohkem kui poole ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipeetav soovib vabanemisel asuda elama aadressile Xxxx. 2-toaline korter kuulub isiku abikaasale M.O., kes elab käesolevalt seal üksinda. M.O. on andnud nõusoleku Eduard Oleiniku 2 elama asumiseks nimetatud korterisse. Elektroonilise valve kohaldamiseks nõutavad tingimused on täidetud. Seega on täidetud tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalsed eeldused.

§ 76

lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele, sest täitmata on vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise materiaalsed eeldused. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 21). Kinnipeetava individuaalsest täitmiskavast lähtuvalt on kohtu hinnangul positiivne, et kinnipeetav on osalenud vestlustel kuritegevust soodustavatest teguritest psühholoogi ja sotsiaaltöötajaga, mille tulemusel on kinnipeetav arendanud analüüsioskust ja kriitilist mõtlemist. Kinnipeetav on osalenud vestlustel psühholoogiga suhete ja elustiili analüüsimiseks kuritegude kontekstis, mille tulemusel näeb suhtlusringkonna mõju enda tegevusele, on motiveeritud hoidma positiivseid suhteid. Positiivne on ka osalemine sotsiaalprogrammis „Õige hetk“ ning vangistuses usulistes tegevustes osalemine. Iseloomustusest nähtub, et vangistuses on kinnipeetav korduvalt keeldunud töötamisest, mistõttu on saanud korduvalt distsiplinaarkorras karistada. Kohtu hinnangul väljendab vanglas töötamisest keeldumine isiku subkultuurilisi tõekspidamisi ja põhimõtteid. 25.03.2022 täitis kinnipeetav esimest korda reaalselt tööülesandeid, koristades eluosakonda. Kinnipeetav on oma subkultuurilisi tõekspidamisi väljendanud varasemalt vangistuses massilises toidust keeldumisest osavõtuga 2019 aastal. Kinnipeetav on vangistuse ajal korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. 13.06.2022 seisuga on Eduard Oleinikul 9 kehtivat distsiplinaarkaristust, muuhulgas ebaviisaka käitumise eest (on ebaviisakalt käitunud vanglas töötavate isikute suhtes). Kinnipeetava sõnade kohasel on tema arusaamad muutunud. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava sõnad ja teod kooskõlas. Kinnipeetava sõnadel ei ole piisavalt kaalu, kui puudub tõestus tegude näol. Iseloomustuse kohasel on alles

1. aasta alguses kinnipeetava hoiakud näidanud paranemise märke, seega on täna veel ennatlik tõdeda, et kinnipeetav suudab seadusekuulekalt käituda ja on omaks võtnud õiguskuulekad väärtused. Kinnipeetava individuaalses täitmiskavas on ettenähtud töötamine, et tekiks tööharjumus. Kohtu hinnangul on tööharjumuse kujundamine vanglas kinnipeetava puhul oluline, kuna kinnipeetava mitmed kuriteod on toimepandud majandusliku kasu saamise eesmärgil, kinnipeetav ei tunnista kuritegelikku ühendusse kuulumist ega ole valmis kuritegu analüüsima. Seega ei saa kohus asuda seisukohale, et kinnipeetav tõsikindlalt väärtustab seaduskuulekal teel elatusvahendite teenimist. 3 Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et suhtlemisel võib kinnipeetav olla üleolev, manipuleeriv ja agressiivne saavutamaks endale meelepärast tulemust. Arvestades, et kinnipeetav oskab olla manipuleeriv ja kinnipeetava tööharjumus ei ole vanglas olnud eeskujulik, siis ei saa kohus hinnata positiivseks ja ka usaldusväärseks asjaolu, et võimalikul vabanemisel, asub Eduard Oleinik tööle objektijuhina M.G. OÜ, mille juhatuse liikmeks on kinnipeetava ammune tuttav J.M.. Enne vangistust töötas Eduard Oleinik nimetatud ettevõttes ajavahemikul 24.08.2020 kuni 06.01.2021 ja 11.01.2021 kuni 01.02.
2. 2020 IV kvartalis oli Eduard Oleinik ettevõtte ainuke töötaja. Vaatamata töökoha olemasolule, pani kinnipeetav toime kuriteo majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kohus arvestab uute kuritegude toimepanemise riski hindamisel ka kinnipeetava võimalikku vabanemisjärgset majanduslikku toimetulekut. Kohus ei saa jätta tähe lepanuta asjaolu, et kinnipeetava enda sõnul on ta alati tulnud majanduslikult hästi toime, kuid süüdimõistva kohtuotsuse kohaselt tasuti kuritegeliku ühenduse poolt Eduard Oleiniku eluaseme ja igapäeva kulutuste eest. Kinnipeetaval on 10.06.2022 seisuga ca 30 000 euro ulatuses rahalisi nõudeid ning vabanemisfondis on 1394 eurot. Abikaasa M.O. ja kinnipeetava vend on valmis Eduard Oleinikut vabanedes materiaalselt toetama. Vangistuses on Eduard Oleinikut toetanud rahaliselt lisaks abikaasale ka tuttavad, kellest mitmed on kriminaalkorras karistatud. Kohtu hinnangul ei ole välistatud olukord, kus kinnipeetaval tekivad majanduslikud raskused või kui kinnipeetav tunneb, et elukvaliteet ei vasta tema ootustele, võib Eduard Oleinik sooritada kuritegusid majandusliku hõlptulu saamiseks. Oht on sedavõrd suurem, et Eduard Oleiniku sõnul kuulub tema tutvusringkonda ka kriminaalkorras karistatud isikuid. Sealhulgas on vanglas käinud kokkusaamistel kriminaalkorras karistatud isikud, lisaks peab kinnipeetav kirjavahetust isikutega, kes viibivad vanglates. Kohus ei saa mitte kuidagi mööda vaadata asjaolust, et Eduard Oleinik kuulus H.D. kuritegeliku ühenduse koosseisu vähemalt alates
3. a novembrist. Eduard Oleinikul oli H.D. juhitud kuritegelikus ühenduses oluline ning autoriteetne roll. Kinnipeetaval oli keskne roll kuritegeliku ühenduse püsivuse tagamisel, samuti asudes tuvastatu kohaselt kuritegeliku ühenduse hierarhias kõrgel kohal, täitis temale usaldatud ülesandeid, osales kohtumistel ning pidas läbirääkimisi. Iseloomustusest nähtub, et Eduard Oleiniku lähedaste hulka kuulub M.O., kellega abiellus vanglas 28.09.
4. Kinnipeetav on suhtlema hakanud ka isa V.O. ja poolvenna S.O.. Kinnipeetava sõnul on suurimaks motivatsiooniks õiguskuulekale käitumisele suundumisel just lähedased isikud ning suhtlus nendega. Kohtuistungil kinnipeetav kinnitas, et soovib olla perega koos ning kriminaalse mineviku soovib jätta selja taha. Põhjendas toimepandud kuritegusid sellega, et ta oli lihtsalt vales kohas ja vales suhtlusringkonnas. Kohtu hinnangul on positiivne, et Eduard Oleinikul on toetav tugivõrgustik, mis aitab ammutada motivatsiooni loobuda kuritegelikust käitumisest. Ehk lähedased suudavad Eduard Oleiniku suunata püstitama resotsialiseerumise eesmärke ka kuriteo põhjusriskidega seonduvalt. Arvestades kinnipeetava varasemat käitumismustrit ja hoiakuid, ei saa kohtu hinnangul käesoleval ajal välistada, et vabanedes võib Eduard Oleinik toime panna uue kuriteo. Kohus, võttes arvesse eeltoodut ning sealhulgas hinnanud kõiki

§ 76

lg 4 sätestatud asjaolusid kogumis, leiab, et kinnipeetava Eduard Oleiniku vabastamine tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla oleks käesoleval ajal ennatlik, kuna isiku ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine, mis antud hetkel pole kohtu hinnangul kindel. 4 Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Eduar Oleiniku vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Nirgi Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 05.12.2022 kohtumäärusega jäeti Viru Maakohtu 21. oktoobri 2022 määrus muutmata ja Eduard Oleiniku ning tema kaitsja vandeadvokaat Raiko Paasi määruskaebused rahuldamata. 03.01.2023 Riigikohtu kohtumäärusega jäeti kassatsioon menetlusse võtmata. 21.10.2022 kohtumäärus 1-16-483 jõustus 03.01.2023 Riigikohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Elena Jõgis referent 5