1-16-483/1453

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2024, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-16-483 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. juuni
3. a määrus Dmitri Sidorenko vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Dmitri Sidorenko (ik 37009250294) kaitsja vandeadvokaat Risto Käbi, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. juuni
6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
7. Jätta menetluskulud Dmitri Sidorenko kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse saab vaidlustada prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Harju Maakohus karistas Dmitri Sidorenkot
9. augusti
10. a otsusega karistusseadustiku (KarS) § 266 lg 2 p 3 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega ning KarS § 255 lg 1 järgi 6 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti D. Sidorenkole liitkaristuseks 6 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvati eelvangistuses viibitud 3 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuulus 6 aastat 5 kuud ja 27 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus
11. jaanuaril
13. Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid D. Sidorenko vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur D. Sidorenko vabanemist ei toeta.
14. Viru Maakohus jättis
15. juuni
16. a määrusega D. Sidorenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. On positiivne, et D. Sidorenko töötab vangistuses, omandas riigikeele B1 taseme ja tal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Samas ei näita vangistuses õiguskuulekas käitumine mõttemaailma muutumist, sest ka kuritegelikus ühenduses tegutsedes tuleb pidada kinni reeglitest ja täita käske. D. Sidorenko on vangistuses suhelnud telefoni ja kirjavahetuse teel kriminaalkorras karistatud isikutega ning peab kuriteokaaslasi H.D. it ja S.D. i oma väga headeks sõpradeks. Seda kinnitas ta ka kohtuistungil. Kuriteod on D. Sidorenko toime pannud grupis, täites mh H.D. i korraldusi, mistõttu on ta mõjutatav. Aastatega välja kujunenud suhted kriminaalse taustaga isikutega ning roll nn allmaailmas muudavad kuritegeliku ühenduse liikme õiguskuulekale teele naasmise märkimisväärselt vähemtõenäoliseks. Kinnipeetav kuriteo sooritamist ei tunnista ja näeb kuritegelikku ühendust siiani üksnes sõpruskonnana. Suhtlusringkonnast tulenev uue kuriteo toimepanemise risk jääb seega püsima ega ole maandatav suhtlemiskeelu ja elektroonilise valvega. Vabanemise korral on kinnipeetavale töökoha garanteerinud Canteen OÜ töötasuga 1000 eurot kuus, kuid miinimumpalga lähedane töötasu ei pruugi kindlustada soovitud elatustaset. Varasemalt oli D. Sidorenko legaalse sissetuleku ja elatustaseme vahel suur erinevus, mistõttu jääb majanduslikust toimetulekust lähtuv uue kuriteo toimepanemise risk püsima. Kriminaalhooldusega ei ole D. Sidorenkost tulenevat ohtu võimalik piisavalt maandada, sest see ei taga tema mõtteviisi muutumist. Elektroonilise valvega saab küll piirata liikumisvabadust, kuid ei saa kontrollida isiku kodust tegevust ja suhtlemist. Määruskaebus
17. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu D. Sidorenko kaitsja vandeadvokaat Risto Käbi, kes palub maakohtu määruse tühistada ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Menetluskulud summas 305 eurot palub kaitsja jätta Eesti Vabariigi kanda. D. Sidorenko käitumine vanglas on olnud laitmatu, ta on täitnud töökohustust ja rahalisi kohustusi riigi ees ning omandanud riigikeele taseme B
18. Kriminaalse suhtlusringkonna ja majandusliku kitsikuse mõju saab maandada kontrollnõuete kohaldamisega. D. Sidorenko selgitas istungil, et ta ei suhtle isikutega, kellega koos pani toime viimased kuriteod, vaid suhtles ühe korra kirja ja telefoni teel naabritega. Iseloomustuses ei ole märgitud, et D. Sidorenko suhtleks jätkuvalt H.D. i ja S.D. iga. Kuigi H.D. ja S.D. on kuritegudes süüdi mõistetud, ei tähenda nende sõpradeks pidamine kuritegude heakskiitmist või tulevastes kuritegudes osalemise soovi. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kinnipeetav toime pandud kuritegusid ei tunnista, vaid ta möönis seda maakohtu istungil. D. Sidorenko kahe karistuse vahel on pikk õiguskuulekas periood. Kuna alates
19. aastast ei saa rääkida kuritegelikku ühendusse kuulumisest, ei ole D. Sidorenko kuulumine ühendusse pikaaegne. Kohtuotsuses ei ole tuvastatud, et D. Sidorenkot oleks mõjutatud kuritegusid toime panema. D. Sidorenko süü oli kõige väiksem, mistõttu on tema kuritegelik hoiak ja mõjutatavus oluliselt tagasihoidlikum. D. Sidorenko perekond on valmis teda vabaduses majanduslikult toetama, mistõttu puudub surve panna toime kuritegusid. Kuritegelikus ühenduses distsiplineeritud käitumine ei ole suunatud õiguspärasele käitumisele, erinevalt vanglas kehtiva korra järgimisest. Pingutus riigikeele omandamiseks näitab mõtteviisi ja hoiakute muutumist, nagu ka vangistuses töötamine. Ringkonnakohtu seisukoht
20. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale D. Sidorenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta.
21. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
22. aprilli
23. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus jätnud D. Sidorenkot ebaõigesti vangistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastamata, vaid on jõudnud õigele järeldusele, et seda ei võimalda D. Sidorenko kuriteo toimepanemise asjaolud ja suhtlemine kriminaalse taustaga isikutega.
24. Vaidlust ei ole selles, et D. Sidorenkot iseloomustavad mitmed positiivsed asjaolud. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on omandanud riigikeele taseme B1 ja asunud vangistuses tööle. Lisaks on tal vabanedes olemas töö- ja elukoht ning toetav perekond. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kõiki neid asjaolusid arvestanud ja põhjendanud jälgitavalt, millest 2