1-16-483/1377

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2023, Tartu Kriminaalasja number 1-16-483 Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. septembri
3. a määrus Haron Dikajevi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Haron Dikajevi (isikukood 36508030330) ja tema kaitsja vandeadvokaat Raiko Paasi määruskaebused Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. septembri
5. a määrus muutmata ning Haron Dikajevi ja tema kaitsja Raiko Paasi määruskaebused rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Harju Maakohus karistas Haron Dikajevit 21.08.
7. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-483 KarS § 121 lg 1 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega ja KarS § 256 lg 1 järgi 12 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus liitkaristuseks kuritegude kogumis 12 aastat vangistust, mille alguseks luges 29.06.
8. 1.
9. Tallinna Ringkonnakohus jättis 01.06.
10. a otsusega Harju Maakohtu 21.08.
11. a otsuse Haron Dikajevi süüditunnistamises ja karistamises muutmata. Kohtuotsused jõustusid Riigikohtu määrusega 06.01.
12. 1.
13. Viru Maakohus jättis 27.10.
14. a määrusega Haron Dikajevi vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Tartu Ringkonnakohus jättis 14.12.
15. a määrusega maakohtu määruse muutmata. Kohtumäärused jõustusid 12.01.
16. 1
17. Viru Vangla esitas 28.06.2023 Viru Maakohtule kinnipeetava Haron Dikajevi materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta Haron Dikajevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.
18. Viru Maakohus jättis
19. septembri
20. a määrusega Haron Dikajevi tingimisi enne tähtaega vabastamata. 3.
21. Maakohus tuvastas, et Haron Dikajev on kandnud ära rohkem kui kaks kolmandikku talle mõistetud 12 aasta pikkusest vangistusest, seega on täidetud KarS § 76 lg 2 p-s 2 sätestatud formaalne eeldus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. 3.
22. Positiivsena hindas maakohus, et Haron Dikajevil puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“, tal on vabanemisel olemas kindel elu- ja töökoht, toetavad lähedased, ta ei tarvita alkoholi ega narkootikume ning suhtlemisel on viisakas ja rahulik. Siiski ei võimalda need asjaolud tõsikindlalt järeldada, et käesolevaks ajaks kantud vangistus on Haron Dikajevi kuritegeliku käitumise ohtu piisavalt maandanud. Vangla hindas Haron Dikajevi avalikkusele üliohtlikuks ning kahtlusi tema edaspidises õiguskuulekas käitumises tekitab eelkõige tema varasemast elukäigust ja toimepandud kuritegudest lähtuv ohuprognoos. Elu- ja töökoht ning perekond olid Haron Dikajevil olemas ka kuritegude toimepanemise ajal, mistõttu ei saa neid asjaolusid pidada millekski, mis vähendaksid uue kuriteo toimepanemise ohtu. Haron Dikajev pani kuritegusid toime varalise kasu saamise eesmärgil ja tal on välja kujunenud elustiil, mille kvaliteet on kõrgem, kui seda võimaldas tema ametlik sissetulek. Majandusliku kasu saamise soovi võib suurendada ka asjaolu, et Haron Dikajevil on täitmata nõudeid 30 540,29 eurot. 3.
23. Haron Dikajevil on üks kehtiv kriminaalkaristus, mis on mõistetud kehalise väärkohtlemise ja kuritegeliku ühenduse organiseerimise eest. Haron Dikajev juhtis kuritegelikku ühendust pea nelja aasta vältel, ühendusse kuulusid vähemalt 12 liiget ning kuritegusid pandi toime lisaks Eestile ka Lätis ja Leedus. Sellest võib järeldada, et ta on omaks võtnud n-ö kriminaalse maailma subkultuurilised hoiakud ja nendest loobumine on ebatõenäoline. Haron Dikajevi subkultuurilistele hoiakutele viitab kohtu hinnangul ka asjaolu, et ta on alates 06.05.2021 määratud majandustööde abitöölise ametikohale, kuid reaalselt ta tööle asunud ei ole. Haron Dikajevile on meditsiiniosakonna poolt väljastatud tõendeid töötamisest vabastamiseks tervislikel põhjustel, kuid samas on ta ise viidanud, et on kogu elu olnud sportliku eluviisiga. Samuti on ta maininud, et soovib vanglakaristust kanda rahulikult, ilma igasuguste üleliigsete kohustusteta ning väitnud, et teda ei huvita, kas kaaskinnipeetavad töötavad, sest tema on materiaalselt kindlustatud ning töötamine ei ole eluliselt vajalik. Eeltoodust tulenevalt on kohtul alust arvata, et negatiivne suhtumine vanglas töötamisse on tingitud tema subkultuurilistest hoiakutest, mis ei luba „tema staatusega“ isikul ehk kuritegeliku ühenduse juhil töötada vangla majandustöödel. 3.
24. Arvestades, et Haron Dikajev on pikaajaliselt juhtinud kuritegelikku ühendust, võib järeldada, et tal on väga tihedad sidemed kriminaalse taustaga isikutega ja tema positsioon kuritegelikus maailmas on väga kõrge. Haron Dikajevi iseloomustusest nähtub, et temaga suheldes on aru saada, et ta peab end ja ka teised peavad teda autoriteetseks. Kuigi tema käitumist vangistuses iseloomustab positiivselt distsiplinaarkaristuste puudumine ning rahulik ja viisakas suhtlemine vanglaametnikega, tuleneb iseloomustusest, et Haron Dikajev on olnud manipuleeriv. Ta on vestlustel soovinud, et vangla koostaks võimalikult hea iseloomustuse, et ta vabaneks kiiremini ning lubab sellisel juhul rahulikult ja vaikselt oma karistust kanda. Eeltoodu seab kahtluse alla, kas Haron Dikajev on teinud vangistuses viibitud ajast 2 seaduskuulekaid järeldusi ning motiveeritud rahulikku elustiili jätkama ka vabaduses või on pingutused tehtud vaid selleks, et täita ennetähtaegseks vabastamiseks vajalikke eeldusi. 3.
25. Hinnates individuaalse täitmiskava täitmist, ei ole Haron Dikajev asunud vangistuses tööle, et säilitada tööharjumust. Ajavahemikku 2023-2024 on planeeritud sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse asendamise treening“ temaatilised vestlused sotsiaaltöötajaga ja 2025-2027 vestlused elustiili ja suhtlusringkonna teemadel. Seega ei saa öelda, et individuaalses täitmiskavas püstitatud eesmärgid oleks täidetud ja vangistuses ei ole võimalik Haron Dikajevi resotsialiseerumist enam täiendavalt toetada. Kohtu hinnangul on nimetatud vestluste läbimine, arvestades toimepandud kuritegusid, väga oluline, et Haron Dikajev oskaks leida probleemidele alternatiivseid lahendusi ja muudaks oma seniseid hoiakuid. 3.
26. Arvestades, et kuritegelik ühendus pani Haron Dikajevi juhtimisel toime eriliigilisi kuritegusid, seisneb tema puhul oht nii ühiskonnale tervikuna kui ka üksikisikutele. Kõige tõenäolisem on oht siis, kui Haron Dikajev soovib teenida suuremat majanduslikku tulu või säilitada oma kuritegelikku autoriteeti. Haron Dikajevi senine elustiil, viide materiaalselt kindlustatusele, tema positsioon kuritegelikus maailmas ning oma süü mittetunnistamine ja kahetsuse puudumine teevad kohtu hinnangul väheusutavaks tema soovi kuritegelikust käitumisest loobuda. Kuna peamiseks Haron Dikajevist tulenevaks ohuks on just kuritegude toimepanemise organiseerimine, ei ole kriminaalhoolduslikud meetmed ega elektrooniline valve selle ärahoidmiseks piisavad. Määruskaebused
27. Viru Maakohtu 22.09.
28. a määruse peale esitas määruskaebuse Haron Dikajev, kes palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega. 4.
29. Haron Dikajev ei nõustu maakohtu järeldustega ja leiab, et kohus jättis olulised asjaolud arvestamata. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise peamine eeldus on täidetud, sest ta on kogu karistuse kandmise ajal, s.o 8 aastat järjest, käitunud õiguskuulekalt ja tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Haron Dikajev on täitnud kõik täitmiskavas ette nähtud eesmärgid, sest on läbinud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ ja peale selle ei ole talle rohkem midagi pakutud. Asjaolu, et temale on planeeritud vestlused 2027 aastaks, tähendaks, et tal puudub võimalus enne tähtaega vabaneda, sest tema vangistus lõpeb 29.06.
30. 4.
31. Arusaamatuks jääb kohtu põhjendus Haron Dikajevi subkultuuriliste hoiakute kohta vanglas mittetöötamise tõttu. Ta ei tööta vanglas tervislikel põhjustel ja teda on tööst vabastatud. Kohus jättis tähelepanuta Haron Dikajevi kirjalikus seisukohas esitatud tõendid ja selgitused, mis omasid käesolevas asjas olulist tähtsust.
32. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse ka kaitsja vandeadvokaat Raiko Paas, kes palub maakohtu määruse tühistada ja Haron Dikajevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. 5.
33. Kaitsja leiab, et maakohus on omistanud põhjendamatult suurt kaalu vangistuseelsele ajale, jättes arvestamata põhimõtte, et retsidiivsusriski tuleb esmajoones prognoosida selle kaudu, kuidas isik on end vangistuses üleval pidanud. Haron Dikajev on vangistuses olnud rahulik ja viisakas ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. 3 5.
34. Ei ole õiglane põhjendada Haron Dikajevi vabastamata jätmist asjaoluga, et tal ei ole veel läbitud teatud programmid või vestlused. Eelmisest Haron Dikajevi ennetähtaegse vabastamise arutamisest, s.o Viru Maakohtu 27.10.2021 määruse tegemisest saadik ei ole vangla pakkunud talle ühtegi programmi ega tegevust, mida kohus pidas oluliseks läbida. Haron Dikajev saaks vajadusel läbida need programmid ka kriminaalhooldusel. 5.
35. Maakohus ei põhjendanud, miks Haron Dikajevi õiguskuulekale teele naasmine pole pärast kaheksat vangistuses veedetud aasta võimalik. Pole õige eeldada, et kuritegeliku ühenduse juhtimises süüdi mõistetud isikud vangistuses oma käitumist ei muuda. Haron Dikajev on mõistetud kuritegeliku ühenduse juhtimises süüdi esmakordselt, mistõttu ei saa eeldada, et ta pole vajalikke järeldusi teinud ja jätkab sama tegevusega. 5.
36. Maakohus pidas Haron Dikajevi ennetähtaegse vabastamise suurimaks takistuseks tema subkultuurseid hoiakuid, põhjendades seda vanglas tööle mitteasumisega. Esiteks puudub vaidlus selles, et Haron Dikajev on tervise tõttu töötamisest vabastatud. Lisaks on Haron Dikajev esitanud vanglale kirja, kus ta teatab, et töötaks hea meelega, aga hüpertooniatõve tõttu ei saa töötada. Subkultuursete hoiakutega isik ei väljendaks kuidagi, et ta on valmis vanglas tööd tegema. Eelnevat ei ole maakohus eelmisel Haron Dikajevi vabastamise arutamisel välja toonud, mistõttu jääb arusaamatuks, mis on võrreldes eelmise määruse tegemise ajaga Haron Dikajevi käitumises muutunud. 5.
37. Maakohus tõi välja, et Haron Dikajev ei ole oma kuritegusid tunnistanud, mistõttu ei saa tema muutumise soovi jaatada. Samas tuvastas maakohus, et Haron Dikajev on öelnud, et vanglas veedetud aeg on teinud teda seaduskuulekaks. Seega ei ole Haron Dikajev kriminaalset tegevust eitanud. Samuti ei ole maakohus põhjendanud, miks kriminaalhoolduslikud meetmed ei ole Haron Dikajevist tuleneva ohu ärahoidmiseks piisavad. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
38. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebustes esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Haron Dikajevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises.
39. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
40. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole eksinud kaalutlusõiguse teostamisel ning jätnud ebaõigesti Haron Dikajevit tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Ka määruskaebustes välja toodud asjaolud ei anna alust maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks.
41. Vaidlust ei ole selles, et Haron Dikajevit iseloomustavad mitmed positiivsed asjaolud. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“, vabanedes on tal olemas kindel elukoht, kus elavad ka tema elukaaslane ja lapsed ning töökoht pereettevõttes. Lisaks ei tarvita Haron Dikajev alkoholi ega narkootikume. Maakohus on otsustuse tegemisel kõiki neid asjaolusid arvestanud ja jälgitavalt põhjendanud, millest tingituna ei vähenda need uute kuritegude toimepanemise riski.
42. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt 4 ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
43. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 21).
44. Elu- ja töökoht ning perekond olid Haron Dikajevil olemas ka kuritegude toimepanemise ajal, mistõttu leidis maakohus õigesti, et seda ei saa pidada millekski, mis vähendaks uue kuriteo toimepanemise ohtu. Samuti pani Haron Dikajev kuritegusid toime varalise kasu saamiseks ja tal on kujunenud elustiil, mille kvaliteet on kõrgem, kui seda võimaldas ametlik sissetulek. Lisaks on Haron Dikajevil täitmata nõudeid 30 540,29 eurot. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et Haron Dikajev võib seetõttu vabaduses jätkata kuritegude toimepanemist, et suurendada sissetulekuid ja tagada senist elukvaliteeti.
45. Haron Dikajev mõisteti süüdi kehalise väärkohtlemise ja kuritegeliku ühenduse organiseerimise eest, mida ta juhtis nelja aasta vältel ja kuhu kuulus 12 inimest. Haron Dikajev oli ühenduse kõrgeim juht, tal oli kontroll ühenduse liikmete üle ja seega suur mõjuvõim. Ringkonnakohus on jätkuvalt samal 14.12.
46. a määruses toodud seisukohal, et kuritegeliku ühenduse juhi õiguskuulekale teele naasmine on vähemtõenäoline kui n-ö tavakurjategija puhul, sest kuritegelikus maailmas nõnda kõrgele positsioonile jõudmine eeldab teistsuguse väärtussüsteemi omaksvõtmist ning erakordselt tihedaid sidemeid kriminaalse maailmaga ja kriminaalse taustaga isikutega. Omaks võetud kriminaalse maailma hoiakutest ja sellisest elulaadist loobumine on keerukas ning eeldab radikaalset muudatust inimese mõttemaailmas, samuti sotsiaalvõrgustikus. Seetõttu peab Haron Dikajevi ennetähtaegseks vabastamiseks olema praegusest palju kindlam alus loota, et süüdimõistetu on oma käitumist tõepoolest muutnud ja tahab ning suudab elada vabaduses seadusekuulekalt.
47. Maakohus leidis, et Haron Dikajevi subkultuurilistele hoiakutele viitab ka asjaolu, et kuigi ta on vangistuses alates 06.05.2021 määratud tööle majandustööde abitöölise ametikohale, ei ole ta tööle asunud. Määruskaebustes põhjendatakse mittetöötamist vangla meditsiiniosakonna tõenditega, mille kohaselt on Haron Dikajev tervislikel põhjustel tööst vabastatud. Haron Dikajevi maakohtule esitatud tõenditest on näha, et Haron Dikajevil on diagnoositud südamekahjustusega hüpertooniatõbi ja raske füüsiline töö on talle vastunäidustatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole selle tõendi kohaselt mitte iga töö Haron Dikajevile vastunäidustatud, ta ei ole täielikult töövõimetu. Seega on maakohus igati põhjendatult tuvastanud, et tegelik põhjus on Haron Dikajevi soovimatus töötada, mis selgub ka tema enda selgitustest: soovib vanglakaristust kanda ilma üleliigsete kohustusteta ja teda ei huvita, kas kaaskinnipeetavad töötavad, sest tema on materiaalselt kindlustatud ja töötamine ei ole talle vajalik. Eelnevast järeldas maakohus õigesti, et Haron Dikajev on väljendanud oma negatiivset hoiakut vanglas töötamise suhtes, mis võib tuleneda tema subkultuursetest tõekspidamistest.
48. Veel leiab kaitsja, et Haron Dikajev on esitanud 04.05.2021 vanglale kirja, kus ta teatab, et töötaks hea meelega, mida subkultuurseid tõekspidamisi hoidev isik tõenäoliselt kunagi ei väljendaks, samuti ei ole maakohus eelmisel korral välja toonud tööst keeldumist sellisel põhjusel. Ringkonnakohus märgib, et ka eelmises, 27.10.2021 määruses on maakohu viidanud Viru Vangla 16.06.2021 iseloomustuses välja toodule, et Haron Dikajevit ei huvita, kas kaaskinnipeetavad töötavad ja temale ei ole töötamine eluliselt vajalik. Maakohus ei ole otsesõnu küll osundanud Haron Dikajevi subkultuursetele tõekspidamistele, kuid on vabastamata jätmisel siiski arvestanud nii tema kuritegelikke hoiakuid kui ka küsitavaid väärtushinnanguid. Kuivõrd käesolevates määruskaebustes tuginetakse samuti enam kui kahe aasta tagusele Haron Dikajevi avaldusele, mis peaks justkui kinnitama tema töötamise soovi, 5 saab sellest teha vaid ühe järelduse, et Haron Dikajevi hoiak vanglas töötamisse ei ole vahepealse ajaga muutunud. Vastupidiselt kaitsjale ei nähtu ringkonnakohtule ka Haron Dikajevi kirjast mingit tegelikku töötamise soovi, vaid ainuüksi viisakas teavitus, et ta ei saa tööd teha hüpertooniatõve tõttu. Kui Haron Dikajev oleks tegelikult olnud nõus mingitki tööd tegema, siis oleks see kiri võinud seda ka sisaldada (arvestades seda, et vastunäidustatud on vaid raske füüsiline töö).
49. On tõsi, et eelmises Haron Dikajevi vangistusest enne tähtaega vabastamata jätmise määruses viitas ringkonnakohus ka asjaolule, et Haron Dikajevi individuaalse täitmiskava täitmine on alles algusjärgus, mistõttu oleks tema ennetähtaegne vabastamine ennatlik, sest riskide maandamisega ei ole veel piisavalt tegeletud. Kahetsusväärselt tuleb tõdeda, et Haron Dikajevi individuaalse täitmiskava realiseerimisel ei ole kahe aasta jooksul edusamme olnud. Kaitsja maakohtule esitatud päringust on näha, et Haron Dikajev ei ole osalenud planeeritud riigikeele A1 taseme õppes, kuna õppegruppi ei ole komplekteeritud, ning sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ jätkuvestlused ja agressiivsuse asendamise treeningu temaatilised vestlused on edasi lükatud. Ringkonnakohus nõustub, et individuaalse täitmiskava täitmist ei ole takistatud Haron Dikajevi käitumine, kuid sisuliselt see siiski midagi ei muuda, need tegevused on temal läbimata. Siinkohal märgib ringkonnakohus sedagi, et ainuüksi nimetatud kinnipeetavast olenematu asjaolu eraldivõetuna ei oleks aluseks tema ennetähtaegselt vabastamata jätmiseks.
50. Kaitsja leiab määruskaebuses sedagi, et maakohtu järeldus selle kohta, et Haron Dikajev ei ole oma süüd tunnistanud ja tehtut kahetsenud, on vale, sest ta on öelnud, et vanglas veedetud aeg on muutnud ta seadusekuulekaks. Ringkonnakohus ei loe aga sellest välja, et Haron Dikajev minevikus tehtut kahetseks. Muutumise soov peab olema väljapoole nähtav, et oleks võimalik tõdeda, et isiku mõtteviis on muutunud ja ta ei esita seesuguseid väiteid vaid ennetähtaegse vabanemise eelduste täitmiseks.
51. Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta selleski, et kriminaalhoolduslikud meetmed ei ole piisavad, et hoida ära Haron Dikajevist tulenevat uute kuritegude toimepanemise ohtu. Haron Dikajev juhtis pikka aega kuritegelikku ühendust, mistõttu tuleneb temast oht just kuritegude organiseerimiseks, suheldes erinevate kriminaalse taustaga isikutega. Sellega on võimalik tegeleda erinevatel viisidel, sh elukohast lahkumata, mistõttu ei saa ohtu kõigest kriminaalhoolduslike meetmetega ära hoida.
52. Kõike eelnevat arvestades on maakohus õigustatult leidnud, et kuigi esineb positiivseid asjaolusid, ei ole need piisavad, et maandada Haron Dikajevist tulenevaid uute kuritegude toimepanemise riske. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
53. septembri
54. a määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 6